Estover Piimatööstus investeerib biogaasijaama

Estover Piimatööstus julgeb areneda vaatamata tõsiasjale, et sellega kaasnevad ulatuslikud investeeringud. Lähituleviku põnevaim väljakutse on biogaasijaama rajamine, ettevõtte tegevjuhi Hannes Pritsu sõnul hakatakse praktiliselt tööle piimaenergial. Kirjutab Paavo Kangur.

Võrtsjärve idakaldal suurte põldude ja laante vahel asub Rannu juustutööstus, mida täna tuntakse Kaarlijärve meiereina, kus valmib ökoloogiliselt puhas Eesti juust. Alates aastast 2001 kuulub see Estover Piimatööstus OÜ-le. „Turuosa järgi oleme Eesti suurim juustutootja ja -müüja, igapäevase piimatöötlejana oleme Eesti neljas piimatööstus,“ pakub Estover OÜ tegevjuht Hannes Prits.

Tehase võimsus on täna 800 tonni piimatooteid kuus, millest juust moodustab 450 tonni. „Võtame iga päev vastu 170 tonni piima, millest saab toota 17 tonni juustu, lisaks veel suures koguses kodujuustu Piimameister Otto ja Ricotta-nimelist kohupiima.“

Estover alustas oma äri juustu maaletoojana ning kodumaise juustu pakkija ja edasimüüjana. Kui Ühinenud Meierei 1998 aasta Vene kriisi ajal raskustesse sattus, siis neile kuuluv Rannu Juustutööstus polnud parim pärl kaelakees. See oli ajalooga väiketööstus, millele ei olnud palju huvilisi.

Lisaks üritasid kõik tootjad eksportida. Aastal 2014 kukkus Vene embargo ja Ukraina sõja tõttu taas Vene juustuturg ära. „Oleme suutnud Venemaa turu asendada Soomega. Arendame seal kaubamärki Maatilan parhaat, mis on majanduslikult jätkusuutlikum kui üritada üksikuid partiisid müüa. Soome läheb ka Hiirte juust ja Eesti juust, kokku umbes 100 tonni kuus.“ Väga oluline ekspordimaa on Itaalia, kuhu läheb pool ricotta juustu toodangust.

„Plokkjuustu (bulk cheese) eksporti üritame isegi vältida. Meil puuduvad igasugused turueelised suurpakendis plokkjuustu müümiseks Hollandisse, Saksamaale või maailmaturule hulgikaubana. Põhja-Saksamaal on toorpiima kokkuostuhind võib-olla viis protsenti kallim, kuid tehased ise on kümneid kordi suuremad kui meie oma ja seega on neil ikka omahinnas konkurentsieelised.“

Ka Hiina ja Jaapani turgu suhtub ettevõte suure ettevaatlikkusega, sest seal puuduvad eelised. „Sellised seiklused võivad lõppeda miinusega,“ seletab Hannes Prits ja kasutab ingliskeelset terminit unic selling point. „Eestis 1,4 miljonit inimest, Hiinas 1,4 miljardit inimest. Eesti ülejääk on nii väike, et me ei saa pakkuda sobivat mahtu ja hinda ning miks nad peaks meie toodet ostma? Neile ehk meeldiks sõnapaar Saksa juust, mida oleks lihtsam turundada, sest kõik teavad Saksamaa automarke nagu Audi või BMW. Eesti juust iseenesest on aga maitselt palju peenemate nüanssidega. Venemaa suunas oli meil unikaalne logistiline eelis, kas või madalamate transpordikulude näol, kuid sinna ei tohi me hetkel müüa,“ arutleb Prits.

Ta ei kurda, vaid ootab rahulikult, mida elu toob, sest ekspordi kasvatamine eeldaks piimatootmise kasvu. Piimatootmise kasv nõuab omakorda uusi investeeringuid. Uued investeeringud aga tähendavad täiendavaid riske ja põllumaad Eestis üle ei ole.

„Minu esimesed töökohad olid alkoholi hulgikaubanduses. Seal on levinud ärimudel, et tuuakse võimalikult odavalt suure tünniga maale, villitakse pudelisse ja pannakse oma silt peale ehk bränditakse ning siis üritatakse müüa,“ räägib Prits. „Juustukaubanduses on aga väga tähtis unikaalselt kõrge Eesti piima kvaliteet, mis omakorda tagab väga hea eripärase kodumaise juustu ja loomulikult tuleb ka see toode brändida.“

Euroopa juustutootmise häll on Holland, millele viitavad Hollandi linnade nime kandvad juustusordid Edam, Maasdam, Gouda. Ka Kaarlijärve meierei esimene toode oli Hollandi leibjuust, mida 1970. aastate alguses suudeti toota 800 tonni aastas.

Alati on võimalikud mingid üllatused. Näiteks Valio tootis suure eduga Havarti juustu, mis on päritolult taanlane, aga hetkel ei tohi seda teha. Samas on Havarti veidi sarnane Vene juustuga, mis on algselt tegelikult Tilsiti juust ja saanud nime samanimelise Preisimaa linna järgi.

Palju roostevaba metalli

Juustutehas algab toorpiima vastuvõtust ja lõpeb valmistoodangu pakkimisest. Kilogrammi hea kontinentaaltüüpi poolkõva tekstuuriga naturaaljuustu valmistamiseks läheb vaja umbes 10 kilo väga head piima. Igast saabunud piimapartiist võetakse ka proovid.

