Kalamehejutud: kiirpilk väikeste kalatööstuste telgitagustesse

Põnevaid fakte

• Latikapüük Peipsil on kasvanud 135 tonnilt 748 tonnini (2000– 2014).
• Eesti kalakasvatused tootsid 795 tonni eluskala ja vähki rahalises väärtuses 3,3 miljonit eurot (2015).
• Aastal 2002 püüti Peipsi tinti 2214 tonni, millega pandi kõva pauk tindivarudele, mis pole taastunud.
• Eesti ettevõtete ookeanipüük oli 92 000 tonni (enamus krevetid, 2009).
• Eesti kalatoodete eksport aastas oli 72 miljonit eurot (2009).
• Suurim kala tootjamaa on Hiina oma 47,5 miljoni tonniga (vesiviljelustoodang 32,7 miljonit tonni, püük 14,8 miljonit tonni).
• Vesiviljelus on maailmas jätkuvalt kõige kiiremini kasvav loomse toidu sektor, kus toodang on suurenenud 0,7 kg-lt inimese kohta 1970. aastal 7,8 kg-le 2008. aastal ja aastane toodangu kasv on 6,6%.

Allikas: Tartu Ülikool, Keskkonnaministeerium, Statistikaamet

***

Kommentaar Sirje Potisepp: Venemaa embargo muutis Eesti kalatootjad leidlikuks

Venemaa sisseveokeeld Eesti kalale ja kalatoodetele mõjus raskelt suurematele ja n-ö vanematele tegijatele, kes ellujäämiseks peavad otsima uusi turge. Lisaks on meil kogemustega väiketootjad, kes püüavad eelkõige kohalikku kala väärindada.

„Venemaa kehtestatud embargo tõttu tabas Eestis kõige suurem tagasilöök kala- ja piimasektorit,“ kinnitab Eesti Toiduainetööstuse Liidu (ETTL) juht Sirje Potisepp, viidates esimese poolaasta värskele statistikale. Statistikasse jõuab miinus ehk kahjum teatud viivitusega.

Tema sõnul on meie kalasektoris väga tublisid suuri tegijaid, kes saavad suurepäraselt hakkama ja teenivad normaalselt. Samas on ka neid, kes on saanud kannatada, kusjuures peamiselt on need ettevõtted, kes eksportisid Venemaale kilu ja räime.

Euroopa Liidu liikmete seas on Eesti esikohal kui riik, kes on kalanduses saanud kõige suurema tagasilöögi. „See on arusaadav, kuna Venemaaga on meil ühine piir ja sinna müüdi kala väga suurtes kogustes ning väga hea hinnaga. Nüüd on võimalik leida uusi turge, kuid eks neid otsi ka kõik teised,“ selgitab Potisepp olukorra tagamaid ja toob näitena välja Ukraina turu, kus nüüdseks on suur ülepakkumine ja see omakorda tähendab madalaid hindu.

Eesti kogused on võrreldes teiste riikidega väiksed, tooraine ja toodete omahind tuleb aga suhteliselt kõrge.

Suurte ettevõtete kõrval on Eestis tublisid mikrotootjaid, näiteks Aravuse OÜ ja Latikas OÜ, aga ka ühistuline tootmine, nagu Pärnumaal Audrus olev Ecofarm. „Otsime ka võimalusi, kuidas kohapeal püütud kala siin rohkem väärindada ja kui seda teevad väikesed ettevõtted, siis neil on võimalus teha paindlikult tootearendust ning nii nad teevadki nn niši- või butiigitooteid,“ selgitas ETTL-i juht. „Väiketootjatel on palju erinevaid ja huvitavaid mõtteid, ülioluline on aga mõelda, kuidas kodumaist kala väärindada,“ lisas ta.

Siseriiklikult on tulnud juurde palju vahvaid tooteid ka räimest ning kilust. „Euroopa ja kogu maailma mastaabis võib tegelikult meie suurimate tööstuste kohta öelda, et meil on siin butiiktehased. Kui võrdleme end maailma suurimatega, kellega ju välisturgudel konkureerime, siis meil on oma väiksuse tõttu ikka väga raske,“ rõhutas Potisepp.

Tema sõnul on Eesti kalasektor tervikuna väga tubli – eksporditakse ju üle kogu maailma. „Kui meie piima- ja lihatööstused alles püüavad leida välismaalt turgu (näiteks Aasiast), siis kalatööstustele, kalatöötlejatele on see juba ammu tuttav asi. Selles mõttes on kala väga eriline sektor – nad on väga tublid,“ kinnitas Potisepp.

Kala tuleb rohkem süüa

Toiduliidu juht toob ühe olulise aspektina välja tõsiasja, et eestlane sööb kala liiga vähe. „Värsket kala on suhteliselt raske kätte saada ja hinnad on poes küllaltki kõrged,“ nendib ta ja lisab naljaga pooleks, et igaühel pole ju kahjuks oma kalurit. Kolmanda märksõnana võib siseturul välja tuua selle, kuidas me kala saame. Kas müüme seda läbi kaubanduskettide? Aga kuidas me kaubanduskettide sortimenti saame, kuidas suudame varustada ja tarnida? Suurtes kettides peab ju toode olema kogu aeg saadaval. Vähetähtis pole ka promotsioonitöö. Potisepa sõnul on kala tervislikkusest Eestis vähe räägitud. „Oluline on tõsta turundusega tarbijate teadlikkust ja suunata kala n-ö tervislikkuse suunas, sest kala ja kalatooteid on soovitav süüa kaks korda nädalas,“ lisas ta.