Arusaamise illusioon

Veel samal teemal:

Հեղինակ

Maailmakuulus inimmõtlemise ja -käitumise uurija Daniel Kahneman (vt ka Directori 2012. aasta mainumbrit) on oma raamatus „Thinking Fast and Slow“ kirjeldanud, kuidas meie aju kannab hoolt selle eest, et me näeksime maailma palju korrastatumana, lihtsamana, ettearvatumana ja sidusamana, kui see tegelikult on. Kirjutab Veigo Kell. Aju selline toimimine aitab tekitada illusiooni, et me mõistame kõikide seni toimunud […]

Maailmakuulus inimmõtlemise ja -käitumise uurija Daniel Kahneman (vt ka Directori 2012. aasta mainumbrit) on oma raamatus „Thinking Fast and Slow“ kirjeldanud, kuidas meie aju kannab hoolt selle eest, et me näeksime maailma palju korrastatumana, lihtsamana, ettearvatumana ja sidusamana, kui see tegelikult on. Kirjutab Veigo Kell.

Aju selline toimimine aitab tekitada illusiooni, et me mõistame kõikide seni toimunud sündmuste loogikat, mis omakorda toidab illusiooni, et tulevik on suhteliselt hästi prognoositav (paljuski just tänu sellele saame lugeda majandus-, kinnisvara- ja teiste analüütikute tulevikuprognoose).

Sellistel illusioonidel on täita oma vajalik funktsioon, sest need mõjuvad meile rahustavalt ja aitavad vähendada ärevustunnet, mida kogeksime siis, kui me kogu määramatust täielikult teadvustaks. Kuna meie aju armastab ettemääratust ja lineaarse mustriga lugusid, siis meeldib meile saada sõnumeid, kus tegevused ja tagajärjed on selges seoses. Ka suur osa juhtimisraamatutest on kohandatud rahuldama sedasama vajadust.

Kaks juhtimiskirjanduse populaarset žanri – jutustused edukate firmade ja juhtide tõusust või langusest ning edukate ja vähemedukate firmade vaheliste erinevuste analüüs – toidavad meid illusoorse kindlustundega, kuna jätavad mulje, et toimunut on võimalik seletada juhtimisstiilide ja -praktikate kaudu. Lood firmade tõusust või langusest koos selgelt väljatoodud põhjuste ja seostega on täpselt see, mida meie meeled armastavad. Arusaamise illusioon tekitab meis tunde, et oleme toimunust selgelt aru saanud, sellest õppinud ja niimoodi targemaks saanud.

Meile ei meeldi seletused, kus põhjusteks tuuakse juhus, õnn või taandarengu paratamatus. Seetõttu mõjuvad alati paremini lood, mis sisaldavad seitset soovitust või viit nippi.

Meie ajul on võime kombineerida mitmetest signaalidest just täpselt selline maailm, nagu parasjagu vaja on. Seetõttu on meil lihtne ignoreerida asjaolu, et kõik see, mida me loeme juhtimisraamatutest ja õpime juhtimiskoolitustel, töötab tegelikkuses väga harva (kui üldse) lubatud ja seletatud viisil. Aju soov selgust luua aitab konstrueerida lugusid, mis on sirgjoonelised ja selged. Me loeme ratsionaalseks interpreteerida toimunut eelkõige üksikute tähtsündmuste valguses, jättes samas tähelepanuta, et paralleelselt jäi toimumata hulk teisi sündmusi, mis aitasid lõpptulemuse kujunemisele samavõrd kaasa kui kõik toimunu.

Meie usk ratsionaalsusesse on nii mõnusalt inimlik, et oleks lausa kahju, kui seda enam poleks. Mõnes mõttes teebki meid inimeseks just meie hämmastav ebaratsionaalsus. Kuid juhtimise seisukohalt tasub meeles pidada, et see on ühtlasi ka paljude eksijärelduste otsene allikas.

Պիտակներ

#juhtimine #aju #Veigo Kell

Կիսվել

Arusaamise illusioon

Նոր պատմություններ ուղիղ ձեր փոստին