Kai ja Zen – väikeste sammudega paremaks

Vaikus. Kuskilt kaugemalt kuuskede vahelt hakkab õrnalt kostma sidinat. Ühel hetkel on nad kohal, väikesed lumepallid, kes silkavad vilkalt okstel. Sabatihased. Seda hetke pean oma kvaliteetajaks – iseolemine loodusega teravdab meeli ja mõtlemist. Samavõrra on kvaliteetaeg hästi õnnestunud õhtusöök, nõupidamisel peetud viljakas arutelu, mis päädib koosmeele ja vajalike otsustega, või ettekanne, mille käigus saad huvitavaid küsimusi ja terast kaasamõtlemist.

Kvaliteet kui küsimus saadab meid igal elusammul: une-, suhte-, elu-, haridus-, toote- ja teenuse-, juhtimiskvaliteet ja nii edasi. See puudutab igaüht omal viisil. Halva kvaliteedi kogemine teeb inimese kurvaks või kurjaks, head peetakse loomulikuks ning silmapaistvalt head või ootamatult üllatavat kvaliteeti võetakse vahel hea sõnaga märgata.

Kes otsustab selle üle, mis on kvaliteetne? Tänapäeva turumajandus tugineb laias laastus sellele, et „tarbija hääletab jalgade, sõna ja häälega“. Inimene, kes vajab toodet, teenust või hoolt, annab ka hinnangu, kas see teda rahuldab. Teisalt oleme rohepöörde kursil, seega lasub toodete ja teenuste omanikel, arendajatel ja eestvedajatel kohustus suunata tarbija ootusi. Kohustus mõtestada kvaliteeti sügavamalt. Läikivalt ja plinkivalt pealispinnalt tuleb juhtida tarbija pilk sisulisele väärtusele, kuid see ei pruugi olla alati majanduslikult just kõige tasuvam ja siis need dilemmad algavad. Ka tavaostjal on jätkuvalt raske suhtuda nii, et mõni plekk banaanikoorel ei vähenda selle maitse- või toiteväärtust. Pigem otsib ta banaanikuhjast ikkagi selle kõige ilusama, kuigi teab, et nii kogub see ühe plekiga banaan vaid plekke juurde ja lõpetab poe prügikastis.

Igal organisatsioonil peab olema pidevalt silme ees vähemalt kolm kvaliteeditasandit. Üks – sisemine järjekindlus. Kuidas on tagatud protsesside, tootmise, teeninduse, oskuste, infoliikumise, suhete ja juhtimiskvaliteet? Kuidas me teame, et oleme maandanud kõik olulised riskid; kuidas on tagatud järjepidev areng heal tasemel? Mida tähendab meie jaoks organisatsiooni kvaliteet? Teine – rahulolu. Kuidas oleme defineerinud kvaliteedi kliendi, tarbija või ühiskonna aspektist lähtuvalt? Mis on see, mida me tegelikult pakume; kuidas hindame kvaliteeti inimese vaatepunktist, kes vajab meie hoolt või kasutab meie toodet? Kolmas – mõju. Kuidas mõjutab meie tegevus elamise kvaliteeti Maal? Kas piirdume ainult sellega, et meie ju ei saasta, või mõtleme sellelegi, kuidas saame oma tegevuse, toodete ja teenuste kaudu suunata inimeste valikuid ning luua jätkusuutlikumat tulevikku?

Kvaliteedijuhtimise meetodeid on hulgi: Kaizen ehk pidev parendamine, Zero Defect Programs, Six Sigma ehk protsesside arendamise tööriistad, Quality Circle ehk töötajate kvaliteedikontrolli ring, Taguchi disainimeetodid, Toyota tootmissüsteem või kulusäästlik mõtteviis, Kansei Engineering ehk disain lähtudes kliendist, TRIZ ehk probleemide leidlik lahendamine, BPR ehk äriprotsesside analüüs ja kujundamine, OQRM ehk kvaliteedi ja riskijuhtimise süsteem, ISO ehk standardite süsteem ning ülalt alla ja alt üles lähenemisviisid jm. Igal organisatsioonil on võimalik leida endale sobiv lähenemine, aga kehtib üks universaalne reegel – inimesed, kes on oluline osa kvaliteedisüsteemist, peavad mõistma oma rolli ja vastutust selles. Kõlava nimega süsteem, struktuur, disainiprotsess ega dokumentatsioon ei taga kvaliteeti. Selle tagavad siiski tänapäeval veel kvaliteetselt tegutsevad inimesed ning tulevikus üha enam ka kvaliteetsed robotid. Seega, mõtlevat ja vastutustundlikku töötajat tasub hoida kui kvaliteedimärki ning tunnustamise kõrval märgata sedagi, kas töökoormus ikka võimaldab talle kvaliteetset und ja iseolemise aega.