EIL-i uus president Leo Rummel fännab inseneri elukutset

Eesti Inseneride Liidu (EIL) uus president on Leo Rummel, kes võtab teatepulga üle liitu alates 2006. aastast juhtinud Arvi Hamburgilt. Inseneri elukutset kõrgelt hindaval Rummelil (34) on mitmeid värskeid ideid, samas plaanib ta jätkata mitme igihalja teemaga. Kirjutab Mari Kamps.

„Eesti Inseneride Liit on olnud senini ja on ka edaspidi erinevate erialade inseneriorganisatsioonide katusorganisatsioon, ühendades kõigi valdkondade inseneride huvisid. Jätkub traditsioon valida aasta insener ja aasta tehnikaüliõpilane,“ räägib Rummel.

„Kui seni on aasta inseneri ja aasta tehnikaüliõpilase kandidaate saanud esitada üksnes organisatsiooni liikmed, siis tekkis mõte võimaldada kõigil kandidaatide esitamist. Nii saaks insenerikutsele rohkem tähelepanu tõmmata. Eelmisel aastal oli probleem, et kandidaate esitati väga vähe.“

Inseneride liidu laual on kindlasti ka teadus- ja tehnikakeskuse NOBEL teema. Riigikogu kultuurikomisjonile laekus 31. augustiks ettepanekuid 29 kultuuriehitise või ehitiste kogumi kohta, mis pürgivad riiklikult tähtsaks kultuuriehitiseks. NOBEL on üks nende seas. „Meie tugevus on see, et meil on hästi palju toetusallkirju,“ räägib Rummel. „Niisugust keskust on Eestile väga-väga vaja. See aitaks noortes tekitada huvi teaduse ja tehnika vastu ning suunaks neid tehnikaalade juurde. Meil on ju probleemiks inseneride, reaalainete õpetajate ja teadlaste nappus.“

Põhiline, millele ta soovib rohkem tähelepanu pöörata, on insenerikutse väärtustamine ja insenerierialade propageerimine. Rummelil on plaanis kaasata rohkem tudengeid ka inseneride liidu tegevusse. „Tahan ise olla aktiivne meediaga suhtlemisel, pakkuda välja ideid ja kirjutada arvamusartikleid teemal, miks inseneeria on oluline ja miks Eesti majandus selleta hakkama ei saa,“ räägib ta ja rõhutab, et tegemist on Eesti majanduskasvu kõige olulisema alustalaga.

„Lisaks jätkame digitaliseerimise teemaga, millega tegeles juba ka Arvi Hamburg. Väga oluline on, et tööstuses ei peaks enam kõiki asju käsitsi tegema ega paberile kirjutama ja et kõik süsteemid töötaksid automaatselt.“

Noorte kaasamine ja nende tähelepanu võitmine on teema, millega Leo on Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi (ESTIS) aseesimehena kokku puutunud. „Oleme kooliõpilasi viinud ekskursioonidele Väo elektrijaama, kus tudengid või õppejõud räägivad neile ka keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia erialast. Meil on kolm aastat olnud tudengist projektijuht, kes seda tegevust veab. Lisaks Facebook ja muu. Soovime, et info jõuaks läbi tudengist projektijuhi teiste tudengiteni, siis liituks neid ka rohkem meie seltsiga ja üha suurema tõenäosusega jääks nad meie erialale.“

Roheline mõtlemine

Leo on Tallinna Tehnikaülikoolis kaitsnud bakalaureusekraadi soojustehnikas aastal 2008, magistrikraadi soojusenergeetikas aastal 2010 ning magistrikraadi ärikorralduses 2011. aastal. „Soojusenergeetika magistri esimesel aastal tegin enamiku ainetest ära ja teisel aastal võtsin ärikorralduse magistri kõrvale,“ täpsustab ta.

Viimased viis aastat on ta olnud Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi (ESTIS) aseesimees. Igapäevatööd teeb Leo aga inseneri- ja konsultatsiooniettevõttes Energex Energy Experts, kus töötab 14 inimest ja mille klientideks on tööstused ning omavalitsused üle terve Eesti.

„Südamelähedased on taastuvenergia teemad. Oma ettevõttes tegelen energia säästmise ja keskkonnaga seotud teemadega,“ räägib ta. „Varem, kui töötasin Eesti Energias, tegelesin mitu aastat taastuvenergia ja koostootmisjaamadega. Vahepeal olin tehnoloogia arendusteenistuses ja seejärel kuni lõpuni taaskasutuse arendusjuht.“

Konsultatsiooniettevõttes Energex tegeletakse hästi palju sellega, kuidas tööstused saaks toota nii, et tekiks vähem jääke, saastet ja et jalajälg oleks väiksem. „Me ei ole inseneribüroo, kus joonestatakse, vaid konsulteerime ja pakume välja ideid, kuidas tööstused saaks olla tõhusamad,“ selgitab ta. „Võib ju öelda, et kõige olulisem on keskkonnasõbralikkus, aga ettevõtete jaoks on tähtis rahaline sääst. Tihtipeale soovivad ettevõtted ka laieneda ja nende huvi seisneb selles, kuidas olla pärast laienemist tõhusam.“

Inseneri elukutse on tema jaoks äärmiselt põnev. „Ütlesin ka enne minu valimist, et teema on olnud kogu aeg südamelähedane, tähtis on seda valdkonda arendada ja reklaamida.“

Leo otsuse hakata inseneriks tingis see, kui ta pärast kuut aastat Katleri Põhikoolis läks Tallinna Reaalkooli 7. klassi. „Füüsikaõpetaja Mart Kuurme nakatas mind füüsikapisikuga ja see aine hakkas huvitama. Ta tegi katseid, aga mis mulle enim meeldis, oli see, et ta andis lahendada huvitavaid probleeme. Näiteks lasi ta meil kirjutada, kuidas universum meie arvates alguse sai.“

Õpetaja Kuurme oli ainus õpetaja, kes ütles, mida peaks õppima minema. „Ta soovitas, et minge õppige füüsikat. Füüsikuid on tõesti alati vaja, aga mina soovisin midagi praktilisemat, mitte üksnes teadust teha. Nii see inseneriks saamise mõte tekkiski. Kusjuures kirjutasin 11. klassis mingile vormile, et soovin kas mehaanika- või energeetikainseneriks,“ räägib ta. „Soojusenergeetika ühendab need kaks valdkonda: seal on mehaanilised seadmed, mis toodavad ja energeetika pool on see, kas toodetakse soojust või elektrit.“

Soov õppida soojusenergeetikat viiski ta Tallinna Tehnikaülikooli. Nagu öeldakse: kõik ülejäänud on juba ajalugu.

Eesti Inseneride Liidu üldkogu valis 9. septembril 2020 liidu uueks presidendiks Leo Rummeli, kelle volitused kestavad kaks aastat. Iga-aastasel üldkogul kinnitati liikmesorganisatsioonide esindajad, tegevusaruanne ja tegevuskava ning arutati Eesti inseneriharidust ja muid inseneeriaga seotud teemasid. Üldkogu avakõne pidas Tallinna Tehnikaülikooli uhiuus rektor Tiit Land.