
Այս պատմությունը դեռ հասանելի չէ հայերեն
Ցուցադրում ենք բնօրինակը armeenia: Թարգմանությունը շուտով:
BRICO 2018: varasemast kõrgem tase ja rohkem eksootikat
Veel samal teemal:
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) tudengite korraldatud terassildade projekteerimise ja ehitamise võistlusel BRICO 2018 võidutsesid austerlased. Teise koha saavutas Kaunase Tehnoloogiaülikooli esindus ja kolmanda Golden Team (Białystoki Tehnoloogiaülikool). Kirjutab Mari Kamps. Kolmandale rahvusvahelisele sillavõistlusele kvalifitseerus 13 meeskonda, silla ehitas valmis ja pääses seega võistlusele seitse tiimi. Eemalejäänute seas oli kahjuks ka TTÜ meeskond. Õnneks päris eestlasteta mõõduvõtt […]
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) tudengite korraldatud terassildade projekteerimise ja ehitamise võistlusel BRICO 2018 võidutsesid austerlased. Teise koha saavutas Kaunase Tehnoloogiaülikooli esindus ja kolmanda Golden Team (Białystoki Tehnoloogiaülikool). Kirjutab Mari Kamps.
Kolmandale rahvusvahelisele sillavõistlusele kvalifitseerus 13 meeskonda, silla ehitas valmis ja pääses seega võistlusele seitse tiimi. Eemalejäänute seas oli kahjuks ka TTÜ meeskond. Õnneks päris eestlasteta mõõduvõtt siiski ei kulgenud, kuna Leedu tiimi juhtis Tallinna Tehnikakõrgkooli mullu lõpetanud ja praegu Kaunases õppiv Stewen Naano.
„Üldjoontes läks kõik planeeritult, ajaga me ummikusse ei jooksnud, kultuuriprogramm oli võib-olla liiga tihe: tahtsime neile lihtsalt liiga palju asju näidata,“ nentis projektijuht Karl Sachris.
Tänavu osalesid Steel Man (Łódźi Tehnikaülikool, Poola), KTUBulls (Kaunase Tehnoloogiaülikool, Leedu), Golden Team (Białystoki Tehnoloogiaülikool, Poola), Steel Panthers (Grazi Tehnoloogiaülikool, Austria), The Civil Society (Lääne-Austraalia Ülikool, Perth, Austraalia), CROSteelers (Zagrebi Ülikool, Horvaatia) ja CRObridge team (Zagrebi Ülikool, Horvaatia). Kõik tiimid tulid välja kaarsildadega.
„Kaks parimat ehk Austria ja Leedu olid väga kõrgel tasemel,“ märkis Karl. „Austerlaste sild oli kerge ja hästi tugev. Nad panid selle ka ruttu kokku. Silla, mis võitis ülekaalukalt eetikavooru, valmistas neile üks kohalik metalliettevõte. Kaunase tiim oli parim aga esteetika osas,“ rääkis ta.
Leedu meeskonna sild oli hästi originaalse välimusega: kaared jooksid üleval risti. „Tegelikult olid esikolmiku sillad kõik väga tugevad, kuid ka ülejäänud olid väga tublid. Võrreldes eelmise aastaga oli tase palju tugevam,“ lisas Karl. „Esimesed kolm ülejäänutest väga palju ei erinenudki, kuid tagumise otsa sillad polnud disaini osas lihtsalt lõpuni nii optimeeritud. Need olid igati tublid, kuid seal hakkasid mängima erinevad asjad, nagu kaal, paksemad profiilid jne,“ selgitas ta.
Karli sõnul on suhteliselt lihtne teha valmis raske sild, mis vähe läbi vajub. „Kui suudad aga teha kerge silla, mis vajub vähe läbi, siis see näitab, et oled rohkem eeltööd teinud ja siis tuleb seda ka tunnustada,“ ütles ta.
„Just selles peitus ka austerlaste triumf,“ lisas Adeele Vesingi. „Nende tiim oli hästi mitmekülgne ja ka tudengid polnud ühelt ja samalt kursuselt. Näiteks kapten oli eelnevalt arhitektuuri õppinud ja nüüd oli tal mõlemapõhjaline (arhitekt+insener) taust.“
Erinevalt eelmisest aastast tänavu geomeetriliste rikkumiste eest trahve ei antud, kuna keegi reeglite vastu ei patustanud. „Nüüd trahviti kokkupanemise ajal – keegi astus natuke üle joone, kuid selliseid eksimusi on olnud igal aastal. Tänavu oli neid kuidagi vähem. Oli näha, et tiimid olid kokkupanekut korralikult harjutanud,“ jutustas Karl.
„Võistluse kulgemisele on väga kasulik, kui on erinevate tasemetega võistkondi. Näiteks Łódźi Tehnikaülikoolist olid väga noored osalejad, samas kui osa austerlasi oli juba topeltkraadiga. Info liikumine, kui saad küsida kaasvõistlejate käest, mitte oma professorite käes, on väga kasulik. Kogemus, mis nad said silla projekteerimisest, kahekordistub siin, kui saab võistelda koos endast tugevamate, kuid väga abivalmis inimestega,“ rääkis Adeele.

