Hüvasti, Kunda tsemenditehas!

150. juubeliaasta on Kunda tsemenditehasele kurb. Kunda Nordic Tsement plaanib tootmise osalist sulgemist ja see tähendab, et klinkrit ei toodeta ning tsementi hakatakse jahvatama Rootsist, Gotlandi saarelt sisseostetud toorainest. Kirjutab Paavo Kangur.

AS-i Kunda Nordic Tsement nõukogu otsusel lõpetati märtsis klinkritootmine Kundas. Otsuse taga on hüppeliselt kasvanud CO₂ hind, mis mõjutab oluliselt ettevõtte tulemusi. Tehases on vana tootmistehnoloogia, mistõttu on õhku paisatavate süsinikuheitmete hulk suhteliselt kõrge. Sellest tulenevalt on klinkritootmise jätkamine Kundas muutunud majanduslikult ebaotstarbekaks. Parimat võimalikku tehnoloogiat kasutavate kuivmenetlusel töötavate tsemenditehastega võrreldes on tootmine Kundas energiakulukam ja paljud tootmise võtmenäitajad jäävad tunduvalt kehvemale tasemele.

Kunda tsemenditehase tehnoloogiline probleem on kolm pikka pöördahju, kus põletati vedelast tsemenditoorsegust ehk lobrist klinker. Seejärel läks klinker jahvatamisele. Täna on ahjud seisma pandud, kuid klinkri jahvatamine jätkub.

Kunda Nordic Tsement jätkab tööd tsemendijahvatustehasena ja killustikutootjana. Tsemendi tootmiseks vajalikku klinkrit hakatakse edaspidi laevadega sisse tooma teistest kaasaegsematest tehastest, ennekõike Cementa tsemenditehasest Slites. Sellega seoses väheneb Kundas toodetava tsemendi CO₂ jalajälg ligikaudu 30 protsenti.

Klinkritootmise lõpetamise tagajärjel koondatakse ettevõttes ligikaudu 80 töötajat. „Teeme omalt poolt kõik, et kogu protsess oleks läbi viidud vastutustundlikult ja et kõik koondatavad töötajad naaseksid võimalikult kiiresti tööturule,“ sõnas ettevõtte tegevdirektor Meelis Einstein. Selleks alustab ettevõte igakülgset koostööd Töötukassaga, et pakkuda kõigile, keda koondamine puudutab, parimat tuge ning nõustamist tööturul liikumiseks.

HeidelbergCement loeb raha

Kunda Nordic kuulub HeidelbergCement Grupi Põhjala, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia divisjoni. Siia mahuvad riigid Islandist Kreekani ja Albaaniast Venemaa ja Kasahstanini. See piirkond suudab toota 35 miljonit tonni tsementi aastas ja loomulikult jäävad ellu need, kes suudavad toota madalama omahinnaga. Näiteks Venemaal asuvad kolm tehast suudavad toota 4,6 miljonit tonni tsementi, Rootsis asuvad kaks tehast 2,8 miljonit tonni (neist üks Gotlandil Slites). Grupil on Lõuna-Poolas üks tehas ja Baltikumis üks tehas – Kundas.

Kundas on aastaid räägitud üleminekust kuivmenetlusele, mis peaks vähendama CO₂ emissiooni ja sama palju on räägitud sellest, et uue tehase ehitamiseks pole raha. „Oleme jõudnud Kundas teelahkmele, kus klinkri tootmishinna vähendamiseks ja üha karmistuvate keskkonnanõuete täitmiseks, mida huvigrupid meilt ootavad, on vaja uut kuivmenetlusel töötavat tehast. Kuna tootmismaht on suhteliselt väike, siis ei ole selline investeering kasumlik,“ ütles Einstein.

HeidelbergCementil on loomulikult raha, kuid kas selle investeerimine Eestisse tasub ära? Järgmine võimalus on küsida toetust Euroopa Liidust, kuhu on kuhjunud meeletud kvoodikaubanduse rahakuhjad või siis Toompealt.

Koroonakriis ei ole langetanud kvoodi hinda

CO₂ emissiooni ehk süsinikkvoodihind on hetkel (20.05.2020) börsil 25,15 eurot ja sellega kaubeldakse samamoodi kui kulla, vase ja krüptorahadega. Hind on veidi madalam, kui mullusuvine spekulatiivne tipp, aga see kaup on hinda väga hästi hoidnud.

Tegevdirektor Meelis Einstein kommenteerib: „Euroopa Komisjon on andnud kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemissüsteemi kaudu pidevalt signaale vananenud tehnoloogiate väljavahetamise möödapääsmatuse kohta, muutes finantsiliselt nende kasutamise ebaratsionaalseks. Vähendades tasuta saadud kvoote on CO₂ hind tõusnud paari aastaga tasemelt 5 eurot/tonn tasemele 25 eurot/tonn ja sihthind on 30 eurot/tonn. Komisjon on tulnud välja Rohelise Leppega, mis seab eesmärgi jõuda 2050. aastaks CO₂ neutraalsuseni.

