Kolm noort naist, kes murravad stereotüüpe

Mis ühendab kullakaevanduses töötavat Elen Toodut, tudeng Brigitta Uibot ja doktorant Merlin Liivi? Need kolm naist rikuvad arusaamu siiani pigem mehise alana tuntud mäenduses, kus kinnistunud stereotüübiks on kaevur. Reaalsus on, et automatiseerimine, moodne tehnika ja väljakutsed karjäärivalikutes meelitavad naisi üha enam end inseneeriaga siduma.

Kirg loodus- ja reaalainete vastu

TTÜ geoloogia instituudis teisel kursusel geotehnoloogiat ehk maavarade kasutamise tehnikat ja tehnoloogiat õppiva Brigitta Uibo erialavaliku taga oli neiu ammune soov saada inseneriks. Enne eriala kasuks otsustamist oli loodus- ja reaalaineid armastava neiu kaalukausil lisaks mäendusele ka insenerieriala ehituses. Ta otsustas mäenduse kasuks aga just seetõttu, et tegemist oli vähem tuntud valdkonnaga, mis tundus üheaegselt nii salapärane kui põnev.

„Kui aus olla, polnud mul tegelikult õppima asudes korralikku ülevaadet sellest, mida minu valitud eriala endast kujutab ning kes minust tulevikus saada võiks. Aga kuna nägin siin võimalust ühendada oma huvid loodus- ja reaalainete vastu, siis otsustasingi kokkuvõttes just geotehnoloogia kasuks,” räägib Brigitta.

Juba täna töötab noor geotehnoloog õpingute kõrvalt ka TTÜ geoloogia instituudi mäeosakonnas, kus tegeleb kaevandamis- ja rikastamisjääkide hõlpsama taaskasutamise eesmärgil elektrijaamadest tuleva põlevkivituha kasutus- ja transpordivõimaluste uurimisega.

Samas tõdeb ta, et peab oma valitud eriala ja tööd alati pikalt lahti selgitama, kui tuttavad selle kohta üllatunult uurivad. „Nii nagu teistes tööstusvaldkondades liigub ka mäendus üha enam automatiseerimise suunas ja tänu sellele on naiste huvi nii meie valdkonna kui inseneeria vastu oluliselt kasvanud. Võimalusi ennast teostada, karjääri teha ja tuleviku megaprojektides kaasa lüüa avaneb üha enam,” toob Brigitta välja. Ta tunnistab, et paljud tuttavad arvavad jätkuvalt, et neiust saab tulevikus kaevur.

„Tegelikult on aga hoopis vastupidi ning kuigi õpingute käigus külastame erinevaid kaevandusi ja karjääre, moodustab suure osa meie õppest hoopis IT-vahendite kasutamine praktikas,” märgib Brigitta ja toob näiteid alates maapõue 3D- mudelite loomisest kuni kaevealade uurimiseni droonidega.

Tuleviku ennustamine laboris

Kui Brigitta tudeerib insenerteadusi alles teist aastat, siis aastaid tagasi Maaülikoolis õpinguid alustanud Merlin Liiv on jõudnud täna oma doktoritöö kaitsmise lävepakuni TTÜ geoloogia instituudis, kompides sellega sügavuti valdkonna teaduslikku poolt.

Koolis bioloogiatunde armastanud ning noorena ka merebioloogiks saamise mõtteid mõlgutanud Merlini on alati köitnud veega seotud teemad. Esialgsest plaanist merd uurida kasvas aga välja uurimus järveteaduste teemal. Just erinevaid uuringuid ja analüüse aitab Merlin läbi viia ka geoloogia instituudi laboris, kus ta töötab doktoritöö kirjutamise kõrvalt juhtivinsenerina.

Merlini uurimus ja teadussuund instituudis on ehk esmapilgul mõnevõrra ebatraditsiooniline, kuid samas keskkonnamuutuste valguses igati aktuaalne. „Oma doktoritöös rekonstrueerin järve setete abil keskkonna- ja kliimamuutusi, et välja selgitada, mis on toimunud nii järvedega kui ka neid ümbritsevate aladega lähi- ja kaugemas minevikus ehk siis tänapäevast kuni isegi 14 500 aasta tagusesse aega välja,” selgitab ta .

„Teadmisega, kuidas on järv erinevatele muutustele reageerinud, saame näiteks ette ennustada mitmeid tulevikustsenaariume – kas kord inimmõjul saastunud järv suudab aja möödudes taastada oma looduslähedase seisundi ning millised võiksid olla eeldatavad kliima trendid.”

Doktoritöö kirjutamise ja uurimuste kõrval aitab Merlin insenerina igapäevaselt TTÜ laboris mitmeid analüüse läbi viia. Lisaks järvesetete analüüsile on tema sõnul sagedased ka meresette analüüsid. Ühtedeks erilisemateks peab ta aga tellimustööna läbiviidud grillsöe elementanalüüsi ja jalgpallimuru sees oleva liiva terasuuruse määramist. „Selliste tavapärasest erinevate analüüsimaterjalidega töötamine on tõeliselt põnev, sest just need annavadki tegelikku aimu sellest, kui laiahaardeline teadustegevus olla võib,” kirjeldab Merlin inseneeria võlusid.

