Aeg kui väärtus nõuab usaldust

Füüsilises maailmas ellujäämise nimel käib pidev võitlus. Dramaatilisel moel kinnitab seda Ukrainas käiv sõda ning paljud teised maailmas aset leidvad sündmused. Õnneks mitte samal skaalal ning rafineeritumalt käib sama heitlus konkurentsiturul ja ettevõtluses, nii suurtes kui väikestes organisatsioonides nii maja sees kui majade vahel. Suure üldistusega öeldes püütakse enamasti ümber jagada energiat, materjali, aega või infot, et seda oma eeliseks pöörata.

Vahendid on käegakatsutav suurus, millest enamasti on ettevõtetel hea ülevaade ja mille üle neil on kontroll. Asja, mida näed ja saad n-ö katsuda, ladustada või hõivata, on lihtne mõõta nii mahus kui ka rahas.

Info on keerulisem mõõde. Mitte et keegi kahtleks andmete, informatsiooni ja teabe talletamise, analüüsi ja liikumise vajalikkuses, aga infomaailmas on palju enam mängu- ja tõlgendusruumi. Ning sõltuvust kontekstist ja inimlikust faktorist: visioonist, intuitsioonist, hindamis- ja märkamisvõimest. Isegi kui infot töötleb AI, kaasneb sellega küsimusi ja küsitavusi.

Üks lihtne, aga samas keeruline komponent selles võrrandis on aeg. Seda saab väga täpselt mõõta: kellaaeg, tööaeg, ühiku tootmisele kuluv aeg jne. Täpsus ja lihtsus kaovad aga kohe, kui liigume suhte, teadmise või ideega seotud aja mõõtmisele. Inimese pähe ei näe, kas ta nüüd ikka kulutas need tunnid mõttetegevuse peale, et luua ettevõttele väärtust, või kirgastus tema peas mõni isiklik unistus, mis mõttevoo mujale suunas. Asi läheb aga veel abstraktsemaks, teades, et aeg on suurus, mida ei saa pausile panna. Sõnades saab küll aega maha võtta või tegevuse peatada, kuid aeg sellest ei hooli, tema läheb ikka edasi.

Aega ei saa ette ladustada – mis läinud, see läinud. Ja siit hakkavad peale küsimused juhi peas, mille vastuseid mõjutab miljon aga. Kaua anda aega lahenduse otsimisele? Millal lobisemine lõpetada? Kelle tööaega kontrollida, kellel mitte? Kuidas üldse aega kontrollida ja mille suhtes? Kuidas seda suhet mõõta ja hinnata ning tagasisidestada? Jne, jne.

Arvestades keskkonna muutumise kiirust, on üha tähtsam pühendunud töötaja, kelle aega ei peaks kontrollima või ajakasutust suunama. Tuleb usaldada ja uskuda, et ta otsustab oma tööd tehes kõige paremini, millele aega kulutada ja millele mitte. Juht ei tohiks võimendada üksikküsimusi hirmus, et „sellest tuleb probleem“, vaid töötajale peaks jätma õiguse otsustada, kuhu ta piiratud aja tingimustes oma tähelepanu ja energia suunab. Juhi ülesanne on toetada töötajaid ja julgustada – kõiki kliente või partnereid ei saa 100% rahuldada ja ei peagi. Oluline on hoida värskena teadmine ettevõtte missioonist ja eesmärgist, et kulutatud aeg oleks väärtusahela seisukohalt kasulik. Vahel võib pigem olla produktiivne mõni vastamata e-kiri või tegemata tegevus. Vahel võib hommikuunele kulutatud lisaminut anda rohkem tulemust kui tööpostil magamine! Kiires mitmekihilises maailmas on tõhusaim viis, kuidas tagada tark ajakasutus, see, kui juht võtab teadlikult aja, et vaadata oma inimestele sügavalt silma. Igal töötajal on organisatsiooni väärtusloomes oma roll. Juhil on võimalik selle foonil hinnata, kas ühte või teist meeskonnaliiget võib usaldada nii, et talle saab anda otsustusõiguse ettevõtte ühe väärtuslikuma ressursi, aja üle. Kui vastus on ei, siis võiks ta mujal aega kulutada.