Innovatsioon ja keskkonnasääst kui VKG prioriteedid

„Maailmas ei ole teist sellist ettevõtet, kus põlevkivitootmise väärtusahel oleks nii pikk ja kus peenkeemia oleks ärimudeli niivõrd orgaaniline osa nagu Viru Keemia Grupis,“ kinnitab VKG juhatuse aseesimees Meelis Eldermann. „See on meie konkurentsieelis, aga me ei tohiks sellega rahulduda. Võimalusi tootearenduseks on veel väga palju.“

Kui mahult moodustab lõviosa VKG toodangust põlevkiviõli, mida kasutatakse laevakütuste lisandina, siis püütakse maksimaalselt ära kasutada ka tootmisprotsessis tekkiv soojus, gaasilised ühendid ja jäätmed. Toodetakse nii bituumenit, koksi, fenooli ja fenoolitooteid, vaikusid kui ka peenkeemia valdkonda kuuluvaid aineid. Nii võib leida VKG-s toodetud aineid muuhulgas juuksevärvides, rehvides, elektroonikaseadmetes kui ka asfaldis.

„On selge, et kui tahad oma sektoris edukas olla, pead tegelema tootearendusega, otsima uusi turge ja koostööpartnereid. Innovatsioon tagab konkurentsivõime ja turueelised,“ kinnitab Eldermann.

Kuid keemiatoodete turul on maailma mastaabis nii väikse ettevõtte jaoks nagu VKG ohtralt tõrkeid, mis tähendab, et enne turule jõudmist peavad uued tooted läbima tõelise kadalipu. Isegi kui kõik uuringud on positiivsed ja toodet oleks võimalik kasumlikult toota, siis sageli on pea võimatu saada kaugetele sihtturgudele sisenemiseks litsentse, registreeringuid või leida seal koostööpartnereid. See on ka põhjus, miks VKG arendusportfellist turule toodud uute toodete hulgast leidub nii edulugusid kui ka ebaõnnestumisi.

Murrangud tehnoloogias

Innovatsioon ei tähenda tänapäeval sugugi ainult tootearendust. Tehnoloogia areneb tohutu kiirusega ja Eldermanni sõnul näitavad signaalid turult, et toimumas on põhimõttelised muutused. Suur valdkond on näiteks seotud andmetöötlusega, mis annab võimaluse paremini juhtimisandmeid analüüsida ning ka tehaseid optimaalsemalt seadistada. „Oleme loonud IT-süsteemi, mis võimaldab andmepilvest otsida ja leida esitatavatele küsimustele vastuseid. Nende andmete pealt tehakse targemaid juhtimisotsuseid ja efektiivistatakse tootmisprotsesse,“ lisab ta.

Tehnoloogiline innovatsioon on tingitud vajadusest olla nii efektiivsem kui ka keskkonnasõbralikum. Viimase kahe aasta jooksul on VKG suutnud oma tehastes tõsta põlevkiviõli tootmist 10% ja seda ennekõike tänu innovatsioonile ning leidlikele lahendustele, sest nüüd saadakse põlevkivist rohkem toodangut. „Tegemist on tehnoloogilise uuendusega, mis on patenteeritud ja mida on teoreetiliselt võimalik müüa ka konkurentidele,“ sõnab Eldermann.

Keskkonnasääst on kasumlik

Keskkonnamõjude vähendamine ei ole enam ammu tööstuste jaoks mainekujunduslik aspekt. Keskkonna välismõjuga kaasneb reaalne lisakulu tootmises, mille minimeerimine on ülimalt oluline. „Lihtsalt üks näide: kui 2017. aasta aprillis maksis CO₂ saastekvoot 5 eurot tonn, siis täna üle 20 euro tonni kohta. Sellise hinna juures on ka meie projektide tasuvusarvestused täielikult muutunud ja nii mõnigi projekt on selle pärast tagasi lauale tõstetud,“ selgitab VKG tootmise ja tehnoloogia arenduse valdkonna juht Marti Viirmäe.