Oma energia ja kaasaegse lähenemisega loodusvarade uurimisele on noor insener suutnud ahvatleda ka paljusid õpilasi – neist eeskätt kümnendikke, kellest paljud on pöördunud Merlini poole juba sel kevadel, et tema juhendamisel tulevasel õppeaastal kohustuslik gümnasistide uurimistöö kirjutada ja ka nn soomuumiaid uurida. Kes teab, ehk õnnestub Merlinil ka nemad inseneriusku pöörata.

Kulla otsimine Euroopa suurimas kaevanduses

Tõestust sellest, kui kaugele võivad jõuda Eesti mäetööstuse naised, annab ka TTÜ vilistlane Elen Toodu, kelle tööks on juhtida spetsialistidest koosnevat meeskonda Lapimaal asuvas Euroopa suurimas Kittilä kullakaevanduses.

Ka Eleni tee kaevandamiseni sai alguse huvist matemaatika ja füüsika vastu. „Olin keskkoolis tugev reaalainetes ning otsustasin, et tahan ehitusinseneriks õppida. Sel hetkel ei teadnud ma kaevandamisest veel midagi,” räägib Elen. Pärast oma esimest ehitusinseneri kursust sattus ta Ida-Virumaale kaevandustesse ning kõik sealne jättis talle sügava mulje. „Mulle meeldis, et seal olid suured masinad ja töö tulemus oli väga selgelt näha. Kaevanduses töötades räägiti pidevalt, et inseneridest on puudus – sealt saingi inspiratsiooni, vahetasin eriala ja läksin õppima geotehnoloogiat.”

Täna töötab Elen juhtival kohal Euroopa suurimas kullakaevanduses ning nii-öelda tavalist tööpäeva tal enda sõnul ette ei tulegi. „Iga hetk pakub põnevust. Juhin spetsialistidest koosnevat meeskonda ja iga päev on väljakutseid, millele tuleb lahendus leida – aga just see ongi huvitav!” hindab naine oma töö mitmekülgsust.

Elen tunnistab, et palk ja karjäärivõimalused on üsna ahvatlevad. „Palk ja karjäärivõimalused on mäetööstuses head ja usun, et mäeinsenerid ja geoloogid on nii täna kui ka tulevikus kõrgelt hinnatud,” märgib ta.

Põnevad rahvusvahelised väljakutsed on avanenud Elenil kõikjal maailmas – nii näiteks on ta käinud Kanadas kolme kilomeetri sügaval asuvas kaevanduses, kus mäe sees küünivad kraadid

-40 °C-ni, aga saanud töö tõttu reisida ka Mehhikosse, Iirimaale ja Skandinaaviasse. „Kui leidub noori, kes pole veel otsustanud, mida õppida, siis soovitan oma ala kindlasti. See on eriala, kus saad töötada igas maailma nurgas ning minu arvates on see väga äge – mulle meeldib!” kinnitab Elen ja julgustab noori tüdrukud ja poisse tulevikuks inseneeriaga seotud eriala valima.

Kittilä ehk Suurikuusikko kullakaevandus

Kaevandus asub ligi 50 kilomeetrit Kittilä valla keskusest kirdes ja selle operaatoriks on Kanada ettevõte Agnico Eagle Mines Ltd. Esimesed märgid võimalikust kullaleiukohast ilmnesid märtsis 1986. aastal. Otsus rajada piirkonda kullakaevandus langetati aastal 2006. Esimesed kullakangid valmisid kevadel 2009. Kaevanduse aastane toodang on ligi 170 000 untsi ehk umbes 5000 kilogrammi kulda. Aasta 2016 oli rekordiline, kuna siis toodeti 6300 kilogrammi. Kaevandus annab tööd ligi 400 inimesele.

Kuni 2012. aastani töötas kaevandus avakaevandusena, maa-alune kaevandamine algas aastal 2010 ja praeguste prognooside järgi kestab see 2035. aastani.

Kaevanduse juures asuv rikastustehas töötleb ööpäevas 3000–4000 tonni maaki. Kangide kullasisaldus on 92–95 protsenti.

Prognooside järg ulatub maardla maht 27 miljoni tonnini. Sügavaimad maagikihid paiknevad ligi 1800 meetri peal. Ühes tonnis maagis sisaldub kulda 4,64 grammi.

Agnico Eagle Finland teatas tänavu veebruaris kavast laiendada Kittilä kaevandust ja rajada 1044 meetri sügavusele ulatuv uus šaht. Kaevetööd kestavad oletatavasti neli aastat. Kavandatava investeeringu maht jääb 160 miljoni euro juurde. Viimaste hinnangute järgi peaks laiendamine tooma kaasa kulla tootmismahu suurenemise 1400–2000 kilogrammi aastas. www.yle.fi/www.hs.fi