„Enne, kui alustame piima mahalaadimist, teeme kiirtesti, mis näitab antibiootikumide sisaldust ja määrab ära rasvasuse ja valgu sisalduse. Selle partiiga on kõik korras. Piima rasvasus on 4 ja antibiootikumid nullis,“ kommenteerib tehnoloog Indrek Ridaliste ühte partiid. 

Seejärel toimub piima separeerimine ja koore lisamisega tagatakse retseptijärgne rasvasisaldus. Siis pumbatakse piim katlasse ja lisatakse ensüümid, juuretis, laabid ja teised vajalikud lisandid. Seejärel algab kalgendamine, mille käigus valmib juustumass. Tarretisega sarnanevat juustumassi kuumutatakse ja eraldatakse vadak, mis suunatakse ricotta tootmiseks. Tekkinud juustumassi nõrutatakse ja jagatakse juustuvormidesse. Pärast pressimist valminud juustukangid soolatakse soolveevannis, kus ka kõiki näitajaid mõõdetakse.

Kaarlijärve tehase juustupress, täpsemalt kassett-press, on umbes kümme meetrit korda kolm meetrit suur hiiglaslik masin. „See on üks väiksemaid, mis saada oli. Oleme viimasel ajal ostnud Poola päritolu piimandustehnoloogiat, kuna sealne tootmine on kiiresti arenenud ja nad on igati konkurentsivõimelised. Tõenäoliselt on ka Poola tööjõud soodsama hinnaga,“ põhjendab Prits firma Obram eelistamist.

Kiire guugeldamine näitab, et 1976. aastal alguse saanud piimandustehnoloogia tootja Obram kuulub täna Tetra Pakile, mis omakorda kuulub Rootsi-Šveitsi grupile Tetra Laval.

Tootmishoone nurgas toimetab pisike mozzarella-masin, mis võrreldes ligi kaks miljonit eurot maksma läinud kodujuustuliiniga on miniversioon. „Oleme koos turuga arenenud ja katsetame erinevaid tooteid,“ selgitab Prits ja tõdeb, et uutesse tehnoloogiatesse on palju raha pandud.

Suurinvesteering biogaasijaama

Prits tahab ära oodata, mis piimatootmises juhtub. Kuna E-Piim on plaanimas uut suurt piimatehast tootmisvõimsusega 1000 tonni päevas, siis tekib küsimus, mis see turule kaasa toob. „Kuhu nad müüvad toodangu ja kust saavad tooraine?“ pärib Prits, andes mõista, et kõigil on veidi kitsas. Iga majandustsükkel võib tuua mõne üllatuse.

Kunagi plaanisid suurt koondumist piimandusturul Oliver Kruuda ja Indrek Rahumaa, aga enne kui nad jõudsid tegudeni, algas järjekordne majanduskriis. „Meie järgmine suur investeering, kokku kuus miljonit eurot, läheb biogaasijaama. Asendame kasutatava põlevkiviõli piimatootmise jääkainete baasil tekkiva biogaasiga. Hakkame tööle praktiliselt piimaenergial,“ räägib Prits, lootes täiendavat konkurentsieelist, mis kasvatab jätkusuutlikkust.

„Meil hakkavad tavapärasemad konkurentsieelised otsa saama. Meil on kallis elekter, kallis tööjõud ja väike siseturg. Seega tekkib vähe kasumit, mida saab edasi investeerida kasvu ja laienemisse. Loomulikult tuleb leida oma võimalused ja pakkuda tarbijale parimat juustunaudingut.“

Faktid:

Eesti müüakse kvartalis 2800 tonni juustu (sisaldab ka importi), millest Estoveril on 33-protsendine turuosa. Järgnevad Valio 26 protsendiga ja Saaremaa 11 protsendiga.

Eesti lehmad lüpsavad iga päev 2100 tonni piima, millest 600 tonni läheb Läti ja Leedu piimakombinaatidesse ning üle 600 tonni jõuab Valio kahte tehasesse Laeval ja Võrus. Maag Grupi piimatööstused kasutavad ära veidi üle 350 tonni piima ja E-Piim umbes 250 tonni piima päevas ning Estover 170 tonni päevas.

Rannu juustutööstuse ajalugu ulatub aastasse 1911, kui asutati Rannu Ühistu piimatööstus, millest sai tubli võieksportija Inglismaale. Aastal 1963 alustas Rannu Juustutööstus Hollandi leibjuustu valmistamist.

1997. aastal liikus Rannu Juustutööstus Ühinenud Meiereide rüppe ja 2001. aasta märtsis müüdi Rannu Juustutööstus Estover OÜ-le.

Estover OÜ ajalugu ulatub 1992. aastasse, mil alustati juustutoodete hulgimüügiga. Tänaseks on ettevõttest saanud üks suurimaid piimatoodete hulgimüüjaid ja turustajaid Eestis, kes pakub lisaks turu suurimale juustuvalikule ka ricotta kohupiima, kodujuustu, võid ja pärmi. Ettevõte on Eesti juustuturu liider 33 protsendilise turuosaga.

Estoveri tuntumad kaubamärgid on Traditsiooniline Eesti Juust, Hollandi Leibjuust Originaal, Piimameister Otto, Vene juust ja Hiirte Juust ning Royal Blue. Lisaks oma toodetele tegeleb ettevõte ka importbrändide turustamisega, esindades Eestis maailmakuulsaid juustubrände Philadelphia, President, Bergader, Galbani ja paljud teised.

Ettevõte tugineb 100% Eesti kapitalil ja pakub tööd rohkem kui 230-le inimesele.