Investeering Mustjõe tervisesse vähendab Läänemere reostuskoormust

Inimtegevuse ja Tallinna arengu tagajärjel on Veskimetsas asuv Mustjõe oja muutunud linna üheks suurema reostuskoormusega veekoguks. Veekvaliteedi parendamiseks on Mustjõe Tallinna pilootalana lülitatud Euroopa Liidu Interreg Kesk-Läänemere programmi rahastatavasse projekti HEAWATER ehk „Läänemere valgala väikeste jõgede tervendamine toite- ning ohtlike ainete sissevoolu ärahoidmise kaudu”, tänu millele peaks olukord lähiaastatel täielikult muutuma. Kirjutab Gerli Ramler.

„Seoses asutustiheduse kasvamisega alates 20. sajandist ja kanalisatsiooni pikaaegse puudumisega jõe valgalal, toimis Mustjõgi aastakümneid kui reovee ärajuhtija, kuhu suunati nii olme-, sademe- kui ka tööstusveed. Tänapäeval käsitletakse Mustjõge sademe- ja drenaaživete eesvooluna. Vee halvast kvaliteedist annab aimu kohaliku rahva hulgas käibel olev nimetus „solka“,” selgitab HEAWATER projekti ekspert Mai Andresson.

Aastatel 2015–2017 sooritatud mõõtmistulemuste alusel on oja ökoloogiline seisund füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi halb. Mustjõe põhiprobleem on kõrge toitainete sisaldus, mis enam kui kümne aasta taguse ajaga võrreldes on veidi paranenud ja seda tänu piirkonna liitumisele ühiskanalisatsiooniga. Siiski on vooluveekogu koondseisund jäänud eri aastatel kesise ja halva piirimaile. Lisaks toitainetele on oja põhja aja jooksul kogunenud suur hulk olmejäätmeid – hinnangulise kogumahuga 6 m³.

„Mustjõe oja halva kvaliteedi peamine põhjus on suur kõvakatete osakaal – 80% Mustjõe valgala sademetest jõuab otse torude kaudu ojasse. Madalvee-aegsed kõrged reostusnäitajad viitavad punktallikate reostavale mõjule, sealhulgas ka illegaalsed reovee sissevoolud. Kopli lahte reostab seiratud kahest sadevee väljalasust enam Mustjõe oja ja seda kõigi näitajate poolest. Ajuti on ületatud ka mikrobioloogiliste näitajate ja raskemetallide piirsisaldused ning talviste ja kevadiste sulavetega kloriidide sisaldused,” kirjeldab Andresson.

Mustjõe puhastamine parandab Stroomi ranna puhtust

Pealinna territooriumi 16 linnajõest võeti HEAWATER projekti just Mustjõe, kuna see on Tallinna jõgedest ühe suurema reostuskoormusega. Teine põhjus on Andressoni sõnul soov parandada Pelguranna ehk Stroomi ranna suplusvee kvaliteeti, kuna Mustjõe oja suubub Kopli lahte.

Mustjõgi algab Nõmme klindi jalamilt, valgala pindala on 13,9 ruutkilomeetrit ja see hõlmab suurema osa Mustamäe ning Kristiine linnaosadest. Jõe pikkus avatud sängis kuni Kopli laheni on 1,3 kilomeetrit.

Mustjõe oja seire eest vastutab HEAWATER projekti partnerina Tallinna Tehnikaülikool. Seired on regulaarsed, proove võetakse kokku kolmest seirepunktist ning seire käigus määratakse füüsikalis-keemilisi näitajaid (pH, fosfor, lämmastik, hõljuvaine jne), vesikonnaspetsiifilisi saasteaineid (raskemetallid) ning mikrobioloogilised näitajad nagu Escherichia coli (E.coli), coli-laadsed bakterid, enterokokid, salmonella.

Projekti algusest alates tehtud seire tulemused näitavad erinevate näitajate ületamisi. Mustjõe ojale rakendatavate meetmete efektiivsust saab hinnata pärast investeeringute elluviimist seiretulemuste põhjal. HEAWATER projekti eesmärk on vähendada kõigilt ettevõtmisesse kaasatud linnajõgedelt kanduvat reostuskoormust Läänemerre vähemalt 10%. Oluline on märkida, et vee kvaliteedi hinnangu andmisel saab lähtuda kahest erinevast määrusest, millest üks käsitleb Mustjõe oja loodusliku veekoguna (Keskkonnaministri (KM) määrus nr 44) ja teine sademee eesvooluna (Vabariigi Valitsuse (VV) määrus nr 99). Esimene neist sätestab vee kvaliteedile karmimad nõudmised kui teine.

