Juhiks saamine

Juhiks saamise võimalusi on palju. Aastakümneid tagasi oli näiteks täiesti tavapärane, et juhiamet tuli pärast kõrgkooli lõppu n-ö kauba peale. Suunamisega saadud ametikohal oli sageli juba arvukalt alluvaid, kellega verivärskel juhil, kes ei teadnud suurt midagi ei juhtimisest ega konkreetse töö spetsiifikast, tuli siis kuidagi hakkama saada. Selle peale, et lisaks juhtimisele peaks ka liider olema, ei osatud tol ajal veel mõeldagi. Olen isegi sellise üsna karmi kogemuse kunagi saanud. Kõik lõppes siiski paljuski tänu mõistvatele ja professionaalsetele kolleegidele hästi, aga tookordne juhiks saamise protsess, kus selle ametiga kaasnevast tehti kõrgkoolis juttu vaid riivamisi, oli kindlasti kõike muud kui tore.

Tänapäeval on inimesed juhi rolli vastuvõtmiseks reeglina palju enam valmis. Kas siis orgaaniliselt, alustades oma firmast ja meeskonda tasapisi suurendades – ja sel juhul on juhil enamasti olemas vähemalt mõnes valdkonnas spetsialisti oskused. Või paistab mõni spetsialist oma ametis silma liidrioskustega, nii et juhiks saamine on seejärel juba loomulik protsess. On ka inimesi, kes on elu jooksul kogunud piisavalt üldjuhtimisoskusi, et (tipp)juhina hakkama saada ka täiesti uues valdkonnas. Muidugi pole puudust neist, kes on ise arvamusel, et juhi oskus on neile looduse poolt antud. Variante on kindlasti veel.

Seekord on kaanelugu Eesti Panga endisest presidendist Ardo Hanssonist. Ta on kindel selle suuna esindaja, kelle jaoks on ülitähtis, et juhil oleks vähemasti ühes juhitavas valdkonnas ka spetsialisti oskused. Hanssoni tee juhiks on olnud keskmisest palju pikem. Aastakümneid oli ta veendunud, et spetsialisti töö meeldib talle ning et inimesi juhtida ta ei taha. Tasapisi lisandus aga nii juhi kohustusi kui ka oskusi ning ühel hetkel oli ta valmis Eesti Panka juhtima. Panga nõukogu jaoks oli tegemist siiski teatud määral riskantse otsusega, sest varasem tippjuhi kogemus Hanssonil puudus.

Teises persooniloos ütleb Ensto Enseki tegevjuht Karel Suuk oma aastatepikkuse kogemuse pealt, et juht ei tule koolist, vaid juhiks arenetakse, kusjuures kõige tähtsam on motivatsioon. Suuk peab oluliseks arenemist ja edasiliikumist, sest süüdlasi pole mõtet otsida. Tähtis on nautida teekonda, usaldada meeskonda ja kui midagi teha, siis ikka täiega.