KOKO arhitektid seovad ajaloolise pärandi innovatsiooniga

Aasta ehitusprojektiks 2017 valitud projekti „Balti Jaama Turg“ arhitektuurse lahenduse loonud KOKO arhitektid kombineerivad meelsasti vana ja uut, unustamata innovaatiliste lahenduste loomisel ajaloolist pärandit. Kirjutab Kadri Kütt.

KOKO Arhitektid OÜ tegevjuhi Reedik Poopuu kinnitusel oli projekt „Balti Jaama Turg“*, mille tellis Astri Kinnisvara OÜ ja ehitas Mapri Ehitus OÜ, väga meeldiv. Kui algselt oli tellija plaan ehitada turu funktsiooni täitma kaubanduskeskus, siis pärast asukoha hindamist tundus ostukeskuse idee raiskamisena. Astri mõtles õnneks ümber.

Poopuu sõnul olid KOKO-l nii turu funktsiooni kui arhitektuuri osas suhteliselt vabad käed. „Eestis ei ole eriti arhitekte, kes saaksid tegeleda sellise objektiga ja veel kõigile nähtavas asukohas. Enamasti projekteerivad arhitektid suletud hooneid – kortermaju ja büroohooneid, kuhu kõik vabalt liikuma ei pääse. Avalike hoonete puhul peab sissepääsuks maksma või on juurdepääsu piiratud mõnel muul moel. Turg on samuti avalik hoone, aga kõigile mõeldud. Oleme selle lahenduse üle uhked ja meil on hea meel, et saime seda ise teha.”

Kõik ühe katuse all

Poopuu peab kogu projekti linna keskkonna seisukohalt väga oluliseks. Arhitektid said selle elluviimiseks inspiratsiooni objekti asukohas olevatest vanadest laohoonetest. Esmase idee andis hoonete katusekuju ja siis tuli mõelda välja, kuidas kõik ühe katuse alla ühendada. „Tihtipeale on lihtsate arhitektuursete lahenduste loomine kõige raskem. Balti jaama turu puhul ammutasime inspiratsiooni sellest, mis ta oli, nii funktsioonilt kui arhitektuurilt.”

Katusest sai omamoodi väljakutse. Lahenduse peamine eesmärk oli jätkata ja rõhutada seda, mis oli olemas ehk kolme viilkatusega hoonet, mis omavahel ühendati ühe katuse alla. Keeruliseks tegid projekti hoone tasandid. „Meil oli ees mitu kihti. Maa-alusel korrusel on toidupood, MyFitness ja parkimine. Tänavatasapind on igapäevaselt kasutatav, seal on toiduletid ja tänavatoidukohad. Teisel korrusel on antikvariaat ja riided, mis olid ka vanasti Balti jaama turul olemas ja on nüüd varasemaga võrreldes korrus kõrgemale tõstetud ning lisatud on Eesti disaini müügikohad. Meie eesmärk oli hoida turu vana funktsiooni elus,“ räägib Poopuu.

Ideede kogumiseks vaatasid projektiga seotud KOKO tegijad ringi ka mujal maailmas. Paljudes riikides seisneb turg vaid katuses ja selle alla paigutatud lettides, Eestis on kinnised ruumid vajalikud juba kliima tõttu. Valminud turule sarnast kombinatsiooni mujalt ei leitud, nii et KOKO lahendus on eeskujuks, kuidas on võimalik vanale turule uus elu anda.

Mitte ainult turg

Piiranguid turu lahenduse loomisel arhitektidel ette ei tulnud, tellija oli pakutud ideedega rahul ja linnal omakorda hea meel, et kasutuna seisva ruumiga lõpuks midagi ette võetakse. Kõik plaanid kooskõlastati Telliskivi Seltsiga, kuna kohalike elanike arvamus on oluline ja mängib rolli ka linnavalitsusega seotud asjaajamises. „Hoonele lisab sisu, kui see on kavandatud koostöös, mitte kompromisse otsides ja sisendit on mitmest kohast.“

Reedik Poopuu sõnul on Tallinnas puudus korrastatud aladest, millel on ka konkreetne eesmärk. „Iga kord, kui puid maha võetakse, ollakse pahased, aga reaalsuses ei ole paljudel rohealadel funktsiooni. Sellisel juhul neid ei kasutata, aja jooksul ei korrastata korrektselt ja neist ei ole kasu. Tiheda linnaruumina on turg hea koht, inimesed tulevad ja naudivad, sest väikeseid nüansse, nagu õunakujuline purskkaev või parklasse viiv püramiid, on seal palju.”

