Eriolukord ja kodukontor. Kuidas töötajaid päriselt toetada?

Vaikne ja rahulik eluviis või hoopis stressirohke ja isoleeriv töökeskkond – arvamusi kodukontorist on seinast seina. Eelmise aasta märtsi lõpus eeldasid paljud, et kodust töötamine on lühiajaline nähtus, nüüdseks on sellest saanud uus normaalsus. Milliseid proovikive see meile seab? Kirjutab Ann Hiiemaa.

Hiljuti avaldati Harvard Business Review´s uuring, kus võrreldi kontoritöötajate efektiivsust 2013. aastal ja seitse aastat hiljem pandeemia ajal. Selgus, et kodukontoris keskenduvad inimesed ülesannetele, mis on päriselt olulised: nad veedavad 12% vähem aega tarbetutel koosolekutel ja suhtlevad 9% võrra rohkem klientide ning väliste partneritega. Uuring näitas ka, et oma tööülesandeid hakati rohkem tähtsustama ja võeti suurem vastutus töögraafiku eest. Kõik see kasvatas omakorda tööga rahulolu.

Samas toob kodukontoris töötamine kaasa mõnegi proovikivi. Näiteks on läbipõlemisoht palju suurem kui igapäevaselt kontoris käies. Tihtipeale pole võimalik distantsilt kolleegi stressiilminguid märgata ja reageerida. Samuti näitavad uuringud, et inimesed teevad kodus tööasju keskmiselt 48 minutit kauem kui töö juures olles.

Tihtilugu arvatakse, et kodus töötavad inimesed vähem, ja seetõttu püüavadki nad ennast tõestada ületöötamise kaudu, et laisana töökaaslastele ja ülemusele laisana näida.

Ületöötamine

Inimeste töökoormus on märgatavalt kasvanud alates eelmisest aastast, eelkõige neil, kellel on lapsed koduõppel ja kel tuleb korraga olla nii koduõpetaja, kokk, koristaja kui ka oma töiseid ülesandeid täita.

„Meil on alates eelmise aasta märtsist paar väga head töötajat võtnud pausi, sest nad on sattunud läbipõlemise äärele. See on väga tõsine probleem ja me oleme algusest peale sellesse täie tõsidusega suhtunud. Ettevõttena jäime nende kõrvale ka raskes olukorras ja maksime töötasu edasi,“ ütleb Tele2 personalijuht Sirli Seliov. Ta lisab: „Just sellepärast oleme teinud ka täiendavaid samme, et töötajate vaimset tervist toetada. Näiteks algab meil koostöö vaimse tervise tugispetsialistidega, kelle poole inimesed saavad pöörduda. Suure tõenäosusega loome selleks aastaks kõigile soovijatele võimaluse kasutada psühholoogi teenust kuus korda aastas. Nõudlust on selle järele kindlasti enam kui paar aastat tagasi. Samas on kahjuks nõudlus kohati suurem kui võimalused, mis tähendab, et teenusepakkujad on väga hõivatud.“

Lisaks on Tele2 töötajatel Ergo tervisekindlustus, mis katab sel aastal kuni 2000 euro väärtuses ambulatoorset arstiabi, mille sees on arsti suunamisel psühholoogi või psühhiaatri  teenus. „Oleme kutsunud vaimse tervise teemadel rääkima oma valdkonna spetsialiste ja majas on personaliarenduse spetsialist ning coach Mihkel Joasoo teinud energiahalduse koolitust, kuidas olla kohal, motiveeritud ja entusiastlik nii kodus kui ka kontoris.“

Kodukontoris saavad paremini hakkama just need, kes suudavad vältida läbipõlemist. Inimesed, kes mullu kevadel kodukontorisse läksid, mõistsid kiiresti, et nii on palju kergem üle töötada kui kontoris. Tihtilugu arvatakse, et kodus töötavad inimesed vähem, ja seetõttu püüavadki nad ennast tõestada ületöötamise kaudu, et mitte töökaaslastele ja ülemusele laisana näida.

Tüüpiliselt mõjutab läbipõlemine A-tüüpi inimesi, kes identifitseerivad end töö kaudu. Uuringud näitavad, et positiivse tagasiside puudumine aitab samuti sellele kaasa. Kontorist eemal olles võibki kiidusõnu ja tunnustust väheks jääda.

Läbipõlemist on võimalik ennetada

Pikas perspektiivis on edukad töötajad need, kes suudavad eraldada töö ja vaba aja. Tavaliselt eraldatakse need kaks päeva osa nii, et vahetatakse füüsilist keskkonda: kodust tööle minnes valmistatakse end alateadlikult ette tööpäevaks ja vastupidi. Kodukontori puhul aga selline võimalus puudub.

