Höhle mikrotorud kui osa ülikiirest interneti taristust

Höhle uhiuues tehases Raplamaal valmib ainus Eestist pärit komponent, mida kasutatakse lairiba fiiberoptiliste sidevõrkude rajamisel. Valmivatest mikrotorudest jääb siia kolmandik, kaks kolmandikku eksporditakse. Kirjutab kaasautor Ants Vill.

Höhle OÜ toodab fiiberoptiliste ehk valguskaablite paigaldamiseks vajalikke plastist mikrotorusid ja nende kimpe alates 2016. aastast. Firma käive kasvas kolme aastaga nullist enam kui kolme miljoni euroni, tänavuseks toodangumahuks oodatakse juba neli miljonit eurot.

Ettevõtte tulevikuplaan on pärast tootmise stabiliseerimist võtta ette suurem laienemine. Lisaks käib uute turgude otsimine, eriti Lõuna-Euroopas, kus soojema kliima tõttu saab kaablit paigaldada aastaringselt.

Suuremad ekspordiriigid on Norra, Rootsi, Soome ja Taani, aga ka Saksamaa, Kreeka ning Hispaania. Kokku eksporditakse torusid 12 Euroopa riiki. Eestis on suurim mikrotorude tarbija Lairiba Arenduse Sihtasutuse projekt EstWin, klientideks on ka Telia, Elisa, Elektrilevi ja teised meil kiiret internetivõrgustikku rajavad ettevõtted.

Jaluse külast Lõiusele

Höhle alustas tegevust kolm aastat tagasi Raplamaal Jaluse külas rendipindadel. Tootmise laiendamise vajaduse ja rendilepingu lõppemise tõttu tuli leida tehasele uus asukoht. Selleks sai naabruses asuv Lõiuse küla, kus omandati kunagise kolhoosi sigala aastakümneid tühjalt seisnud hoonetekompleks.

Lagunenud hoonetest rekonstrueeriti moodsad tootmisruumid, kokku 6700 m², nende ümber aga rajati 1,5 ha asfalteeritud laoplatse. Tootmishoonetes ja kinnistul on rohkelt ruumi tehase edasiseks laiendamiseks. Torupõllu kinnistule kerkinud tehasehoonete arhitektuurse lahenduse autor on Kristiina Hussar, projekteeris ja ehitas Mapri Ehitus OÜ, laoplatsid ja teed rajas Tallinna Teede AS. Tehase rajamise koguinvesteering oli üle nelja miljoni euro.

Höhle OÜ kuulub ettevõtte asutajale ja tegevjuhile Toomas Koobasele ning Tõnis Kaasikule läbi talle kuuluva Net Systems Grupi (teised ettevõtted: EcoMetal AS Sillamäel ja WeeRec OÜ Kiiul). Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ning Raplamaa Omavalitsuste Liit tunnustasid ettevõtet tänavu maikuus aasta äritegu 2018 tiitliga.

Kolme nädalaga uude kohta

Tallinnast 50 kilomeetri kaugusele ehitatud tehasesse toodi sisseseade eelmisest kohast üle ja tootmine jätkus juba kolm nädalat hiljem. Praegu toodab tehas päevas 200 kilomeetrit mikrotorusid. Enamik 15 töötajast on kohalikud inimesed. „Ütlesime inimestele, et pole mõtet iga päev sõita tund Tallinna tööle ja õhtul teine tund tagasi, pigem tulge vaadake, mis me tehases teeme ning võibolla soovite kätt proovida” meenutas Toomas Koobas ning rõhutas, et nende moto on: „Ajame kohalike meestega rahvusvahelist asja.”

Höhle tähendab saksa keeles koobast, mistõttu ei ole nime päritolu keeruline ära arvata. Firma asutajal Toomas Koobasel on ligi 20-aastane plastitootmise kogemus rahvusvahelises ettevõttes Pipelife. Mõttele asuda Eestis tootma valguskaablite paigaldamiseks vajalike mikrotorusid tuli ta viis aastat tagasi. „Kes ettevõtjatest poleks tundud, et ta on oma ideesse armunud. See tähendab, et sa muust ei mõtlegi, kui ainult oma projektist, unustad ära söömise-joomise, ümbruskonna, käid nagu unes. Ja kogu aeg tegeled ettevõtte arendamisega,” meenutas Koobas algusaegu.

Ideest esimese tooteni kulus napp poolteist aastat, esimene toru väljus tehasest 2016. aastal. Esimene partii oli 1000-eurone tellimus Hiiumaale.

Kolm tootmisliini

Mikrotorud on erineva läbimõõduga, enamasti pliiatsijämedused või peenemad plasttorud, mille siseküljel pikisooned, et hõlbustada torusse valguskaabli sisselükkamist. Kaabli sisestamine toimub paigalduskohas suruõhku kasutava eriseadme abil.

Tehases on kolm pikka tootmisliini, mis töötavad suures osas automatiseeritult ning vajavad seetõttu vähe tööjõudu. Mikrotorusid valmistatakse plastgraanulitest. Selleks on tehases kaks liini, kus 200 kraadini kuumutatud vedelale plastile lisatakse tellimuses ette nähtud värvaine ja mass surutakse ekstruuderiga plasttoruks, mida liinil edaspidi jahutatakse.

Röntgeniaparaadiga kontrollitakse läbimõõtu ning seinapaksust. Operaatori sisestatud parameetreid jälgitakse reaalajas. „Mikrotorude tootmise juures ongi kõige keerukam hoida etteantud täpseid mõõtmeid, see on nagu kirurgitöö,” ütles Koobas.

Liini lõpuosas trükitakse torule tindiprinterseadmega markeering. Mõnda aega on markeerimiseks katsetuses olnud laserikiirega graveerimine.

Inimtööjõudu kasutatakse peamiselt liini lõpuosas, kus operaator jälgib nn kerilaual torukilomeetrite korralikku kaablitrumlile kerimist ning vahetab täis trumlid uute vastu. Suuremad trumlid mahutavad kuni kolm kilomeetrit mikrotoru.

Omaette liin on mikrotorude ühendamiseks vastavalt tellimusele mitmetorulisteks kimpudeks ja nende katmine veel ühe ekstruudri abil plastist toruümbrisega. Kiirtee puhul kasutatakse neljatorulisi kimpe, asulatevahelistel ühendustel kasutatakse kuni 24 toruga kimpe, kust üksikmajapidamisteni hargnevad siis juba üksikud erivärvilised mikrotorud. Vajadusel (Eestis enamasti alati) lisatakse kimpu ka isoleeritud traat, et mittemetallist kaablit oleks võimalik hiljem maastikul metalliotsijaga leida.

Pärast valmimist trumlile keritud mikrotorud kontrollitakse sisemise kaliibriga. Kolmekilomeetrise rulli läbipuhumine võtab aega ligi pool tundi, aga see on vajalik, et valguskaabli sisestamisel oleks välistatud igasugused takistused. „Sellise metoodika abil oleme kinnistunud klientide teadvuses kui kvaliteetse mikrotoru valmistaja,” rõhutas Toomas Koobas ja lisas, et esialgu keskendutakse tootmismahu stabiilsuse tagamisele. Järgnevatel aastatel on plaanis ka oluline tootmise laiendamine.