Kaupo Reede: ettevõtluse ergutamine oodatust keerulisem

Eesti ettevõtluse kasvustrateegia aastateks 2014–2020 kaks põhieesmärki on kasvatada tootlikkust (80 protsendini EL-i keskmisest) ja tõsta tööhõivet (76 protsendini tööealisest elanikkonnast). Mullu rakendus lõviosa strateegia tugimeetmetest. Antud strateegia raames suunatakse eesmärkide täitmiseks 490,5 mln eurot. Kuidas meil eesmärkide saavutamisega läheb? Kindlalt võib väita, et olukord on nii mõneski kohas väljakutsuv – kasv on EL-i keskmisega sarnane (järele jõudmist ei toimu), tööjõukulud kasvavad kiires tempos (5,9% 2015 II kv), tööstuse kindlustunne on keskmisest madalam ja tööstustoodangu mahu vähenemine EL-i kiireim (-5,9% 2015 juuli). samas on üsna tugev sisenõudluse kasv, tööpuudus on üks EL-i madalaimaid.

Kuidas see kõik suhestub kasvustrateegia eesmärkidega? Eksportivate ettevõtete arvult edastame eesmärke, uute ettevõtete käibekasvult oleme graafikus, majanduskeskkond on konkurentsivõimet tõstnud. Ärikeskkonna atraktiivsuselt oleme kasvanud, tööjõutootlikkuse kasvutempolt oleme graafikus. Kus meil nii hästi ei lähe? Müügitulu uutest toodetest ja teenustest ei kasva loodetud tempos, Eestis toodete ekspordihind ei kasva kiiremini kui Euroopas keskmiselt ja erasektori teadus ja arendustegevuste (TA) kulude kasv jääb oodatule tunduvalt alla. Loomulikult ei saa ühe aasta põhjal teha põhjapanevaid järeldusi, ent teatava indikatsiooni see annab.

Ambitsioonikas eesmärk saavutada 2020. aastaks TA kulutuste määr 2% tasemele pole täitunud, kuna kulutusi tegevate ettevõtete arv on madal (ligi 300), vahepeal kasvu tekitanud õlitööstuse investeeringud on peatunud. Mida teeme (lähi)tulevikus paremini? Esiteks osakute, tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) ja ettevõtte arenguplaani meetmega suurendame TA-d tegevate ettevõtete arvu. Näeme vajadust ka terviklikuma lähenemise järgi, mis sisaldaks lisaks toetustele ka näiteks senisest paindlikuma maksupoliitika rakendamisvõimaluste kaalumist.

Teiseks pole ka müügitulu uutest toodetest kasvanud – asukoha tõttu väärtusahelas on see osutunud raskesti saavutatavaks. Lahendusena pakume osakute programmi, ettevõtete juhtide strateegiakooli, klastriprogrammi, arendame TAK-e ja meelitame rahvusvaheliste kontsernide arenduskeskuseid Eestisse. Lisaks haridus- ja Teadusministeeriumi rakendusuuringute suurem ärakasutamine ettevõtjate poolt.

Sel aastal ootab ees tööstuspoliitika aluste väljatöötamise lõpulejõudmine, mis toimub koostöös tööstuse erialaliitude ja tööandjatega. Läbi innovatsiooni toetavate riigihangete programmi toetame nutikamat (ja nutikamate toodete) hankimist. Suured ootused on hiljuti avanenud ettevõtja arenguprogrammil. Aasta lõpupoole valmib Keskkonnaministeeriumiga koostöös Maapõuestrateegia ning sellega seoses vaade maavarade laiemale kasutuselevõtule.