Isiklik kontakt, mis füüsilises kontoris on, tuleks asendada virtuaalsete lahendustega ja sagedamini, kui seda kontoris olles oli vaja teha. Ülle Matt

Swedbank on samuti juba koroonaaja algusest peale seadnud esikohale töötajate heaolu ja kolleegide vastastikuse märkamise. Juba eelmise aasta märtsis anti ka juhtidele konkreetsed juhtnöörid, kuidas tiimiliikmetel heas mõttes silma peal hoida ja vajalikke koolitusi ning nõustamisvõimalusi leida.

„Oluline on juhina tähelepanu pöörata sellele, et keegi ei jääks üksi. Isiklik kontakt, mis füüsilises kontoris on, tuleks asendada virtuaalsete lahendustega ja sagedamini, kui seda kontoris olles oli vaja teha. Digikanalite vahendusel koosolekuid tehes soovitasime leida viise, kuidas üksteist verbaalselt toetada ja tunnustada,“ ütleb Swedbanki personalijuht Ülle Matt.

Tema sõnul on nad ühtlasi näinud, et kaugtöö ei sobi kõigile. Paljudes tekitab see lisapingeid ja stressi: „Pingega toimetulekuks pakume töötajatele võimalust kasutada virtuaalselt psühholoogi konsultatsiooni ja vaimse tervise koolitusi. Kuna aga pingete tekkimisel on palju muid põhjuseid, oleme püüdnud olukordadele läheneda individuaalselt. Oluline on ka tõsta töötajate teadlikkust, mis puudutab tervise hoidmist. Just sel eesmärgil kehtib meil alates sellest aastast tervisekindlustus kõigile töötajatele. Selle raames saab valida paljude teenuste vahel.“

Ka Wolt Baltikumi juht Liis Ristal tõdes, et kuigi idufirmas töötades on tempo alati kiire ja meeskond mõneti sellega juba harjunud ning stressitaluvus hea, tõi Covid-19 kaasa ka lisapingeid. Töötajate toetamiseks on korraldatud grupisessioone psühholoogiga. Eelkõige selleks, et aidata neil võidelda tööstressiga ja anda nõu, kuidas kodukontoris tööga paremini kohaneda. Kogu Eesti tiim on alates märtsikuust olnud kodukontoris ja paljuski on inimesed uue olukorraga ka juba kohanenud. „Toetame üksteist igati, sest meie meeskonna tugevus sõltub sellest, kui tugev on iga selle liige,“ lisab Ristal.

Kodukontor

Tele2-s töötab 320 inimest. Kevadel tehtud uuringust selgus, et 64% vastanutest sooviks jätkata ka pärast eriolukorra lõppu osaliselt kaugtööd ja töötada varasemast enam kodukontoris.

Seliovi sõnul muutub Tele2 töötajate hulgas järjest populaarsemaks töökorraldus, kus säilib kontoris töötamise võimalus, aga soovi või vajaduse korral saab teha tööd ka kodukontoris.

Üks kodukontoriga kaasnevatest probleemidest, mille Tele2 töötajad uuringus välja tõid, oli mugava töötooli või sobiva laua puudumine. Just sellepärast otsustati ettevõttes töötajatele hakata pakkuma kodukontori toetust 350 euro ulatuses.

———

Mis tüüpi inimestele ei pruugi kodukontor sobida?

Intuitiivselt arvavad ilmselt paljud meist, et kodust töötamine on suurepärane variant introvertidele. Nad eelistavad rahulikku keskkonda, omaette olekut ning üldiselt väldivad olukordi, kus eeldatakse palju suhtlust. Seega peaks kaugtöö justkui introvertidele sobilikum olema. Kahjuks võib see aga mitmel põhjusel osutuda neile hoopis ebameeldivaks kogemuseks.

Introverdid eelistavad pigem jah iseenda seltskonda, kuid see ei tähenda, et nad ei otsiks teiste inimeste seltsi. Nii mõnelegi introverdile on kontoris veedetud aeg tegelikult ainuke osa päevast, kus ta saab suhelda teiste inimestega ilma selleks ise pingutust tegemata.

Suuremaks probleemiks on introvertidele aga stress, mis võib tekkida juba kodukontorisse suundumisel. Kodukontori ülesseadmine, infopuudus ja ületöötamine on vaid mõned nüüdseks laialt levinud murekohad. Lisaks võib see kõik võimendada teatud iseloomujooni, muutes tihti introverdid veelgi introvertsemaks.

Endasse tõmbumine tekitab sageli lisastressi – introvertidel on veelgi vähem motivatsiooni otsida teiste seltsi ning üksindus on kerge tekkima. Samamoodi mõjutab stress muidugi ka ekstraverte. Mida suurema stressi all nad on, seda suurem on nende soov leida seltsi teistega – sõpradega oma probleemide üle arutlemine on just ekstraverdi mugavustsooniks.