Digiajakiri
Mõtted, lood ja praktilised juhised juhtimisest, ekspordist ja arengust.
TeadusMillest koosneb roheasfalt ja milleks on vaja vihmapeenart?
Eesti Maaülikool mõtleb roheliselt ja püüab vähendada keskkonnajalajälge, otsides uuenduslikke innovaatilisi lahendusi. Üks niisuguseid on roheasfaldiga juurdepääsutee rajamine Rõhu katsejaama alale. Roheasfaldi puhul on bituumen asendatud 15–25% ulatuses puidupõhisest biomassist toodetud keskkonnasäästliku materjali ligniiniga, et vähendada fossiilse materjali kasutamist. Lisaks rajatakse Rõhu aia parkla juurde vihmapeenar, mis aitab reguleerida veerežiimi ning vett puhastada.
Inseneeria uudisedTeadlased uurivad ja jäljendavad Karulas keskaegset söepõletust
Karula rahvuspargi piirimail algasid keskajal rajatud söemiilide väljakaevamised, mida juhivad Tartu arheoloogia osakonna ja Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli teadlased. Lisaks toimub kaevamiste ajal rauasulatuse eksperiment, kus kasutatakse ajaloolist tehnoloogiat.
Inseneeria uudisedTeadlased otsivad võimalusi metsa- ja põllumajanduse kliimakindlamaks muutmiseks
Kliimamuutuse tõttu peavad põllumehed ja metsaomanikud leidma oma maade majandamiseks viise, mis tagavad põllukultuuride ja metsade vastupidavuse muutuvates kliimatingimustes. Siin on neile appi tulnud Eesti Maaülikooli teadlased, kes rahvusvahelises koostööprojektis koos teiste riikide teadlastega seniste teadustulemuste ja praktiliste kogemuste põhjal lahendusi pakuvad.
TeadusRobootika hõlvab vanu freesturbavälju, AI-d kasutavad masinad nõuavad uutmoodi mõtlemist
Põllumajanduses nagu ka mujal on käimas kiire ja ulatuslik tehnoloogiarevolutsioon. Arenguetapi Põllumajandus 4.0 märksõnadeks on muu hulgas tehisintellekt ja masinnägemine, Eesti Maaülikooli professor Jüri Olti sõnul vajab AI-d kasutavate masinate arendustöö ka täiesti uutmoodi mõtlemist. Kirjutab Ants Vill.
Inseneeria uudisedSõda Ukrainas häirib üliharuldaste kotkaste rändekäitumist
Üliohustatud suur-konnakotkad on Ukraina sõja tõttu muutnud oma rändekäitumist ja see halvendab nende tulevikuväljavaateid, selgub äsjavalminud teadustööst.
TehnoloogiaPutukajahust saab küpsiseid ja lambavillast väetist? Saagem tuttavaks EMÜ põnevate tehnoloogiatega!
Kiiresti arenevad teadusdistsipliinid vajavad teadusharude vahelist koostööd ning põimuvad ka üha rohkem ettevõtlusega. Biotehnoloogiate alal on käimas nn tehnoloogiline revolutsioon 4.0, millele aitab kaasa Eesti Maaülikooli (EMÜ) Biomajanduse Arenduskeskus. Ambitsioonikad ideed võivad ettevõtete ja teadlaste koostöös viia murranguliste tehnoloogiateni, kinnitas BioMAKi juht Katrin Kepp. Intervjueeris Ants Vill.
Inseneeria uudisedBiosüsteemide tehnoloogiate konverents toob maailma tippteadlased EMÜ-sse
Eesti Maaülikooli (EMÜ) tehnikamajas algab homme, 8. mail rahvusvaheline konverents „Biosystems Engineering“, et tutvustada edusamme biosüsteemide tehnoloogiate arendamisel ning edendada riikidevahelist teaduskoostööd. Sel aastal toimub paralleelselt ka toiduteaduse ja tehnoloogia konverents FoodBalt 2024, mis keskendub säästvale toidu tootmisele kui tootmisahela väljakutsele.
Inseneeria uudisedEMÜ põllundusrobot muudab vanad freesturbaväljad moodsateks mustikaistandusteks
Eesti Maaülikooli (EMÜ) agrorobootika töörühmal on valmimas spetsiaalne mehitamata roheenergia baasil töötav elektriline põllundusrobot, mille esimene prototüüp on suunatud mustikaistanduste täppisväetamiseks ammendunud freesturbaväljadel.
TööstusTuleviku toomine tänapäeva: robot sõidutab robotit
Robotite kasutamine tootmises suurendab kordades tõhusust, seni on aga paljud väiksemad ettevõtted jäänud sellest hädavajalikust moderniseerimisest kõrvale. Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) robotitehnika õppekava juht Kristo Vaher kinnitab, et robot ei ole inimene, vaid on tööriist inimese käes. Ta konstrueeris prototüübi, et liigutada roboteid autonoomselt erinevate töökohtade vahel. Kirjutab Ants Vill.
TeadusTalTechi vanemteadur Hella Riisalu plastjäätmetest: täna mure, homme kuld
Plastjäätmete kiirelt suurenevad kogused on üha paisuv probleem kogu maailma jaoks. Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Hella Riisalu pakub lahenduse: kuni ei ole välja töötatud jäätmeplasti ümbertöötamise tõeliselt tõhusaid meetodeid, on mõttekas plastides sisalduvat süsinikku ladustada bioreaktorisse tulevikutehnoloogiaid ootama, samaaegselt biogaasi tootes. Küsimusi esitas ja vastused pani kirja Ants Vill.
TeadusKuidas selja sirgu saab? Insenerid ja arstid arendasid välja nutikorseti!
Tallinna Tehnikaülikooli inseneride ja Ida-Tallinna Keskhaigla arstide koostöös loodi nutijälgimisega korsett, et edaspidi oleks võimalikult paljudel inimestel selg sirge ja elukvaliteet parem. Vildakselgsus ehk skolioos on eriti noortel väga tõsine häire, mida on kasvueas vaevaline ja tülikas välja ravida, aga juba väljakujunenuna pea võimatu korrigeerida. Kirjutab Ants Vill. „Olen kõigest testija, minul skolioosi ei ole,“ […]
HaridusBetooniühingu 2022. aasta üliõpilastööde preemiad said Artur Andersalu ja Eliise Joanna Kikas
Eesti Betooniühing andis välja 2022. aasta üliõpilaspreemiad, mis on loodud betooni ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks ja tulemusrikkamaks muutmiseks. Tänavu anti välja kaks preemiat, mis mõlemad läksid Tallinna Tehnikaülikooli magistrantidele. Artur Andersalu sai preemia Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise alase magistritöö „Raudbetoonseinte projekteerimine varrasmeetodi ja mittelineaarse analüüsiga” eest. Andersalu juhendajaks oli Ahti Lääne (TalTechi […]
12 / 21 artiklit
Uued lood otse postkasti
Aeg-ajalt teateid juhtimisest, ekspordist ja meie välitööst. Ei mingit spämmi.