IT-sektori tulevik on teenuspõhisus, kui sellele õigesti läheneda

Eestis ja kaugemalgi on IT-inimestest ikka puudus ja nii lahendatakse olukordi aina enam teenusepakkujate toel. Miks kulutada meeletult aega ja ressursse spetsialisti palkamisele, kui teenuse sisseostmine on soodsam? Elisa valdkonnajuht Tarmo Linnamägi märgib, et mida aasta edasi, seda normaalsemaks see samm muutub, aga samas tuleb arvestada ka uute riskidega.

Mingi piirini suudavad ettevõtted töö olemasolevate jõududega ära katta ning ka personali juurde värvata, kuid mida keerulisemaks tööturg muutub, seda olulisem on teha ratsionaalseid valikuid. Kui töö jääb venima ja eelarve ähvardab lõhki minna, on loogiline mõned tegevused sisse osta, et ettevõtte areng ei takerduks.

IT-s on teenusepõhine lähenemine olnud kultuuri osa juba aastaid. Eestiski on tugevalt kanda kinnitanud teenuspõhised ettevõtted ning vähe on organisatsioone, kes seavad ise üles oma serveripargi, haldavad ise oma võrku või tegelevad ise küberturvalisuse tehnilise poolega.

Trend on aga muutumas. Kui varem oli teenusepakkuja kaasamine mugavusvalik, siis nüüd on see paljudel juhtudel ainus valik. Suuremad ettevõtted suudavad küll osa tööst ise ära teha, kuid kindlasti mitte kõike – inimesi pole ning ülesanded lähevad aina keerukamaks ja mahukamaks. Väiksemate firmade puhul saab aga määravaks see, kas väga kitsalt spetsialiseerunud töötajale jagub üldse tööd.

Teenus katab kõiki valdkondi

IT-sektori valdkonnad, kus teenuspõhisus aina tugevamalt kanda kinnitab, hõlmavad nii arendust, hostingut, IT-haldust, küberturvalisust kui ka kasutajatuge ning seadmepargi haldust. Paljud asjad on efektiivsemaks muutunud, ent tööjõud on kallinenud. Kui kunagi oli näiteks tarvis hoida tööl inimest, kes käiks ja uuendaks arvuteid, siis nüüd pole see reeglina mõistlik – protsessid ise on läinud lihtsamaks ja automaatsemaks ning üks inimene suudab katta palju suuremat hulka seadmeid, samas kui tema enda palganumber on märgatavalt tõusnud.

Seetõttu on paljud ettevõtted otsustanud seadmepargi hoolduse teenusena sisse osta ning selle osutaja saab ühe spetsialisti kulu jagada mitme kliendi peale. Sama olukord on teisteski valdkondades. Kui aastaid tagasi oligi mõttekas igal ettevõttel pidada oma serveriruumi ja selle töös hoidmiseks hoida palgal inimest, siis nüüdseks on pilv ja muud teenused selle ebamõistlikuks muutnud.

Viise, kuidas teha asju efektiivsemalt ja lihtsamalt, on tänapäeval palju, aga teenuse sisseostmine kätkeb endas ka hulga riske, mida tuleb mõista. Kõige ilmsem ja selgem neist on seotud vastutuse ja kättesaadavusega. Sa tead alati, kuidas oma töötajat kätte saada, aga kui Amazon või Azure peaks järsku maha kukkuma, koduleht või muud teenused pimedaks muutuma, ei tõsta sealt keegi toru – sul jääb üle vaid oodata ja loota, et probleemid lahenevad peagi.

Seda riski aitab küll maandada kodumaiste või lähiregiooni partnerite kasuks otsustamine, kuid lõplikult ei saa sellest ohust vabaks selgi moel. Lisaks kättesaadavusriskile on olulised kaalutluskohad veel partneri jätkusuutlikkus ning selge strateegia, geopoliitiline olukord ja ärikriitilised protsessid.

Mida arvesse võtta?

Jätkusuutlikkuse ja selge strateegia olulisusest rääkides saab häid tulemusi peaasjalikult saavutada vaid pikaajalise koostöö tulemusel. Kui partneriks valitakse ettevõte, kelle äri ei pea tegelikult vett, tekib ilmselt peagi vajadus otsida uus teenusepakkuja ehk kõike tuleb alustada nullist. Nii et enne lepingu allkirjastamist tasub veenduda, et su partneril on olemas need omadused, et vastata su vajadustele täna, homme ja ka tulevikus.

Rahalises mõttes on ehk hea võtta teenusepakkuja mõnest kaugemast riigist, kuid seegi võib viia raske olukorrani. Üks pool on kultuuriline: kas partner saab aru, kuidas siin töötatakse. Selle riski maandamiseks on taas oluline korralik ettevalmistus. Kahjuks mängib suurt rolli ka see, mis üldiselt maailmas toimub. Vääramatu jõu mõju ei saa ehk ette teada, ent arvatavasti on siiski lähemal tegutseva partneri puhul asi kindlam.

Kaaluma peab sedagi, kui palju kontrolli ollakse nõus enda käest ära andma. Eriti oluline on see ärikriitiliste asjade puhul. Kui kogu su ettevõte elab pilves ja see pilv järsku maha kukub, siis mis su ärist saab? Kui kogu su ettevõtte turundust teeb Facebooki kaudu üks agentuur, siis mis juhtub, kui nende kontod ära kaaperdatakse? Kui kõiki su arendusi teeb üks partner, siis mis saab, kui teda tabab katastroofiline andmekadu?

Partner aitab ehk kulusid kõvasti kokku hoida ja eesmärgid kiiremini ning tõhusamalt saavutada. Aga sellel mugavusel on oma hind. Riske õigesti maandades on teenuspõhine lähenemine tihti õige valik, kuid enne rahakotiraudade avamist tuleb endale reaalne pilt selgeks teha. Kui kõik klaar, saab juba teha mõistlikke ja läbimõeldud otsuseid.