Eesti Tsement vaatab 3D-ehitusprinterite poole

Augustis 2020 lõid kaks kogenud ärimeest, Mehis Pilv ja Lembit Kaljuvee käed ja asutasid AS-i Eesti Tsement. Kolmas partner, legendaarne Kreeka tsemenditööstur George Tsatsos ei pääsenud koos poja Philip Tsatsosega koroona tõttu Eestisse. Piltlikult öeldes oli eralennuk Ateenas õhku tõusmas, kui tuli uudis, et koroonanäitajad on kasvanud üle lubatud piiri ja Kreekast Eestisse saabuja peab jääma eneseisolatsiooni. Nii lükkus miljardäri, kes pidi allkirjastama ka kavatsuste protokolli, visiit edasi. Kirjutab Paavo Kangur.

AS Eesti Tsement käivitub loodetavasti siiski edukalt. „Meie plaanid on suured ja eesmärk on rajada Kundasse kaasaegne ehitusmaterjalide tööstus, mille turuväärtus viiks ettevõtte Baltimaade suurimate hulka,“ ütles ettevõtte nõukogu esimees Mehis Pilv.

Pilv ja partnerid soovivad Kundas käivitada kõrgtehnoloogilise ehitusmaterjalide tööstuse, mille hulka kuuluks ka majade ja ehitusdetailide 3D-printimise tehas.

Lembit Kaljuvee jääb oma lubadustes ettevaatlikuks, kuid ta on veendunud, et äriideel on jumet. Pole välistatud, et investeeringuga kaasneb tsemendi ja klinkri tootmise tehnoloogilise ahela taaskäivitamine. Hetkel võimaldavad uued 3D-printimise tehnoloogiad vähem kui ööpäevaga püsti panna 55–75-ruutmeetriseid elamuid, mille ehitusmaksumus on soodne.

3D-printimine kui uus ehitustehnoloogia

Viimase aasta jooksul on 3D-printimine kui moodne ehitustehnoloogia tormiliselt arenenud. Kuulsamaid tegijaid selles vallas on ameeriklaste Icon, kes kasutab lavacrete nimelist materjali, mis võimaldab printida 4000 eurot maksvaid väikeeramuid. Ehitustöö viib läbi hiiglaslik 3D-printer nimega Vulcan II. Ehituskiirus on jõudnud 20 sentimeetrini tunnis, mis võimaldab väikemaju printida 24 tunniga.

Ka 2003. aastal asutatud Hiina ehitushiid WinSun on tiigrihüpetega saabunud 3D-maailma. Kiiresti on kasvamas Taani firma Cobod, mis koos Saksa raketistetootja PERI-ga arendab Bod 3D-ehitusprinterit. Tegemist on programmjuhtimisel töötavate tööstusrobotitega, mis suruvad pumbast välja betooniga sarnanevat ehituspastat, mille mõningad koostisosad on tõenäoliselt saladus, kuid on selge, et pasta koostisse kuulub tsement. Ehitusprinteris kasutatav pasta on õhuline ja kivistub kiiresti, mistõttu raketisi ei ole vaja. Seetõttu alustas Cobod koostööd Šveitsi firmaga LafargeHolcim, mis on oma 72 000 töötajaga maailma üks suurim tsemenditootja. On selge, et 3D-ehitusprinterid ei ole enam väikeste idufirmade otsingute teema, vaid üha enam n-ö suurte poiste mängumaa.

Kuhu läheb Kunda ehk tsemendituru kitsaskohad

Heidelbergi gruppi kuuluv Kunda Nordic Tsement tegeleb praegu Rootsis toodetud klinkri jahvatamisega, sest tsemenditootmine vananenud tehnoloogia baasil on liiga CO₂ mahukas, mis on tööstusjäätmena Euroopa Liidus ka ülikõrgelt maksustatud. Kas on olemas ka uuem ja parem tehnoloogia või sureb tsemenditootmine Euroopas välja nagu COVID-19 kaitsemaskide tootmine?

Hetkel on tsemendi tootmist kiiresti kasvatamas Euroopa Liidu piiriäärsed riigid nagu Türgi ja Valgevene, lisaks Hiina. Ka Saksamaale ehitatakse klinkrijahvatustehaseid.

Läti suurim, võrdlemisi uus kuivmenetlusega Brocēni tsemenditehas on surve all. Probleemide vältimiseks müüs maailma üks suurimaid tsemenditootjaid, Mehhiko päritolu Cemex, oma Balti ja Põhjala tehased Saksa firmale Schwen. Muide, Lätis asuva tsemenditehase toodangumaht oli kaks korda suurem kui Kundal, ulatudes 1,7 miljoni tonnini. Nii vallutasid lätlased oma tsemendiga lisaks poolele Lõuna-Eestile ka Soome ja Rootsi turu. Läinud aastal läks ligi pool Läti tsemendist eksporti, sealhulgas 300 000 tonni Rootsi, 300 000 tonni Soome ja 180 000 tonni Eestisse. Igatahes on olukord tsemenditurul terav.

Lähikuud näitavad, kas AS Eesti Tsement hakkab panustama vanamoodsasse tsemenditootmisse või hoopis ülimoodsasse 3D-ehitusprinterite maailma ja vastava ehituspasta tootmisse. Kes võiks olla AS Eesti Tsemendi tulevane ostja või investor? Kas Shanghai firma WinSun või hoopis LafargeHolcim? Kas Heidelberg või näeme George Tsatsose perekonna tagasitulekut?

*George Tsatsose tegemistest Eestis kirjutasime 2016. aasta mai- ja juunikuu Inseneerias.