Mida projekt ette näeb?

Tänase seisuga on olemas inseneribüroo Merin OÜ koostatud põhiprojekt ning käimas avatud hankemenetlus ehitaja leidmiseks. Projektlahendus näeb kokkuvõtvalt ette setete eemaldamist (ehk oja sängi puhastamine), kaldanõlvade täitmist ning looduslikust materjalist kaldakindlustuse rajamist (ca 700 m ulatuses Marja ja Mustjõe tänavate ristumisest kuni Paldiski maanteeni, milleks on kivimadratsid). Lisaks ehitatakse Ojaveere tänavale uus truup, mille tulemusena suureneb läbilaskevõime. Kivikindlustusest kõrgemal asuvad nõlvapinnad ja oja kaldaperved murustatakse heinaseemnekülviga, nii et moodustuks tugev rohukamar, mis püsib ajutiselt üleujutatuna suurvee ajal.

Projektlahendus detailsemalt:

• Puhastada oja säng sinna kogunenud setetest, suurendades oja veesügavust ja säilitades vooluristlõike suuruse kui see ainult kaldanõlvade kujundamisega väheneks lõiguti. Järsuks varisenud kallaste täiteks kasutatakse kruusaga jämeliiva neis lõikudes, kus oja põhjast kaevatavat settepinnast (peenliiv, möll-liiv) on rohkem. Seda saab ära kasutada nendes kohtades, kus nõlvatäiteks põhjast välja kaevatavast settepinnasest ei piisa.
• Järsuks varisenud kaldad täita ja planeerida nõlvusega 1:1,5 ja kindlustada kivimadratsitega. Oja nõlvad kindlustatakse kivikindlustusega. Kivikindlustuse all kaetakse planeeritud ja tasandatud kaldanõlvad geotekstiilkangaga (NG3). Kivide sidususe ja püsimise tagamiseks on ette nähtud kivimattide ehk kivimadratsite kasutamist. Ajapikku vajuvad kivimadratsis olevad kivid üksteise vahele tihedaks, kivivahed settivad täis ja taimestuvad. Nii moodustub veevoolus püsiv looduslikule sarnane pinnasestruktuur, mis püsib seni kuni püsib selles olev täitekivi.
• Ehitada uus Ojaveere tänava truup. Uue truubi ja ojasängi nõlvade kindlustamise puhul on arvestatud suurima vooluhulgaga kuni 5 m³/s, mille määrab Paldiski maantee kahe järjestikuse truubi läbilaskevõime. Truup koosneb kolmest plasttorust diameetriga 1,2 m, pikkusega 11,6 m. Vana betoontruup eemaldatakse.

Kolme aasta pikkuse projekti peamine rahastaja on Euroopa Komisjoni INTERREG Kesk-Läänemere programm. Ettevõtmise kogueelarve on 1 898 060 eurot ja Tallinna linna projekti eelarve on sellest 534 987 eurot (15,6 % projekti). Projekti juhtivpartner on Tallinna keskkonnaamet. Partnerlusega on ühinenud Tallinna Tehnikaülikool, Söderhamni kommuun Rootsist, Soome keskkonnainstituut ja Turu rakenduslik kõrgkool. Assotsieerunud partnerid on Turu linna ja John Nurminen Sihtasutus Soomest.

Mis on Mustjõgi?

Inimtegevus on Mustjõge mõjutanud alates 17. sajandist, mil asuti kuivendama Kristiine heinamaid. Sellest ajast algas jõesängi muutmine, sirgendamine ja süvendamine. Mustjõe oja saab alguse Mustamäe nõlvalt ja voolab läbi linna Kopli lahte. Kunagisest mitmeharulisest jõest on tänaseks suur osa torus ja vaid viimane, 1,3-kilomeetrine lõik enne merre suubumist voolab avatud sängis. Oja põhiprobleemideks on üleujutused, erodeeruvad kaldad ja halb veekvaliteet.