Այս պատմությունը դեռ հասանելի չէ հայերեն
Ցուցադրում ենք բնօրինակը armeenia: Թարգմանությունը շուտով:
Kas unistus Sitsiiliat mandriga ühendavast sillast saab lõpuks teoks?
Veel samal teemal:
Itaallaste plaan ehitada maailma pikim rippsild on saanud taas hoo sisse, idee teostamist võivad muu hulgas raskendada geograafia ja maffia. Unistus sillast, mis ühendaks Sitsiilia saart Apenniini poolsaarega üle Messina väina, ulatub tagasi Rooma riigi aegadesse, mil konsul Lucius Caecilius Metellus sidus kokku tünnid ja palgid, et toimetada 100 sõjaelevanti Kartaagost Rooma aastal 252 eKr, […]
Itaallaste plaan ehitada maailma pikim rippsild on saanud taas hoo sisse, idee teostamist võivad muu hulgas raskendada geograafia ja maffia.
Unistus sillast, mis ühendaks Sitsiilia saart Apenniini poolsaarega üle Messina väina, ulatub tagasi Rooma riigi aegadesse, mil konsul Lucius Caecilius Metellus sidus kokku tünnid ja palgid, et toimetada 100 sõjaelevanti Kartaagost Rooma aastal 252 eKr, selgub Plinius Vanema ülestähendustest.
Sellest ajast saadik on erinevad plaanid, nende seas ka lühiajaliselt üles kerkinud idee tunnelist, ikka ja jälle päevakorrale kerkinud. Itaallastel on ütlus „lo farò quando il ponte di Messina sarà finito“ ehk „teen seda siis, kui Messina sild on valmis“. Tundub, et nüüd peab selle ütlusega pisut ettevaatlikum olema.
Messina väina laius on kõige kitsamas kohas (Torre Faro ja sadamalinna Villa San Giovanni vahel) 3,1 kilomeetrit, Messina linna aga 5,1 kilomeetrit. Väina sügavuseks on maksimaalselt 250 meetrit.
Kui mõelda üle väina plaanitavale sillale, kujuneks selle pikkuseks vähemalt 3,2 kilomeetrit, mis teeks ehitisest maailma pikima rippsilla. Eksisteerib „oht“, et võimas insenertehniline ehitis saab teoks ja seda pärast Giorgia Meloni juhitava valitsuse aprillikuist määrust, kui taristu- ja transpordiminister Matteo Salvini oli taaselustanud silla ehituse plaani.
Aastal 2006 tegi silla ehitamiseks parima pakkumise konsortsium, mille eesotsas oli Itaalia ettevõte Salini Impreglio, praeguse nimega WeBuild. Silvio Berlusconi pidi samal aastal peaministri kohalt tagasi astuma ja sillaehituse plaan kukkus kokku – järgmine valitsusjuht Romano Prodi nimetas seda raha raiskamiseks ja ohuks keskkonnale. Pärast seda on valitsuste tasandil olnud plaani pooldajaid ja vastaseid, kuid praegune transpordiminister Salvini on nimetanud sillaehitust oma prioriteediks.
Ettevõtte WeBuild inseneeria valdkonna direktor Michele Longo tutvustas projekti parlamendis 18. aprillil. „Kohe, kui leping on ennistatud ja uuendatud, võib projektiga alustada. Projekteerimine võtab oletatavasti aega kaheksa kuud, silla ehitamine aga enam kui kuus aastat.“
Itaalia taristu- ja transpordiministri asetäitja Edoardo Rixi ütles 8. mail, et Sitsiiliat Itaalia mandriosaga ühendav sild läheks praeguste hindade juures maksma 13,5 miljardit eurot. Ta tõdes alamkoja transpordi- ja keskkonnakomisjoni ühisistungil, et aastal 2011 oleks sama projekti järgi ehitatud sild maksnud 8,5 miljardit eurot, vahendas uudisteagentuur ANSA.
Taristu- ja transpordiminister Matteo Salvini avaldas kaks päeva hiljem lootust, et sild valmib 2032. aasta lõpuks.
WeBuildi projekti järgi peab sillatekk pidama vastu tuulele kiirusega kuni 300 km/h ja olema liiklusele avatud, kui tuul puhub maksimaalse kiirusega 150 km/h. Plaanitav sild suudaks pidada vastu maavärinale magnituudiga 7,5.
