Eesti esimene mõjufond

Heateo Sihtasutus avalikustas veebruari lõpus, et luuakse Eesti esimene mõjufond. Eesmärgiks on ellu kutsuda ja kasvatada suure potentsiaaliga algatusi, mis lahendavad teravaid ühiskondlikke probleeme. Maria Vous vestles Heateo Sihtasutuse tegevjuhi Pirkko Valgega sellest kuidas fond toimib.

Mis on mõjufond ja milleks seda vaja on?

Filantroopiat on mitut sorti: annetamine, projektitoetused ning strateegiline filantroopia. Heateo mõjufond kuulub viimasesse kategooriasse. „Strateegiline filantroopia (Venture Philanthropy) on riskikapitali põhimõtetele toetuv heategevuse liik, mis pakub lisaks rahalisele toele ka ekspertide teadmisi ja aega,“ selgitab Pirkko.

Annetuste ja projektitoetuste puhul on toetus ühekordne ja seda kasutatakse tegevuste läbiviimiseks või millegi soetamiseks. Vähem hinnatakse seda, kas tegevused olid tulemuslikud, ja rohkem seda, kas need vastasid algsele plaanile. Võimalus panustada töötajate palkamisse või mängida ärimudel ümber vastavalt tagasisidele (ja sellest lähtuvalt tegevused) on minimaalne.

Heateo mõjufond pakub aga paindlikkust. Lisaks rahalisele toele saab algatus selja taha eksperdid, kes mõtlevad kaasa ja töötavad koos meeskonnaga selle nimel, et Eesti jaoks teravad ühiskondlikud probleemi leiaksid lahenduse. „Töötame iga algatusega kaks-kolm aastat. Selle aja jooksul peab olema lahendus testitud ja selge, kuidas seda Eestis rakendada. Lisaks töötame sellega, et meeskond oleks valmis lahendust ka laiemalt pakkuma,“ kirjeldab Pirkko.

Olulisimaks erinevuseks on tema sõnutsi see, et mõõdetakse lahenduse ühiskondlikku mõju ehk seda, kas algatus on päriselt probleemi lahendamisele kaasa aidanud. Mõju mõõtmisesse kaasatakse vajadusel ka teadusasutusi ja ülikoole, et andmed tõenduspõhised oleksid. „Mida täpsemad andmed meil on, seda paremini oskame meie ja suured rahastajad, nagu riik, suunata raha lahendustesse, mis on efektiivsed ja toovad tulemusi,“ sõnab Pirkko.

Mõjuinvestoriteks on Eesti ettevõtted ja ettevõtjad

SOS Lasteküla tellitud kõige uuema heategevusuuringu järgi tajuvad inimesed Eesti ühiskonna suurimate probleemidena haigusi, ravimisvõimaluste mittekättesaadavust ning vanemliku hoolitsuseta lapsi. Need on ka valdkonnad, mis koguvad kõige suurema osa annetustest ja toetustest. Tähtsuselt järgmised valdkonnad, nagu haridus, inimeste majanduslik toimetulek ning erivajadustega inimeste toimetulek on annetaja vaatenurgast vähem huvitavad.

Soov lahendada põletavaid ühiskondlikke probleeme ja Eestit paremaks muuta on Pirkko sõnul peamiseks ajendiks, miks üle 10 siinse ettevõtte ja ettevõtja on fondi investeerinud. „Investorite tagasiside ja valmidus ühiselt panustada on heaks tõestuseks, et Eesti on piisavalt küps, et teha heategevust mõtestatult ja strateegiliselt,“ lisab ta.

Mõtestatus iseloomustab aga ka seda, kuidas investoriga suheldakse: „Kui tavapärase annetuse puhul inimene tihti ei tea ega ka huvitu, mis tema rahast täpselt edasi sai, siis strateegilise filantroopia puhul saab investor regulaarselt põhjalikku infot tulemuste kohta. Nii nagu investeerimisfondid jälgivad oma portfelli tootlust, jälgime ja raporteerime meie seda, kuidas algatuste mõju ja võimekus kasvab.“

„Kõige olulisem on see, et investorit huvitaks mõju, mida tema panus ühiskonna arenguks loob. Samuti on vaja kannatlikkust, sest ühiskondlikke probleeme lahendavate algatuste elutsükkel ei ole nii lineaarne kui näiteks iduettevõtete puhul, kus on sissetöötatud rada ja selged edu hindamise verstapostid. Ühiskondlike algatuste puhul tuleb kaasa rohkem tegureid, millest õnnestumine sõltub. Kui tuua paralleele spordi vallast, siis esimest korda mäest suuskadega alla tulla on palju lihtsam kui lumelauaga. Palju sõltub probleemist ja valdkonnast, millega tegeletakse,“ ütleb Pirkko.

Otsitakse mõjusaid ühiskondlikke algatusi

Heateo mõjufondi maht on tänaseks üle 300 000 euro ja eesmärk on seda kasvatada. See teeb Heateo mõjufondist konkurentsitult suurima vabaühendustele mõeldud fondi Eestis. Investeerimisperioodi pikkus on kolm aastat, mis tähendab, et 4–6 algatust, mis välja valitakse, toetatakse kuni kolm aastat. „Toetust on oodatud küsima need algatused, mis tegelevad Eesti jaoks suurte ühiskondlike ja oluliste probleemide lahendamisega. „Kusjuures oodatud on nii uued algatused kui ka olemasolevad ettevõtmised, mis soovivad oma tegevust kuidagi laiendada,“ selgitab Pirkko.

Kandideerimisprotsess erineb klassikalisest toetuse küsimise vormist. „Kuna meie eesmärgiks on eelkõige leida üles algatused, mille taga on tugev idee ning tugev tiim, siis peavad sobivad algatused läbima tiheda sõela. Uute algatuste ja meeskondade puhul ootame, et nad läbiksid esmalt NULA ühiskondlike algatuste inkubaatori. Sealses konkurentsis püsima jäämine ja sealt saadavad oskused on olulised selleks, et fondi kandideerida,“ ütleb Pirkko ja lisab, et endast võib märku anda lihtsalt Heateo kodulehe kaudu, kus on vastav info üleval.

Kindlasti tasub aga arvestada, et elementaarsel tasandil ettevalmistust oodatakse ikkagi kõigilt huvilistelt, ka uute algatuste loojatelt: „Kuigi seda ei pea kohe pikalt kirja panema, võiks lisaks probleemile ja lahendusele olla esialgne plaan, kuidas mõju mõõta ning kuidas algatus ka pärast toetuse lõppemist elujõuline oleks. Eesmärk on luua lahendusi, mis suudaksid hiljem iseseisvuda.“

Vaata täpsemalt: www.heategu.ee.