Ettevõtja, parem valmistu mitmekeelseks töökeskkonnaks

Hea Eesti ettevõtja ja tööandja, peamiselt sinust sõltub, kas Eesti suudab välja murda keskmise sissetuleku lõksust ning kas meie inimeste elustandard on väärikas ka siis, kui ühe maksumaksja kohta jääb kaks ülalpeetavat. Seetõttu hakka valmistuma suureks innovatsiooniks ja mitmekeelseks töökeskkonnaks.

Maksumaksjate vähenedes ja pensionäride lisandudes pole meil oma elujärje parandamiseks muud valikut kui teha rohkem ja keerulisemat tööd. Kõrgelt kvalifitseeritud töötajaist on terav puudus. Kuid juba siseneb tööturule umbes 90 inimest iga 100 lahkuja kohta ning ilma välismaiseid tippspetsialiste Eestisse meelitamata me hakkama ei saa.

Välistööjõu sissetoomine on arutelude tulemusena mõnevõrra lihtsamaks muutunud, kuid debati alatooniks on ikka n-ö ukraina keevitaja tasemel tööjõud. Eesti ühiskonna jaoks on väärtuslikum ja vajalikum meil väljakoolitatud kõrgtasemel spetsialist, kelle teadmised aitavad ettevõtteil väärtusahelas ülespoole liikuda, luua uut maksutulu ja töökohti.

Töötajad on olemas
Hea uudis on see, et kõrgelt haritud välismaised töötajad, kes täiendaks meie tööturule sisenejate hõredaid ridu, on olemas. Andekate noorte meelitamisega, et nad Eestisse õppima tuleksid, on ülikoolid hästi hakkama saanud. Halb uudis on see, et nende toomisega meie tööturule ja maksumaksjate hulka pole me veel hästi hakkama saanud.

Välistudengite Eestis hoidmise peamine takistus pole palju kirutud migratsioonibürokraatia ega välistudengite kihk oma värske diplomiga kiiresti mujale kolida, vaid raskused väärilise töö leidmisel. Väljaspool IT-sektorit tuleb tikutulega taga otsida tööandjaid, kes söandaks oma kollektiivi lõimida ingliskeelset tippspetsialisti. Välistudengi praktikale võtmist kaaluks peaaegu kolmandik Eesti ettevõtteist, kuid päriselt on neid valmis tööle võtma vähem kui iga kümnes, nagu näitab Tööandjate Keskliidu küsitlus.

Välistudengid jääks aga hea meelega: sügisel TTÜ bakalaureuseja magistriõppesse astunud välisüliõpilastest 80% soovis lõpetamise järel töötada Eestis, neist enamik ka õpingute ajal. Reaalsuses leiab MTA andmetel ülikooli ajal Eestis tööd vaid iga neljas TTÜ välistudeng.

Võrdsust, mitte eeliseid
Eesti ülikoolid on aastaid pingutanud nii oma tarkusest kui ka koostöös ettevõtetega, et seostada meie haridus tööturu vajadustega. Me pole sellega veel kaugeltki toime tulnud, kuid juba suudame tehnoloogiahariduse õppekavades pakkuda juba väga palju paindlikkust: arvestada ettevõtete vajadusi, seostada õpinguid ja teadustööd praktiliste probleemidega ning anda huvitatud ettevõttele päris spetsiifiliste oskuste paketiga töötajaid.

Ei saa kuidagi eeldada, et ettevõtjad peaks eelistama välismaalasest tippspetsialisti eestlasest tippspetsialistile. Unistan, et suuremate IT-firmade ja mõne rahvusvahelise kontserni ettevõtte kõrval tuleks meie ülikoolide jutule ka n-ö keskmine ettevõtja ning nõuaks meilt tarku inimesi. Saab, meil neid on. Keda pole, selle saame koolitada! Targad inimesed suudame Eestisse õppima meelitada juba hästi, aga neid pärast ülikooli siin hoida veel mitte. Siin on pall puhtalt ettevõtjate käes.

Pole vaja kvoote ega kunstlikke eeliseid. On vaja, et inimesi värvataks esimese asjana oskuste, mitte emakeele põhjal. On vaja, et ingliskeelsetel ülikoolilõpetajatel, kes on samuti koolitatud Eesti maksumaksja raha eest, oleks töö leidmine siin ligilähedaseltki sama tõenäoline kui eestikeelsetel.

Üleskutse: võtame ette!
Kogu maailmas käib armutu konkurents ajude nimel. Teadmisi väärtustav rändepoliitika aitab soodustada teadmussiiret, et oma majandusega väärtusahelas kõrgemale ronida. Aga see algab väikestest sammudest. Sellest, et suudame ettevõtetes teha tööd mitmekeelses keskkonnas ja kasutada ära rahvusvaheliste töötajate teadmisi.

Kuidas oleks, kui hulk suuremaid tööandjaid astuks pika sammu edasi ja deklareeriks avalikult: meie oleme need, kes soovivad selle innovatsiooni ja töökeskkonna rahvusvahelistumise ette võtta?

Valikuid pole. Kui tahame keskmise sissetuleku lõksust välja murda ning oma vananeva ühiskonna kulud kinni maksta, pole töökeskkonna rahvusvahelistumise eest pääsu. Võidavad need, kes õpivad selle ära teistest rutem.