Kogu turu projekteerimine võttis aega enam kui poolteist aastat. Esimesed tegevused said alguse 2014. aastal ja turu ehitus algas 2016. aastal. Vanad müürid, mis ei olnud küll muinsuskaitse all, jäeti turule alles ja nende säilitamine valmistas heameelt kõigile. Muinsuskaitsjad olid õnnelikud, et vana turgu meenutavad nüansid säilitati ja et üle katuse ikka Toompead näeb.

Poopuu sõnul oli turu projekti kaasatud arhitektid Maia Grimitliht, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Lembit-Kaur Stöör , Martin Tago ning ning sisearhitekt Kärt Loopalu. Periooditi tegeles sellega aga isegi pool KOKO meeskonnast. Maastikuarhitektina osales Eleriin Tekko, projektijuhi rolli täitis Jaanus Männik.

Kooskõlastuste lõputu ring

Turuga võrreldes sootuks teistsuguse väljakutse esitas aga „Laine“: Paksu Margareeta ümberehituse ideekonkursi võidutöö. Praegu on meremuuseumi laiendamisega jõutud projekteerimise etappi, kusjuures arvesse võtta tuleb paljusid piiranguid. Nii näiteks peab torn väliselt 100-protsendiliselt säilima, kui jätta välja katusele rajatav vaateplatvorm.

„Muinsuskaitsega on palju läbirääkimist. Ühelt poolt meie projekteerime, teiselt poolt ei nõustu muinsuskaitse paljude lahendustega,” kirjeldab Poopuu tööprotsessi. Vana hoone puhul ei tea kunagi, mis ees ootab. Võimalikult täpse pildi saamiseks viiakse läbi põhjalikud uuringud. Poopuu kinnitusel on tulnud välja palju n-ö toredaid üllatusi nagu keskaegne sillutis Paksu Margareeta sisehoovis, mis peab jääma täpselt oma kõrgusele. Seetõttu ei saa ka koge allapoole lasta ja tekivad kõrguse probleemid. Teiselt poolt on piiravaks linnamüür ja kuhugi sinna vahele tuleb koge ära mahutada. Lisaks soovib muinsuskaitse, et linnamüüri laskeavad oleksid näha.

Poopuu ütleb, et kui uuringute osas on eeltöö poolik, tuleb muudatused pärast mitmekordselt kinni maksta. „Meremuuseumiga on nagu Balti jaama turuga, et üllatused tekivad töö käigus ja asjad, mis tundusid lihtsad, osutuvad lõppkokkuvõttes keeruliseks ning vastupidi.”

„Objekt on iseenesest väga tähtis ja väärtuslik ning sellel on palju näidata. Ehitame sinna ka uue osa juurde ja muinsuskaitse on seega eriti tundlik. Muinsuskaitsjad ütlevad välja oma nägemuse, mis on objekti väärtuse säilitamise seisukohalt oluline ja meie peame lahenduse leidma.” Suurtükitorn Paks Margareeta, mis on külalistele alates veebrurist suletud, avab pärast laiendustööde lõppemist uksed 2019. aasta sügisel.

Arhitektuurimüsteeriumi lahendamine

Keerukas projekt KOKO arhitekte ei heiduta – oskus tegeleda vanade hoonetega annab konkurentsieelise. „Meil on selles vallas know-how ja seda vaatamata tõsiasjale, et iga uus projekt on sõna otseses mõttes uus ja võib täielikuks müsteeriumiks osutuda,“ räägib Poopuu. „Iga kord on oma väljakutsed, automaatlahendusi pole ja kõik tuleb uuesti leiutada. Arhitektid peavad ka oma elu huvitavaks tegema.”

Paksu Margareeta puhul on KOKO üheks väljakutseks valgusrežiim, mis tuleb sisehoovi kavandatava koge eksponeerimise ruumi. Tagada tuleb nii pimeduse kui valguse tase, mida ruum eri hetkedel vajab. KOKO lahendab ülesande välise päikesekaitsega, mis on füüsiliselt justkui kardin, mis ette jookseb ja klaasiga, mida saab nupuvajutusega tumedamaks muuta. „Need on eksperimentaallahendused ja me oleme väga rõõmsad kui saame katsetada,” rõhutab ta.

Hoone on lisaks erilise kujuga ja surutud maapinna ning linnamüüri vahele. Küsimus on, kuidas torn ja hoovipealne hoone ühtseks tervikuks liita ning kuidas lahendada katusekonstruktsioon ilma, et sellele tuleks poste alla paigutada.