TTÜ meeskonda tänavu võistlusel polnud. „Joonised olid neil õigeaegselt esitatud, kuid siis tekkisid erinevad probleemid. Kokkuvõttes taandus asi sellele, et nad venitasid liiga kaua ega saanud etteantud aja jooksul hakkama,“ jutustas Karl.
„Ise ootasime väga Rootsit, mis mullu sai uue tulijana kohe neljanda koha. Kuid nemad ei suutnud omale sponsoreid leida, mistõttu jäid eemale,“ märkis Adeele. „Lätist seekord kedagi polnud, kuna nad tahtsid oma lõputöödega tegeleda. Samuti polnud itaallasi, ka nemad lõpetasid kooli. Mullu olid mõlemad riigid esindatud.“
Kõige kaugemad võistlejad tulid seekord Austraaliast. „Neil oli tükk tegemist nõuetele vastava terase leidmisega, kuna seal kasutatavad terasemargid on teistsugused kui Euroopas,“ rääkis Karl. „Kõige kõrgema piiri panime paika, kuid sellest madalamat ehitusterast võis ka kasutada.“

Austraallased tõid oma silla käsipagasis kohale. „Pärast võistlust otsisime pappkaste kokku, et sillaelemendid võimalikult kergetesse kastidesse pakkida. Nad lubasid silla koolis üles panna, et teistes ka huvi tekitada,“ jutustas Adeele ja lisab, et tiim oli pärit väga mainekast ja hea teoreetilise baasiga koolist (The University of Western Australia, Lääne-Austraalia Ülikool).
Mida toob tulevik?
„Järgmisel aastal püüame teha kõik selleks, et mõni Eesti tiim ka osaleks. Püüame tekitada konkurentsi ja vaadata selle pealt, kes üldse saab võistlusele,“ ütles Adeele.
„Seni on võistlus olnud kahefaasiline – jaanuarini projekteerimisfaas ja kevadesse jääv tootmisfaas. Mais aga on lõppvõistlus. Praegu on idee teha projekteerimine TTÜ-sisese võistlusena, kusjuures võitjad saaksid ka väikese rahalise auhinna. See oleks juba motiveeriv ja viitsitaks ka sild valmis teha,” rääkis Karl.

„TTÜ Ehituse ja arhitektuuri instituut on meie suur rahastaja, mistõttu on kool väga huvitatud, et TTÜ-st oleks tiim väljas. Sponsori leidmine ei ole üldiselt väga lihtne, kuid selles pole ka midagi võimatut, kui vaadata eelmiste aastate võistkondi, kes siin on olnud,” jutustas ta.
„Nišš on täiesti olemas, kuna konkurente siin lähiümbruses pole, kes tahaks midagi sarnast teha,“ lisas Adeele. „Igal aastal üritame ikka kedagi uut kutsuda. Loodame, et järgmiste aastate võistlused tulevad põnevad.“
Aastast 2007 toimub Türgis rahvusvaheline sillavõistlus DE&CO (DESIGN & CONSTRUCT). See on populaarne Balkani poolsaare ja ka kaugemate riikide seas. „Üritame Türgi võistluselt omale võistlejaid üle meelitada. Sealsel võistlusel on pikem traditsioon, meie aga proovime oma võistlust igal aastal kõrgematasemeliseks saada, me ei lase asjadel stagneeruda. Ja lisaks tõsiasi, et Euroopa võistkondadel on EL-i sisene reisimine igati mugavam ja odavam – loodame ka sellele rõhuda.“
Kolmanda BRICO organisaatorite seas olid lisaks Karl Sachrisele ja Adeele Vesingile eelmistelgi aastatel võistlust korraldanud Egert Eist, Kaarel Siim, Martin Pärnak, Madis Järvpõld ja tiimi uue liikmena Helena Tsõbulski.
Võistluse nõuded
Neljaliikmelised meeskonnad pidid projekteerima ja ehitama 5-meetrise silla, kusjuures sillaelementide maksimaalne pikkus oli 1,2 meetrit. Sild pidi taluma koormust 1000 kilo, millest 750 kilo oli asetatud keskele ja 250 kilo vastavalt loosile külje poole.
BRICO sillad tuli valmistada margiga S355 või madalamast terasest.
Kvalifikatsioon toimus tänavu kahes voorus. Esimesse vooru tuli esitada üldine kavand, joonis ja silla mudel ning teise sõlmede täpsed lahendused.
Reeglid ja punktisüsteem on koostatud nii, et eelistatud oleks sillad, mis ei kaalu palju, aga on väikse deformatsiooni juures võimelised kandma suuri koormusi.
BRICO 2018 toimus 16.-18 mail Tallinna Tehnikaülikooli siseõues.