Insenerid panid EIL-i üldkogul paika 2017. aasta eesmärgid

 

Eesti Inseneride Liidu (EIL) üldkogul tegi liidu president Arvi Hamburg ülevaade möödunud aasta tegemistest ning ühiselt pandi paika 2017. aasta prioriteedid. Räägitust tegi märkmeid Inseneeria peatoimetaja Mari Kamps.

EIL-i tegevuse peamine eesmärk on järelkasvu tagamine ja seeläbi teaduse, arenduse, innovatsiooni ja ettevõtluse tervikahela toimimise eelduste loomine. Aasta 2016 prioriteetideks oli tehnikahariduse ja insenerikutse väärtustamine. Juhatuse tegevusest saab välja tuua kaks suunda – esiteks reklaam ja teavitus ning teine instrument, mille abil väärtustada, on teaduse- ja tehnoloogia pakt.

„Kuidas me inseneeriat populariseerisime?“ küsis Hamburg ja tõdes, et päris oodatult ei läinud. „Tegime Teeme+ taotlusvooru koos partneritega projekti, kus taotlesime raha tehnikavaldkonna populariseerimiseks noorte hulgas. Partneriteks olid Eesti Soojustehnikainseneride Selts (ESTIS), Eesti Elektroenergeetika Selts, Tallinna Polütehnikum, Kehtna Kutsehariduskeskus, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee ja Tartu Linnavalitsus. Eesti Inseneride Liidu liikmete seas on neist kolm esimest. Kahjuks ei osutunud me võitjaks. Õigustuseks võib öelda, et taotlusi oli hästi palju, kuid ega see pole vabandus,“ rääkis Hamburg.

Taotlejate nimekirjas hakkasid silma kaks suurt ülikooli (Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool) ja robootika valdkond, lisaks näpuotsaga muid taotlusi. TTÜ osales seitsmes projektis, kuid Eesti Inseneride Liidu omas mitte.

„Mida äraütlemisest õppida? Esimene asi oli see, et meie kolme jõust jäi väheseks ehk et peame jõud koondama. Meil on ju inseneriühendusi oluliselt rohkem. Teiseks see, et hindajad vaatavad taotluse ilu või kvaliteeti ja ei prognoosi ette, mis võib olla rahastatud projekti elluviimise tulemus. Kuna rahastatud teadusringidest pea 90 protsenti olid rohkem või vähem seotud robootikaga, tuleb seda ilmselt tulevikus arvestada.“

Veel üks süvenev tendents – loodus- ja täppisteaduste (LTT) valdkonda taandatakse peaasjalikult vaid loodusteadustele. EIL peab veenma võimalikke rahastajaid, rakendusüksusi ja huviringide aktiviste, et loodusmajad ja loodusringid võivad olla küll põnevad, kuid otsustavad on tehnoloogiad, just noored peavad olema tehnoloogia arendajateks.

EIL president nentis, et kuigi esimene vasikas läks aia taha, on selge, et kui Eesti Inseneride Liit tahab olla n-ö pildil, tuleb tegutseda koos, mitte eraldi.

Kuidas väärtustada inseneriharidust tehnoloogiapakti kaudu? „Siin on koolilaste teavitamine teaduse, tehnika ja tehnoloogia võimalustest ja noortele esitatavatest väljakutsetest. Mulle aga tundub, et me pole väga tõsiselt suhtunud pakti tegevustesse. See on instrument, mille kaudu saaks konkreetset väljundit taotleda. Mõtleme selle üle järele.“

Mis on teavitamise sisuks? „Eks ikka see, et inseneeria on populaarne, inseneride järel on nõudmine, pakutav töö on põnev. Töömaailm ootab ja pakub põnevaid väljakutseid ning tasustab vääriliselt – tulge inseneeriat õppima. Lisaks, et õppida on äge, kuna õpikeskkond on tore. Kõik, kes me õpetame ja kõik kelle jaoks me õpetame, see on meie ühine tegevus. Tähtis on, et laborid ja muu oleks tasemel. Ja et teadmised, mida on võimalik omandada, oleksid tööturul nõutud.“

Ja veel. Milline on sinu kompetentsus, millised on töökoha esitatavad nõuded? Lisaks muidugi inseneri elukestev õpe. Inseneri oskuste ja vilumuste kasvatamine ning kutsealase kompetentsuse taseme kontrolli süsteemi tugevdamine.

EIL 2017 aasta otsene ülesanne koolitajate turundus ja ettevõtjate järelkasvuprogrammid siduda koordineeritud tegevuseks, noorte teavitamiseks tehnikamaailma väljakutsetest ja igaühe osalemisvõimalustest.