Tema sõnul antakse põlevkiviõli tootmisele hetkel küll CO₂ saastekvoote veel tasuta, kuid see on vaid üleminekumehhanism ning uutes projektides peab saastekvootide kulu sisse arvestama. „Keskkonna regulatsioonid ei lähe enam kunagi leebemaks, vaid ainult karmimaks. See on nagu tööjõukulu. Mis tähendab, et nii nagu lisandväärtus töötaja kohta peab tõusma, nii peame arvestust pidama ka keskkonnamõjude osas,“ räägib Viirmäe.

Keskkonnamõju vähendamine on laiemalt võimalik kahel moel – kas rahapaki abil ehk investeerida puhastusseadmetesse või siis arendada tootmisprotsessi viisil, et saastet tekiks juba protsessi käigus vähem või oleks sellest võimalik midagi uut teha. VKG eelistab võimalusel teist varianti.

Kuna põlevkivist üle 50% moodustab mineraalosa, siis õlitootmisel tekib hulk jäätmeid. Lisaks tekib kaevandamise käigus ohtralt killustikku. Viirmäe usub, et just jäätmetele kasutuse leidmine peab olema lähiaastate prioriteet innovatsioonis.

Valikus on nii jäätmete kasutamine kaevanduste tagasitäitmisel või maastikukujundusel kui ka erinevate ehitusmaterjalide tootmine. „Kui tahame näha jäätmestatistikas sisulist muutust, siis peame leidma lahenduse koostöös riigiga, sest paljud Euroopa riigid kasutavad samasuguseid materjale palju paindlikumalt. Näiteks kaevanduste tagasitäitmiseks ja maastikukujundamiseks. Eestis takistavad seda praegu regulatsioonid,“ selgitab Viirmäe.

Ilma innovatsioonita ei ole äri kestlik. Nii on ka VKG-s innovatsioon midagi, milleta tegutseda ei saaks, sest regulatsioonid on karmid ja turg konkurentsitihe. „Kui teaduses sünnib innovatsioon tavaliselt uudishimu rahuldamiseks, siis ettevõtete jaoks on see kasumliku tegevuse alustalaks,“ sõnab Eldermann.

Viru Keemia Grupp 2018. aastal

Põhinumbrid

• 1762 töötajat
• Õli toodeti kolmes Petroter õlitehases ja kolmes Kiviter õlivabrikus
• Ojamaa kaevanduses toodeti 4,3 miljonit tonni kaubapõlevkivi
• 623 500 tonni põlevkiviõlitooteid ja 190 tonni peenkeemiatooteid
• 466 GWh elektrienergiat ja 275 GWh soojusenergiat
• 27,2 miljonit eurot investeeringuid arendusse ja keskkonda

Turutingimused

Vaatamata viimastel kuudel toimunud õlihindade langemisele, püsisid aasta vältel õlihinnad võrdlemisi tugeval tasemel. Brent toornafta keskmine hind oli 2018. aastal 71 dollarit barrel (2017. aasta keskmine 56 USD/barrel ehk +28%). VKG põlevkiviõlide referentstoote 1%-lise kütteõli keskmine hind kasvas võrreldes 2017. aastaga 23% võrra 338 euroni tonni eest. Kuid olulisimaks muutujaks osutus eelmisel aastal CO₂ korralik hinnatõus, mis mõjutas oluliselt energiamajandust nii Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna.

Suurimad realiseeritud arendusprojektid:

Tänu aasta alguses käiku lastud kinnisele torukonveierile, mis transpordib Kiviter vabrikutes tekkivat poolkoksi ladestamiskohta on kontserni jäätmeahel tervikuna kaetud konveiersüsteemidega. Taolised torukonveierid tagavad keskkonnasäästlikuma jäätmekäsitluse ning võimaldavad loobuda autotranspordi kasutamisest tuha ja poolkoksi ladestusalale.

Aastal 2018 realiseeriti kontserni suurim arendusinvesteering, milleks on 6,5 miljonit eurot maksnud tsirkulatsioonõlide puhastamise projekti esimene etapp. Sellega kaasneb õlitehaste aastane tootmisvõimsuse suurenemine 25 000 tonni.

Jätkati välisõhu kvaliteedi paranemisele suunatud tegevuste elluviimisega. Oktoobris kinnitati kontserni poolt esitatud lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava, mille kohaselt investeerib ettevõte välisõhu kvaliteedi parendamiseks 1,1 miljonit eurot.