Konrad Ilustrumm: elu keerleb ümber Tudengivormeli

Eesti Inseneride Liidult Aasta Tehnikaüliõpilase aunimetuse pälvinud Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) masinaehituse tudeng Konrad Ilustrummi (22) teadlik elu on keerelnud ümber Tudengivormeli, huvi vormelitemaailma ja eriti Vormel-1 vastu sai alguse lapsepõlvest. Kirjutab Mari Kamps.    

„Seda, et mu kandidatuur esitati, ma ei teadnud,“ jutustab ta. „See, et mu tegemisi on koolis tähele pandud, oli väga suur üllatus. On suur au, et mind märgati ja välja valiti!“

„Konrad Ilustrumm on Tallinna Tehnikakõrgkooli masinaehituse õppekava silmapaistev üliõpilane, kes suhtub väga tõsiselt inseneeria valdkonda,“ kinnitab õppekava juht Tavo Kangru. „Konradi puhul on üks parimaid omadusi sihikindlus tegeleda probleemidega kuni lahenduseni. Tema töid iseloomustab korrektsus ja innovaatiline probleemilahendus.“

Konrad lõpetas 2015. aastal hõbemedaliga Kohila Gümnaasiumi. Kooliajal osales ta nii matemaatika-, füüsika- kui keemiaolümpiaadidel. „Tegelikult huvitab mind kõige rohkem füüsika, kõige vähem aga keemia. Matemaatika on aga jah neis mõlemas sees.“

Kuidas tekkis mõte minna TTK-sse? „Minu sugulase tuttav rääkis Tallinna Tehnikakõrgkoolist ja siinsest praktikavõimalusest ning et talle meeldis siin rohkem kui Tallinna Tehnikaülikoolis. Põhilise otsuse tegin Rajaleidja või Teeviida järgi, täpselt ei mäleta. Tehnikakõrgkool oli seal oma stendiga väljas. Samal ajal oli väljas ka vormelauto. Siis saigi kohe selgeks, et just sinna kooli ma pean minema.“

Konradi sõnul olid ka vanemad väga nõus, et poeg valib tehnikakõrgkooli ja seda eelkõige tugeva praktikapoole tõttu.

Otsus minna õppima masinaehitust tuli üsna lihtsalt. „Teine, mis oleks tulnud kõne alla, oli autotehniku eriala, aga see oleks olnud siin TTK-s pigem suunatud autohooldusele, aga see ei ole valdkond, millega oleksin tegeleda tahtnud. Mulle meeldib inseneeriaga seonduv ja oma kätega praktiliselt midagi uut luua.“

Tudengivormel kui A ja O

Huvi vormelite vastu sai alguse lapsepõlvest. „Olen lapsest saadik vaadanud vanaisaga F1-te. Sel hetkel tekkis unistus, et väga lahe oleks saada Vormel-1-te just inseneripoolele. Sõitja olla on ka huvitav, aga selleks peab alustama väga varakult. Lisaks nõuab see loomulikult suurt rahakotti, aga tol hetkel ma seda ei teadnud. Need teadmised on tulnud aja jooksul.“

Konrad ei teadnud, kuidas Vormel-1-te saada, aga tudengivormel tundus olevat väga hea esimene samm selles suunas. „Aja jooksul on mu arvamus F1 suhtes muutunud – see ei ole nii glamuurne, kui paistab. Ehk see võib-olla ei olegi enam mu peamine unistus, kuid tehnikahuvi on ikkagi sealt alguse saanud.“

„Kunagi tahaks midagi sarnast samal tasemel teha,“ jutustab ta. „Kas see peaks just F1 olema, aga maailm annab ka muid võimalusi, kus saab sarnaseid asju teha.“

Konrad on Tudengivormeliga seotud juba 2015. aastast, seega läheb tal tiimis juba neljas aasta. „Mul vedas, et mind kohe esimesel aastal vastu võeti. See oli mu peamine eesmärk, et kohe meeskonnaga liituda.“

„Iga aastaga koguneb teadmisi juurde. Inimestest on alati puudus – tänu sellele olen ülesandeid veidi juurde saanud ja kuna need on mind ka huvitanud, olen kogu oma aja nendesse pühendanud.“

Esimesel aastal sai ta omale jahutussüsteemi projekteerimise. „Tavaliselt kipub ikkagi nii olema, et üks liige teeb kaks aastat ühte ja sama asja – esimene aasta õpib ja teisel aastal oskab ise süsteemi täiustada ja midagi paremaks muuta. Kuna mulle hakkas jahutussüsteem meeldima ja ka soojusülekandega seotud probleemid, siis need on minuga läbi nelja aasta kaasas käinud. Nüüd on juurde tulnud akukasti jahutus ja planetaarülekande projekteerimine ning selle tootmisega seonduvad ülesanded.“