Ka andis president Hamburg ülevaate koostööst Eesti Teaduste Akadeemia ja rahvusvahelise katuseorganisatsiooni FEANI-ga (Euroopa Rahvuslike Inseneriühenduste Assotsiatsioon ehk Féderation Européenne d’Associations Nationales d’Ingénieurs), kellega koos akrediteeriti sügavuti tehnika- ja tehnoloogia valdkonna õppekavasid, inseneriteadmisi käsitlevate õppeainete mahtu ja oodatavaid väljundeid.

EIL-i tegevussuunad aastaks 2017

Hamburg rõhutas koostöö tähtsust inseneritegevuse valdkondade vahel ja tööandjatega, eelkõige innovatiivsetega. Tema sõnul on oluline koostada insenerivaldkonna ühtsel printsiibil toimiv turundusplaan ehk et pole mõtet reklaamida eraldi näiteks ehitus-  või elektriinsenere, vaid kogu tehnikavaldkonna. Tuleb tõhustada koostööd riigigümnaasiumidega, kuna siis saab kaasa rääkida ka haridus- ja teadusministeerium (HTM). Lisaks kaardistada piirkondlike üldhariduskoolide ja kutsekoolide kontaktisikud. Veel tõi Hamburg esile vajaduse näha kutsekooli lõpetajas märksa suuremat potentsiaali kui täna nähakse.

„Avaliku sektoriga suhtlemisel on oluline seadusloomes osalemine ja ekspertarvamuste koostamine ning avaldamine. Oleme lihtsalt senisest aktiivsemad,“ selgitas Hamburg.

Eesti Teaduste Akadeemiaga suhtlemisel tõi Hamburg välja ümarlaua teaduselt ettevõtlusele. „Meil tuleb ka tänavu traditsiooni jätkata, analüüsides süvitsi paari valdkonna võimalusi ja vajadusi. Peame olema rohkem kursis informaatika ja tehnikateaduste osakonna (ITTO) töödega.“

Jätkub koostöö FEANI-ga, aidates Läti ja Leedu inseneriorganisatsioonidel integreeruda FEANI tegevusse. EIL osaleb aktiivselt FEANI monitooringutes ja töörühmade ekspertarvamuste ja raportite koostamisel.

ETTM kui mäluasutus

Omaette teemaks üldkogul oli Eesti Teadus- ja Tehnikamuuseum (ETTM). Mis see EIL-i visiooni järgi on? „Esiteks peaks see olema mäluasutus, teadus- ja hariduskeskus, mitte ainult vanade seadmete hoidla. Pigem mitteformaalne haridusasutus, mis inspireerib noori. Pea igas Euroopa riigis, kaasaarvatud Leedus, on taoline muuseum olemas, kuid Eestis ja Lätis mitte,“ selgitas Hamburg.

Visioon on tutvustada Eesti tehnikateaduse tänapäeva ja mineviku saavutusi. Plaanitav asukoht on tänane Balti Laevaremonditehase territoorium (Peetri tn 5), kus on olemas arhitektuurimälestisest paekivihoone. „Muuseum asutati tegelikult aastal 1937 ja meie pole pioneerid, vaid taasasutamise mõtte algatajad. See ei konkureeri Energia Avastuskeskuse atraktsioonidega. ETTM-i tegevus peab tooma noori tehnika ja tehnoloogia juurde, näidates meie seniseid tehnikasaavutusi ja inseneride panust ning teavitades tulevasi tehnoloogiavõimalusi. ETTM peab talletama, süstematiseerima, mõtestama ja arendama ühtset tehnikakultuuri ning integreerima teda terviklikku kultuuriruumi.“

ETTM-i taasasutamise idee algatamise juures on kaks aspekti. Hamburgi kinnitusel on muuseumi ettevalmistav sihtasutus juba loodud, käesoleva aasta tegevuskava ja aastaeelarve on koostatud, kuigi katteallikaid tänase seisuga veel pole. Muuseumi asutamisel on ka ajaline mõõde, krundi omanikul on linnaga kokkulepitud tähtaeg kogu territooriumi korrastamiseks.

„Meie kõigist missioonitundega tehnikainimestest, ettevõtjatest ja avaliku sektori töötajatest sõltub, kas tahame ja suudame ühiselt talletada ja arendada tehnikakultuuri. Teades ajalugu ja tunnetades tuleviku vajadusi usun, et ühine ettevõtmine on vajalik ja võimalik – teeme ära.“

Teeneline insener ja muu

Arvi Hamburg tuli üldkogul välja ideega asutada Eesti Inseneride Liidu kõrgeim aunimetus – Teeneline insener. Liikmesorganisatsioonidel on aega seisukoha võtmiseks 1. maini. Juhatus peab aunimetuse statuudi koostama hiljemalt 15. maiks.

Eesti Inseneride Liidu üldkogu toimus 23. märtsil TTÜ nõukogu saalis. Valitud delegaate oli 65, neist kohal oli 53.