Projekt näeb ette, et mõlemas suunas kulgeb kolm sõidurida, millest kaks on liiklusele ja kolmas erakorraliseks puhuks ning silla keskel on raudtee. Iga tund saaks üle silla sõita ca 6000 sõiduautot ja veokit, päevas sõidaks üle silla 200 rongi.
„Sillatekk jääb mere veepinnast maksimaalselt 74 meetri kõrgusele,“ rääkis WeBuild’i inseneeria valdkonna juht Michele Longo parlamendile. Laevatee on 600 meetrit lai ja sillaava kõrgus 65,5 meetrit, võimaldades nii kaubalaevadel kui suurtel kruiisilaevadel väina läbida.
Silla kogupikkus on 3660 m ja sildeava 3300 meetrit. „Messina väina sild on tohutu tehnoloogiline proovikivi,“ kinnitas ettevõtte WeBuild tegevjuht Pietro Salini.
Maffia, loodus ja keskkonnakaitsjad
Projekteerimise ja ehitusplaanide kõrval ei saa unustada teisigi katsumusi. Nii näiteks on Lõuna-Itaalia aldis korruptsioonile, milles põhiroll on kuritegelikel organisatsioonidel Cosa Nostra (Sitsiilia) ja ‘Ndrangheta (Calabria), kes on osavad ka ehitusprojektidesse sisseimbumises.
Salvini kinnitas, et ei pelga kriminaalide infiltreerumist. „Suudame garanteerida, et siin hakkavad tööle parimad firmad Itaaliast, Euroopast ja mujalt maailmast. Siin on vastutavad isikud, kes hoiavad silma peal, et iga euro investeeritakse silla ehitusse.“
Lisaks on geofüüsikalised probleemid, millega võib olla isegi keerulisem võidelda kui maffiaga. Nii näiteks raputas Messina väina 1908. aastal maavärin magnituudiga 7,1. Loodusõnnetuses hukkus enam kui 100 000 inimest. Sellele järgnenud tsunami laastas rannikualasid nii Calabrias kui Sitsiilias. Tegemist on seni ohvriterohkeima seismilise katastroofiga Euroopas.
Omaette teemaks on hoovused, mis on nii tugevad, et rebivad sageli vetikaid merepõhjast lahti. Need muutuvad iga kuue tunni järel, kusjuures lainemustreid on NASA kinnitusel võimalik näha koguni kosmosest.
Keskkonnaametnikud on aastaid väitnud, et plaanitav sild mõjuks laastavalt pinnareljeefile ja elusloodusele. „Messina väin on väga oluline paik rändlindudele ja meres elavatele imetajatele,“ kinnitas keskkonnakaitsjate rühma Legambiente kõneisik.
Maailma Looduse Fond (WWF) on samuti teinud kampaaniat sillaprojekti vastu. „Terve Messina väin on vastavalt Euroopa Liidu elupaikade direktiivile kaitsealune piirkond,“ kinnitas WWFi institutsioonidevaheliste suhete direktor Stefano Lenzi.
Kui sild on valmis, avaldab see vaieldamatult suurt mõju majandusele, kinnitab Salvini. Nii näiteks saavad Aasiast tulevad kaubalaevad Sitsiilias dokkida, kauba saaks transportida kiirrongidega Euroopasse. Seda muidugi juhul, kui Sitsiilias oleks kiirraudtee olemas, praegu seda aga pole.
Itaallased ei ole silla ehitamisele iialgi olnud lähemal kui praegu – peaminister Meloni allkirjastas määruse, mis sillutab teed konkreetsete plaanide elluviimiseks. Määrus jõustub juunis, Salvini avaldas lootust, et ehitustöödega saab alustada 2024. aasta juulis.
Miks ja kellele on silda vaja?
Praegu saab Sitsiiliast Itaalia mandriosas asuvasse Calabria regiooni sõita parvlaevaga. Saar on eraldatud nii Itaaliast kui ühtlasi kogu Euroopast.
WeBuildi läbiviidud uuringu järgi hakkab silda kasutama 60 000 rongi ja 6 miljonit sõidukit aastas. Ehitis ergutaks ka kohalikku majandust, kuid suurendaks samuti sisemajanduse koguprodukti (SKP).
Kasutatud allikad: