Kaubamajad turumadinas

Linnapilti kerkivad üha vägevamad kaubanduskeskused ja toiduketid avavad uusi kauplusi. Kuidas olla pitsitavas turukonkurentsis efektiivne ja edukas, räägivad Lennart Käämerile selle valdkonna tippjuhid.

Siim Rosenthal (31) on noor juht, kes elab 1992. aastast Soomes. Tänavu valis Rahvusvaheline Kaubanduskeskuste Liit (ICSC) tema juhitud Iso Omena keskuse Euroopa parimaks. Iso Omena kuulub nagu ka Kristiine ja Rocca al Mare keskus Soome suurkontserni Citycon.

Kuigi kõige suursugusemad ostukeskused paiknevad sellistes metropolides nagu Dubai, London, New York ja Pariis, ei tunne Rosenthal nende vastu eriti tõmmet. „Mul on unistus kunagi tegutseda sellel alal oma firmaga,” põhjendab ta.

Cityconi tööle sattumise kohta ütleb ta, et ajastus oli väga õige: „Cityconis algas trainee-programm täpselt samal ajal, kui mul oli jäänud ainult magistritöö veel teha. Sain kohe tööle sinna, kuhu tahtsin.”

Noorel juhil on üsna raske ennast kehtestada ja samas säilitada lugupidav suhtlus vanemate kolleegidega. Kõige raskem on Rosenthali sõnul alguses, kui oledki kollektiivis kõige noorem ja napib ka töökogemust. Samas on vanemad ja kogenumad kolleegid alati valmis oma oskusi ja teadmisi jagama. „Noortele, kes tunnevad huvi ja austavad nende kogemust, on nad vägagi avatud,” sõnab ta.

Juhi kõige olulisemateks käitumisjoonteks peab Rosenthal alluvate usaldamist ja vajadusel nende kaitsmist, samuti kohal olemist. Kui inimestel on töökohas hea ja turvaline tunne, annavad nad endast parima ja nii sünnivad head tulemused. „Nagu soovitas juhtimiskonsultant Peter F. Drucker: kohtle palgatöölisi nagu vabatahtlikke.”

Efektiivsus tuleb tema sõnul selle kaudu, et õpitakse keskenduma olulistele asjadele õigel ajal. Rosenthal püüab tööd võimalikult hästi planeerida, et mitte tegeleda tulekahjude kustutamisega: „Loeb see, mis on kõige olulisem tulemuse mõttes. Tunnen, et kogemuse najal õpib seda iga päevaga paremini tegema. Tähtis on ka oskus leppida mõttega, et mõni asi jääb tegemata.“

Töö kõrvalt jääb tal aega tegeleda spordigagi: põhivõhm kulub korvpallile ja rattasõidule nii metsas kui maanteel.

 

Soomes tuleb kaubapinda juurde

Soomlased on tarbimisel Rosenthali sõnul praktilised ja hinnatundlikud. Seda näitab kasvõi see, et suurimad moekaupade müüjad on hüpermarket Prisma ja Citymarket. Taaskasutamine ja jagamine on endiselt kasvav trend, kuid e-poodide suhtes on Soome teistest põhjamaadest jällegi natuke maha jäänud.

Samas läheb pealinna kandis konkurents üha tihedamaks. Helsingis avas eelmisel aastal uksed kaubakeskus Redi ja veel sel aastal avatakse Mall of Tripla, Tapiolas saab valmis Ainoa. „Kindlasti mõjutab see kõik teisi kaubanduskeskusi, eriti Helsingis,” ütleb Rosenthal.

Konkurentsis on eriti tähtis, et strateegia pole väga mõjutatav välisjõududest, näiteks e-poodide kasvust. Ta peab silmas põhiliselt poodide ja teenuste valikut ja tasakaalu. Näiteks restoranid ja kohvikud, meelelahutus ja teenused (riigi/era)on vähem mõjutatavad e-poodidest. Kaubavaliku ja brändide puhul jälgitakse pidevalt turgu. Iso Omena kaitseb end konkurentide eest mitmel moel, aga olulisim on juhi sõnul vana tõde ehk asukoht. Espoos asuvasse Iso Omenasse tuleb Helsingist metroo, samuti on seal mahukas bussiterminal ja sinna on ka autoga lihtne tulla. Järgmiseks loeb igapäevane kaubavalik, millele e-poed, nagu mainitud, hetkel Soomes konkurentsi pakkuda ei suuda. Viimaks räägivad keskuse kasuks teenused ja elamused, mida polegi võimalik e-kaubanduses pakkuda.

„Lisaks neljale toidupoele, Alkole ja apteegile on meil 50 kohvikut ja restorani, kino ja muid meelelahutuskohti. Kokku 6000 ruutmeetril Espoo linna pakutavaid teenuseid, sh tervisekeskus ja maailma parimaks valitud raamatukogu,” loetleb Rosenthal.

Iga aasta käib keskuses 20 miljonit külastajat!

Selleks et viimaste aastate süveneva tööjõupuudusega toime tulla, on Cityconi meeskond teinud aktiivselt koostööd koolidega. Suurem tööjõupõud aga hoitakse ära, sest ollakse börsifirma ja Põhjamaade turuliider kaubanduskeskuste sektoris – see kõik on hea talendimagnet.

Toidukettide vahel käib kõva rebimine

Tallinn ja siinne kaubanduspind kasvab pealinnale omase kiirusega. Ühest küljest on inimeste ostujõud kasvanud, teisalt tasub meeles pidada, et nii mõnigi jaekauplus on tänaseks end kokku pakkinud.

„Meedia on uute kaupluste avamist natukene üle võimendanud. Kui ehitasime Säästumarketi kauplused ümber Mini Rimideks, otsustasime üheksa kauplust lõplikult sulgeda. Coop on sulgenud maapiirkondades väiksemaid poode. Need uudised jäävad aga varju,” ütleb Rimi tegevjuht Vaido Padumäe.

Kuid fakt on see, et ruutmeetreid on juurde tulnud, kaubanduspinda ühe inimese kohta on rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides ja rebimine vingem kui varem. Tihedas konkurentsis otsib iga kauplus oma nišši, millega eristuda, olgu selleks kaubavalik, hind või ärivõrgustik.

„Meie äri süda on värske toit. On kindlad tooterühmad, milles tahame olla linna parimad. Meie lipulaevaks on kindlasti puu- ja köögivili, milles Rimi selgelt eristub nii valiku kui ka kvaliteedi poolest,” räägib Padumäe.

Rimi edu võti on tema sõnul Rootsi emafirma ICA Gruppen ülemaailmne kasvatajate võrgustik, mis võimaldab värsket toidukraami osta tootjalt. Vahendajate äralangemine on üldine trend: kes vähegi suudab, ostab toidu oma lettidele võimalikult lähedaselt tootjalt.

„Meie eelis on see, et suudame üle Baltikumi ja emafirma ICA abil mahtusid koondada. ICA Gruppenil on Rootsis üle 2000 kaupluse ja ta kontrollib peaaegu poolt Rootsi turust. See tagab väga hea ostumahu ja selle järgi oleme ka rajanud oma strateegia,” räägib Padumäe.

Seoses Säästumarketi kaubamärgist loobumisega on viimastel aastatel palju auru läinud  kaupluste võrgustiku korrastamisele: avasime Mini-Rimid, nagu juba mainitud, ja ehitasime ümber Ülemiste ja Nautica Rimi,” lisab ta.

 

Põhjamaise mudeli tõhusus

Rimi sihiks on teha äri vastutustundlikult. Selliste teemadega nagu tervislik eluviis, vastutustundlik tarbimine, põhjamaine organisatsioonikultuur ja viisiga, kuidas me ettevõttes ise töötame, eristume praegu paljudest Eesti ettevõtetest. „Äri tegemine ei saa olla ainult eesmärk omaette – tähtis on seegi, kuidas seda tehakse,“ ütleb Padumäe.

Põhjamaise mudeli põhiliste tunnustena tuleks siin mõista konsensuslikkust ja kaasamist. See tähendab, et juht ei tegutse üksinda, autoritaarselt otsustades, vaid kollektiivi üksmeelsel heakskiidul. „Hästi investeeritud aeg ei tee organisatsiooni ebaefektiivseks. Vastupidi, tänu sellele oled lõpuks efektiivsem, kuna suudad muudatused kvaliteetselt ellu viia. „On juhtunud, et Rimisse tööle tulnud inimesed ei saa alguses aru, kuidas meie asju ajame, eriti kui nad on enne töötanud väga hierarhilises ettevõttes,“ muigab Padumäe.

Sama hoiaku on Padumäe võtnud omaks ka juhina, soovides alati meeskonnaliikmeid kaasata. Samuti on tema arvates oluline näidata isiklikku eeskuju, kasvõi lihtsate asjadega, näiteks jõulude ajal ise kassas abis olles. Ja kolmandaks peab juht olema n-ö näljane – ta peab ise pidevalt arenema ja kohanema.

„Paljudes sektorites muutub äri kiiresti ja see, mis tagas edu kümme aastat tagasi, ei pruugi nüüd enam toimida. Tehnoloogia ja organisatsiooni kultuur on muutunud, ettevõtetes töötavad mitmest põlvkonnast inimesed – kõige sellega peab kohanema,” selgitab Padumäe.

 

ICSC Euroopa võistlusest

International Council of Shopping Centersi (ICSC) korraldatav Euroopa suurte kaubanduskeskuste konkurss toimub juba alates 1977. aastast. Mõõtu võtavad renoveeritud ja päris uued kaubanduskeskused.

Tänavu läks esmakordselt esikoht Soome. Teised finalistid olid Adana M1 keskus Türgis ja Meadowhall Ühendkuningriigis Sheffieldis.

Lisaks anti Iso Omenale ja omanikfirmale Cityconile ReSource auhind pikaajalise vastutustundliku ja jätkusuutliku arendustegevuse eest.

Iso Omena laienes 2017. aasta kevadel. Keskuses on nüüd enam kui 100 000 ruutmeetrit kaubanduspinda, millest 85 000 võtavad enda alla kauplused. Kokku on keskuses üle 200 poe ja teeninduskoha.

Aastal 2016 noppis ICSC Euroopa võistluselt auhinna ka Ülemiste keskus parima laienduse kategoorias.

 

SOOVITUS: Baltimaadele ühtne aktsiisi- ja alkoholipoliitika

Vaido Padumäe, Rimi Eesti tegevjuht

Eesti majandusruumi on peetud stabiilseks. Võimalus äritegevust pikalt ette planeerida ja vältida ülejala tehtud otsuseid on meid teinud atraktiivseks ka välisettevõtjatele. Tean seda suhtlusest meie Rootsi omanikega.

Kuid viimase aja kohta seda öelda ei saa. Turbulentsi on liiga palju… Kiidan küll alkoholiaktsiisi langetamise heaks, aga lõppkokkuvõttes ei ole nii lühikese aja jooksul tehtud kiired seadusepöörded õiged. Piirikaubandus tekkis pikema aja jooksul ja ma ei usu, et see pöördub üleöö.

Pigem tunnen puudust ühtsemast regionaalpoliitikast. Miks poleks võinud Balti riigid kokku leppida, kuidas oma alkoholipoliitikat teha ja kuidas tagada tervislik eluviis? Miks me ei suuda lahendada regionaalselt pakendi- ja panditaarasüsteemi – selliseid näited on liiga palju. Iga Balti riik pusib üksinda – see on ebaefektiivne nii tootjate kui kaupmeeste jaoks ja tarbija maksab selle viimaks kinni. Ja siis imestame, miks meie hinnad on kõrgemad kui mitmes teises Euroopa riigis. Sooviksin näha rohkem omavahelisi kokkuleppeid, mitte üksteiselt vaiba alt ära tõmbamist, et kellel on alkohol odavam. Peame endale tunnistama, et Eesti on siiski liiga väike, ka terve Baltikum on maailma mastaabis väga väike. Siin on selline kemplemine lühinägelik.