Hea või paha – See on küsimus

Kas plast on hea või paha? Kas kile on vajalik ja asendamatu või pigem kahjulik? Ilmselt on enamikul meist selle kohta oma arvamus, kusjuures mõni ütleb selle välja kirglikumalt ja valjuhäälsemalt kui teine.

Hakkasin ise sellele sügavamalt mõtlema pärast vestlust Eesti Plastitööstuse Liidu juhatuse esimehe Ivar Viira ja tegevjuhi Pilleriin Laanemetsaga. Rääkisime plastpudelitest ja nende ümbertöötlemisprotsessi suunamise võimalustest, mille taga on tootjate soov säästa keskkonda nii palju kui võimalik. Kas paha on see, kes ostab plastpudelisse villitud jooke või pigem see, kes jätab tühja pudeli loodusesse? Ma pole kunagi mõistnud neid inimesi, kes võtavad metsa või mereäärde kaasa rikkaliku sisuga piknikukorvi ja jätavad endast lahkudes maha igasugust pahna. Kui jaksasid loodusesse mehises koguses toidumoona kaasa võtta, siis ei tohiks plekkpurkide, plastpudelite ja igasugu kilekottide, mis kõik on tühjaks joodud-söödud, linna tagasi viimine ülejõukäivaks missiooniks olla. Kõik on ikkagi kahe kõrva vahel kinni. Olen plastiliidu juhtidega täiesti nõus, et paljuski on tegemist mentaliteedi küsimusega. Tehnoloogiad arenevad ja tootjatele muutub üha olulisemaks see, kui nad saavad uue toote valmistamisel kasutada ka ümbertöödeldud materjale.

Kui võtta hoopis hoiak, et plastpudeleid ei osta ja kilesse pakendatud piima ei tarbi, siis mis oleks alternatiiviks? Seda aega, kui piimapoest sai piima, keefiri, kohvi- ja hapukoort erineva suurusega klaastaaras, mis kõik kokku kaalus jube palju, ma küll tagasi ei taha. Perenaised said omale jõusaalis käimata tugevad käelihased, kuid olid oma koormaga koju jõudes väsinud ja tülpinud. Hiljem tuli tühi klaastaara vastuvõtupunkti viia, mis oli ka natuke õnneasi, kuna sageli polnud tühje kaste kuskilt võtta. Ja käiku tuli korrata…

Tegelikkuses on plasti kõikjal meie ümber, me lihtsalt ei teadvusta seda endale. No ei ole lihtsalt midagi paremat veel välja mõeldud. Rohelist mõtlemist ja säästlikku eluviisi meile kõigile!