Eestis on ligi 400 vanasõidukit saanud nn musta numbri

Eelmise aasta lõpus täitus Eestis 10 aastat nn musta numbri ehk praeguse vanasõidukite tunnustamise süsteemi loomisest. Kui aastal 2007 oli ekspertide hinnangul musta numbrit väärt 9 sõidukit, siis 2016. aastal anti välja juba 70 akti. Kokku on tänaseks väärika vanatehnikana tunnustatud ligi 400 autot, veoautot, bussi ja mootorratast.

Aktide hulk on olnud aastati järgmine: 2007. aastal anti välja 9, 2008. aastal 23, 2009. aastal26, 2010. aastal 31, 2011. aastal 24, 2012. aastal 34, 2013. aastal 29, 2014. aastal 64, 2015. aastal 55 ja 2016. aastal 70 akti. Ühtekokku oli seisuga 31.12.2016 tunnustatud kokku 365 sõidukit, neist sõiduautosid 185, mootorrattaid 159, busse ja veoautosid 20 ning haagiseid 1. Tunnustamist on leidnud ka üks teehöövel: 1925. aastal valmistatud Bitvargen, selgub Eesti Vanatehnika Klubide Liidu poolt vanasõidukite tunnustamise 10. aastapäeva puhul ilmunud eriväljaandes „Vanad Veljed“.

Kõige vanem vanasõidukina tunnustatud sõiduauto on 1920. aasta Ford RD, kõige vanem buss on 1938. aasta Volvo B14, kõige vanem veoauto 1920. aasta Ford TT ning kõige vanem mootorratas 1928. aasta DKW E 200. Kõige populaarsemaks automargiks on tunnustatud sõiduautode seas Gorki autotehase toodang ehk GAZ – neid on andmebaasis suisa 37.

Vanasõidukiks tunnistamise protseduuri on kõige rohkem läbinud selliseid liikureid, mis on toodetud endises Nõukogude Liidus: neid on kirjas 159. Teisel kohal on Saksamaa 73 sõidukiga, kolmas koht kuulub aga USA-le 51 sõidukiga. Esindatud riikide nimekirja täiendavad veel: Belgia 1, Hispaania 1, Itaalia 8, Jaapan 3, Prantsusmaa 2, Rootsi 10, Soome 1, Suurbritannia 16, Tšehhoslovakkia 29 ja Ungari 11.

Veoautode ja busside seas on liidriks nelja eksemplariga Ikarus, järgnevad kolmega Mercedes ning kahega Setra ja GAZ. Mootorrataste seas on liider IŽ 27 aktiga, järgnevad BMW 21 ja Jawa 19 aktiga. Siingi peegeldub selgelt Teise maailmasõja järgse maailmakorra mõju: näiteks BMW-dest on 9 mudelid R35, mis kõik on toodetud pärast Teist maailmasõda. Enne 1945. aastat on toodetud 32 musta numbri vääriliseks tunnistatud sõiduautot, kaks bussi või veoautot, üks teehöövel ning 29 mootorratast.

100-protsendiliselt taastatud sõidukeid on kuus

100 protsendi väärilise originaalsuse tasemega on läbi aastate olnud viis sõiduautot: 1929. aasta Nash Special Six 434, 1935. aasta MG PB Midget, 1936. aasta Daimler-Benz 290 Lang, 1963. aasta Ferrari 250 GTE ja 1978. aasta VAZ 2101 ning ainsa haagisena musta numbrit kandev GAZ-704. Veoautode, busside ja mootorrataste seas nii kõrge tasemega sõidukeid pole, kuid 99 protsendist kõrgema tulemuseni on jõudnud näiteks 1962. aastast pärit autobuss SKV Katrineholm ning 19 mootorratast.

Kõige populaarsemaks värvitooniks tunnustatud vanasõidukite seas on must – sellist värvi on 87 sõidukit. Olulise vahega järgnevad punane (55 sõidukit) ja roheline (48 sõidukit). Palju on ka mitmevärvilisi sõidukeid – 30.

Eesti Vanatehnika Klubide Liit on 2000. aastal seltsinguna loodud ning 2014. aastast MTÜ-na tegutsev katusorganisatsioon, mis ühendab enam kui 400 vanatehnikahuvilisega 10 vanatehnikaklubi. Liit korraldab vanasõidukite tunnustamist ning vanasõidukite registri pidamist, esindab vanatehnikahuviliste huve ning korraldab iga viie aasta tagant Vanasõidukite Suursõitu.

Mis on vanasõiduk?

„Vanasõiduk on teaduse või tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise väärtusega, kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk, mille valmistamisest on möödunud vähemalt 35 aastat ja mis on vanasõidukina tunnustatud. Sellistel vanasõidukitel on õigus kanda musta põhjaga numbrimärki, mis näitab, et sõiduk vastab vanasõidukina registreeritava sõiduki tehnonõuetele ja originaalsusele kehtestatud nõuetele.“

Liiklusseaduse paragrahv 83