Seni oleme hakkama saanud, kuna praeguse kauplemisperioodi baasaastad olid 2007 ja 2008, mil tootsime miljon tonni klinkrit. 2021. aastal käivitub kasvuhoonegaaside uus kauplemisperiood, kus meie tasuta kvoot baseerub praegusele, kaks korda väiksemale tootmismahule võrreldes eelnevaga (2017. – 2019. aastal oli toodang umbes 510 000 tonni/aastas).

Siis jääb meil CO₂ kvooti puudu ja selle juurde ostmine lisab igale tsemendi tonni omahinnale märkimisväärseid lisakulusid, mis päeva lõpuks viivad tegevuse kahjumisse.“

Kunda Nordic Tsemendi majandusnäitajad olid veel hiljuti kaunid ja vaid vähesed teadsid, et tehase kohal sõuavad murepilved. Ettevõtte näilise edukuse taga oli soodne omahind, mis lubas klinkrit eksportida isegi Brasiiliasse Rio de Janeiro olümpiamängude ehitustele.

„2018. aasta kasumis mängis suurt rolli Kunda sadama müük. Ka ehitusturg oli toona Eestis väga hea, aga eelmisel aastal hakkas ehitusaktiivsus võrreldes 2018. aastaga jahtuma. Tsementi ja klinkrit eksportisime välisriikidesse, eelkõige Lätti ja Soome. Eksport langes eelmisel aastal, Soome ei võtnud näiteks ühtegi laeva ja ka Läti eksport vähenes üle 30 protsendi. Esimene eeldus ettevõtte edasitöötamiseks on selle majanduslik jätkusuutlikkus. Ükski omanik, ja veel vähem börsiettevõte, ei soovi ärile peale maksta,“ selgitab tegevdirektor Einstein.

„Praeguse ühiskonna ootus on rohelisem majandamine, aga ressursimahukas tööstus vajab selleks muutuseks suuri investeeringuid. Majanduskeskkond on samas vaenulik: elekter on meil kallim kui Skandinaavias. Maavarade kaevandusõiguse tasud on kümme korda kallimad kui naabermaades. Pealegi soovime kõike saada „0“ CO₂ emissiooniga. Meie väikest turgu arvestades käib see lihtsalt üle jõu. Mis üle jääb? Tausta muuta ei saa, tuleb kohaneda.“

Kundas tekkis ühe tonni klinkri tootmisel 1081 kilo CO₂, mis tähendab, et 2017. aastal emiteeriti 559 629 tonni CO₂ ja selle hind oleks 349 miljonit eurot. Mitte keegi ei kavatse selliseid summasid maksta, mistõttu rakendatakse koefitsiente ja erinevaid metoodikaid. Seega sõltub tehase saatus, isegi uue tehase saatus, bürokraatia koridorides sündinud reeglitest. Keegi ei tea, mis kärbes kedagi hammustab ja mida keegi välja mõtleb ning millised heitmed on maksuvabad ja millised ei ole. Praegu näib, et keskkonnasõbralikum on jahvatamata tsement kohale tuua Rootsist diislikütuse toel! Keskkonna matemaatika on kõikvõimas! Rikkal Eestil oligi aeg hakata toetama vaest Rootsit…

Eesti riik kaotab ennekõike maksude näol. Kui Kunda tehase tsemendi toodangumaht ületab 500 000 tonni piiri, siis keskkonnatasud tõusevad 1,5 miljoni euroni aastas, arvutati aastal 2019. Kunda Nordic Tsement maksis 1,39 miljonit eurot loodusvarade kasutusõiguse eest, välisõhu saastetasu 171 500 eurot ja jäätmesaastetasu 125 250 eurot 2018. aastal. Seega võis vähemalt eelmine kevad arvata, et Kunda Nordic Tsement elab edasi. Aga ei elanud! Järgmine probleem kaasneb põlevkivitööstuse heitmetega. Teatavasti neutraliseeris Kunda leeliseline heide ära Kohtla-Järve keemiakombinaadi happelise heitme, kuid nüüd võivad hakata Eesti pealinna ja metsi ründama rängad happevihmad, mis hävitavad ka RMK.

Tere tulemast, Greta Thunbergi kodumaa tsement! Jah, maailm on täis paradokse, kuid hetkel selgus, et loodussõbralikum on ehitada just Rootsis toodetud klinkrist (tsemendist).

HeidelbergCementis töötab 55 000 inimest ligi 50 riigis. Loomulikult on ettevõtte aktsionäride eesmärk jätkusuutlikkus ja korralik dividenditootlus ning maksta käesoleval aastal aktsionäridele välja 40 protsenti puhaskasumist (payout ratio).