Konrad pole küll Tudengivormeli tiimi kapten, aga uute liikmete õpetamist tuleb ikka ette. „Ma aitan jooniseid ja tugevusanalüüse üle vaadata ning olen õpetanud uusi liikmeid neid tegema. See annab ka teatava juhtimis- ja korraldamiskogemuse. Lisaks aitan üldiselt vormelit projekteerimise ajal üle vaadata, kuna minu ülesanded puudutavad auto erinevaid valdkondi. Mitmekesi on kergem ka võimalikke probleeme märgata.“

Tiimis tuleb reaalseid probleeme lahendada ja sel ajal ka tuju üleval hoida. „Lisaks muidugi tähtajad, mis on küll meie endi seatud, kuid teataval määral ka sponsorite kehtestatud. Neist tähtaegadest tuleb üsna täpselt kinni pidada.“

Viimase kahe aastaga on Tudengivormel muutunud noorte seas üha populaarsemaks. „Üks põhjus võib olla see, et meil on võistlustel väga hästi läinud ja tänu sellele oleme end ka rohkem reklaaminud.“

Aasta 2018 hooaja alguses esitati 112 avaldust. „2016/2017 hooajast alates on Tudengivormeli sarja lisandunud isesõitva vormeli klass. Tänu sellele ehitame sel hooajal kahte autot. Niipalju on lihtsam, et isesõitvat tohib ehitada eelmiste hooaegade vormelautode baasil ega pea täiesti uut võistlusautot ehitama. Selle võrra on meeskonnas sel hooajal rohkem liikmeid.“

Tulevik

Konrad on jõudnud neljandale kursusele ja see tähendab, et kevadel ootab ees lõputöö kaitsmine. „Lõputöö on kindlasti seotud Tudengivormeliga. Võib-olla olen igav, aga see annab nii palju võimalusi. Kui kuulan kursuse- või koolikaaslasi, siis neil on pigem küsimus selles, millest lõputööd teha. Mul on nii palju valikuvariante. Vormelimeeskonnas on mul palju erinevaid ülesandeid, seega küsimus on, millisele ülesandele pean vormeli ehitamiseks rohkem aega pühendama ja kas tahan sellest ka lõputööd kirjutada.“

Juhendajat Konradil veel pole, aga ideid on. „Mu enda mõtetes on ta olemas ja ma olen talle ka vihjanud, aga konkreetne ja kinnitatud see ei ole.“

Praegu ta veel ei tea täpselt, kuhu edasi liigub. „Oma kooli- ja erialavalikuga olen küll väga rahul. Kõige põnevamad teemad on olnud seotud ikkagi Tudengivormeliga. Kõik oma praktikad olen seal teinud, kuigi käisin ka Bulgaarias.“

Kolmanda kursuse inseneripraktika tegi Konrad Bulgaarias Ruse Ülikoolis. „Praktika ei olnud päris selline, nagu ette kujutasin. Aga näha, kuidas lõunapool asjad käivad, oli kogemuse mõttes hea. Olen väga rahul, et selle võimaluse vastu võtsin. Elu on Lõuna-Euroopas palju rahulikum ja töö tegemiseks tundus seal alati aega olevat.“

Nõu ja jõuga on Konradit aidanud oma kooli õppejõud. „Tudengivormelis on olnud suur abi Janis Piiritalost, kes andis meile CNC-pinkide praktikat ja teooriat. Lisaks Madis Moor – kui mul on vormeliasjadega abi olnud vaja, olen ikka temalt küsinud ja saanud siis kas arvamuse või suuna, kuhu liikuda. Tahaks mainida ka Karl Raba, kes andis tolereerimist ja õpetas, kui tähtis on täpsus projekteerimisel ja enda väljendamisel insenerina.“

Kooli lõpetamine ei ole kaugel, tulevikuplaanid vajavad aga veel settimist. „Tegelikult mõtlen iga päev sellele, mis minust edasi saab. Valdkond on kindlasti seotud masinaehitusega,“ räägib ta. „Mõtlen, et peaks edasi õppima. Üks asi on see, et mulle meeldib õppida ja teine asi, et mõnikord on vaja paberit, mis tõendaks, et mu oskused ja teadmised on inseneri 7 taseme väärilised. Arvan, et saan siit koolist väga hea hariduse ja kogemuse Tudengivormeli näol ning eeldused, et edasi õppima minna.“

Konrad on mõelnud autotööstusele, et äkki avaneb võimalus mingi osa oma elust sellele pühendada. Proovida seal tegutseda. „Tegelikult on see aga üks võimalikest väljavaadetest, sest nagu ütlesin, ei ole ma päris täpselt välja mõelnud, kuidas mu rada kulgema hakkab.“