Muutujaid on Paksu Margareeta võrrandis palju ja KOKO arhitektid on isegi mures, kui palju asju võib töö käigus veel välja tulla ning lahendamist vajada. „Võib vabalt olla, et oleme kõik avatäited ära vaadanud, aga tegelikult tuleb välja, et kuskil on veel mingi ava, mis lahti lõhutakse, sest ajalooliselt on see nii olnud.”

Sisearhitektuuriga tegeleb Paksus Margareetas Inphysica Technology OÜ. Arhitekti ja sisearhitekti töö peab aga kokku jooksma ja ka oma konkursitöös näitas KOKO mõningaid sisearhitektuurilisi lahendusi. „Täpset joont kahe suuna vahel tõmmata on keeruline, mistõttu tuleb lisaks muinsuskaitsele ka teise projekteeriva ettevõttega läbirääkimisi pidada,“ lisab Poopuu.

KOKO meeskonda kuuluvad Indrek Mikk, Ingrid Viskus, Anu Ahi, Kristo Rämson ning projektijuhid Jaanus Männik, Sten-Mark Mändmaa.

Saksa ordnung sobib

KOKO maine on jõudnud ka väljapoole kodumaa piire ja kui varasemalt tegid nad palju töid Norrasse, siis nüüd keskendutakse eelkõige Saksa turule. Reedik Poopuu sõnul meeldib Saksamaa neile rohkem, kuna sealne turg on avatud ja hankesüsteem selgem. Hankeid on palju ja samuti ka kohti, kus saab vanadele hoonetele uue näo anda. Lisaks on KOKO-s tööl inimesi, kes on Saksamaa taustaga ja tunnevad sealset turgu.

Ühe põneva töösoleva projektina toob Poopuu välja Plaueni pitsimuusemi (meeskond Liis Lindvere, Raili Paling, Kadri Kaldam ja projektijuhid Birte Böer ja Joseph Sturm). „Meie jaoks on see täiesti uus teema. Arhitektuuri teeb seal Saksa büroo, sisearhitektuuri aga meie. Muuseumisse tulevad suured pitsikudumise masinad ja selle lahendamine on meie jaoks esmakordne.”

Hangetes osaledes ongi tugevam just KOKO sisearhitektuuri pool. „Saksamaal on hangetel kaks vooru – varasemate referentside põhjal kvalifitseerumine ja seejärel lõppvoor ehk konkursitöö tegemine. KOKO portfoolioga võrreldavat pole enamikel Saksamaa arhitektuuribüroodel,“ kiidab Poopuu.

Sakslaste süsteem on väga reglementeeritud alates hindadest ja lõpetades sellega, et arhitekt vastutab igas projekti etapis hinna eest ning valib ka ehitaja. Kõiges selles orienteerumiseks teeb KOKO koostööd Saksamaa partneriga. Sealsetes hangetes koheldakse Eesti ettevõtet aga võrdväärselt mõne teise liidumaa omaga. Iga kuu on 2–3 hanget, millel KOKO osaleda soovib. Vaatamata ajakulule ja selleks rakendatud inimressursile on see KOKO jaoks investeering Saksa turul läbilöömiseks. Omanäoline projekt on KOKO-l töös ka Gruusias, kuhu projekteeritakse Enguri tammi külastuskeskust. „See on maailmas betoontammidest oma 270 meetrise kõrgusega teine ja peaaegu sama kõrge nagu meie teletorn. Me ei pelga uusi turgusid, aga peamine suund on ikkagi Saksamaa.”

* Eesti Ehitusinseneride Liidu ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete korraldatud konkursi Aasta Ehitusprojekt 2017 võitjaks valiti projekt „Balti Jaama Turg“. Sama projekt on konkursi Aasta Betoonehitis 2017 üks nominente (laureaat selgub 14. märtsil) ja oli ka Eesti Arhitektide Liidu (EAL) aastapreemiale kandideerinud viie objekti seas (võitis Eesti Rahva Muuseum).

 

http://meremuuseum.ee/paks-margareeta/koge/

KOKO arhitektid

 

• KOKO arhitektid OÜ asutati 2000. aastal ja arhitektuuribüroo loomise ajendiks oli EXPO2000 Eesti paviljoni teostumine.
• Rahvusvaheline žürii hindas Fahle maja üheks 2007. aasta huvitavamaks arhitektuurseks lahenduseks.
• Lennusadam pälvis 2013. aastal Euroopa Liidu ja Europa Nostra kultuuripärandi grand prix.
• Rotermanni laudsepatöökoda jõudis Euroopa Kaasaegse Arhitektuuri Mies van der Rohe preemia lõppvalikusse.