Kristel Leif: Solaride teeb asju, mida ei ole kunagi varem tehtud

Solaride, mis sai alguse soovist ehitada võistluskõlbulik päikeseauto ja selle talendiprogramm Solaride Akadeemia, tõmbavad ligi noori, kes on valmis tegema asju, mida ei ole varem tehtud. Samas ragistatakse ajusid inseneri elukutse maine tõstmisel, kuna vana kinnistunud arusaam ei ühti selle elukutse olemusega juba ammu. Kirjutab Mari Kamps.

Päikeseautosid on MM-võistluste jaoks ehitatud Euroopas ja ka mujal maailmas juba 35 aastat. Meie solariderite jaoks on tähtajaks oktoober 2023, mil Austraalias toimuvad järjekordsed päikeseautode MM-võistlused, kuhu ka eestlased plaanivad minna.

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) ja Eindhoveni tehnikaülikoolis löövad projektis kaasa insenerid, kes tegelevad üksnes auto ehitamisega. Võistluste korraldamise, nähtavuse ja sellest rääkimisega ollakse ametis mujalt. „Eesti Solaride ja Solaride Akadeemia on aga interdistsiplinaarsed ja see on antud valdkonnas väga unikaalne,“ rõhutab Solaride tegevjuht Kristel Leif.

Solaride Akadeemia programm on kahe aasta pikkune. „See võiks olla koht, kust ettevõtted saavad omale insenere, aga ka tarkvaraarendajaid, turundajaid, personalispetsialiste ja projektijuhte. Programmis ei ole üksnes insenerid, vaid hoopis laiem spekter inimesi.“

„Kui vaadata kompetentsimudelit ja kõikvõimalikke uuringuid ning teadustöid, siis tulevikus ei vaja tööturg spetsiifiliste kitsaste oskustega „kastis“ elavaid insenere, vaid lahtise pea ja laia silmaringiga inimesi, kel on head kompetentsid omas valdkonnas, aga kes suudavad teha koostööd, saavad ärist ja maailmast tervikuna paremini aru ning oskavad ka suhelda,“ räägib Kristel.

Solaride viis valdkonda ja maineprojekt

Solaride jaguneb viieks valdkonnaks. Esmalt inseneeria suund, kus on tarkvaraarendajad, mehaanika- ja elektroonikainsenerid, kes ehitavad konkreetselt autot. „Selle kõrval on personalivaldkond, kus tegeleme inimeste haldamise ja motiveerimisega. Sinna alla kuulub eraldi akadeemia haru, mis viib läbi erinevaid koolitusi ja õppeprogrammi.“

Eraldiseisev on turundusosakond (30 inimest), kuhu kuuluvad kujundajad, avalike suhete ja sotsiaalmeedia spetsialistid, disainerid ja videograafid, kes ehitavad üles organisatsiooni brändi. „Nemad kannavad hoolt selle eest, et inspireerida auto ehitamise ja meeskonna loo kaudu Solaridest väljaspool olevaid noori ning tekitada neis huvi inseneeria valdkonna vastu.“

Kristeli kinnitusel ei vasta inseneri ameti kuvand, nagu noored seda sageli ette kujutavad, tegelikkusele. „Inseneeria mõistes on kindlasti tegemist maineprojektiga. Tahame selle projekti kaudu jõuda ka noorema kooliastmeni, et nad mõistaks, miks on mõistlik õppida inseneriks, vaadata tehnoloogiasektori suunas ja valida reaalsuuna erialasid.“

Just sellepärast ongi Solaridel inseneeria populariseerimise projektijuht koos tiimiga. „Paneme organisatsiooni sees eraldi paika kava, kuidas kahe aasta jooksul üritusi korraldame, koolitunde anname ning töötubasid korraldame.“

Solaridel on veel ka partnersuhte ja finantsvaldkond, kuhu kuuluvad juristid, lisaks sponsorsuhete ja eelarvestamisega tegelevad inimesed ning logistikud. „Oluline on kogu tarneahel läbi mõelda, samuti see, kuidas Austraaliasse võistlustele läheme. See on nagu läbilõige ühest ettevõttest, igal tudengil on organisatsoonis kindel roll.“

Akadeemia pluss koolituste programm

Noored liituvad programmiga kaheks aastaks. „Nad saavad näiteks vedrustuse inseneriks või sotsiaalmeedia spetsialistiks ja kannavadki seda rolli läbi kahe aasta, nii nagu töötaksid ühes ettevõttes. Nad saavad läbi selle oluliselt suurema vastutuse, kui saaksid algajana tööturule sisenedes. Nad õpivad oluliselt rohkem, kui nad õpiksid kahe aastaga kuskil töötades.“

Kristel rõhutab, et programmis seisavad noored silmitsi eluliste probleemidega, mille lahendamisest sõltub kogu meeskonna edu. „See on väga hea praktiline kogemus. Olen tudengite kasvamist kaks aastat kõrvalt jälginud ning unustan vahepeal ära, et räägin 21- või 23-aastaste tudengitega, mitte 30-40-aastaste kogemustega inimesega.“

Sellest hooajast lisandub veel koolituste programm, mis jaguneb omakorda kolmeks. „Ühes moodulis on erialased koolitused, kus on eraldi programm inseneridele, milles erasektori spetsialistid ja ettevõtjad õpetavad noori läbi oma praktiliste kogemuste. Samal ajal on turundajatel turunduskoolitused oma ala tippude juhtimisel. Igas valdkonnas on selline praktiline moodul.“

Ajad muutuvad ja tulevikus teevad robotid suure osa töid inimeste eest ära. Tööturg vajab aga väga häid inimesi, kes suudavad kohaneda, teha koostööd, tulla toime ootamatute ja keeruliste olukordadega. „Teine moodul puudutabki inimeste sotsiaalseid oskusi, näiteks oskust teha koostööd ja planeerida aega. Oluline on ka eneseareng –oskus hoida elus tasakaalu, hoolitseda oma vaimse tervise eest ning puhata.“

Viimane ehk kolmas moodul on juhtide akadeemia, kus koolitatakse tiimijuhte, keda on organisatsioonis ca 20. Kristeli sõnul on eesmärgiks soov näidata, mida tähendab töö inimestega ja milline on üldse juhi roll. „Meie ootus on, et pärast Solaride Akadeemias läbitud kaheaastast programmi ja akadeemilisi õpinguid siseneb tööturule noor inimene, kes on kordades väärtuslikum ja suurema kompetentsiga kui ainult akadeemilise õppe läbinu.“

Tööturg ja tööandjad

Esimesel hooajal oli näha, millest noortel puudu jääb. „Neil oli väga raske mõista suut pilti. Või näiteks humanitaaride ja reaalide omavaheline mittemõistmine, justkui räägiks täiesti erinevat keelt. Puudu jäi koostöö- ja keerulistest olukordadest väljarabelemisoskusest. Ka lükati tööülesande tegemine viimasele hetkele, et saaks lihtsalt kaelast ära suhtumisega, et „küll ma selle E kätte saan“. Päriselus ei saa E peale teha, sest auto peab olema turvaline, see peab sõitma pärisliikluses ega tohi põlema minna,“ toob Kristel näiteid.

Tegelikkuses tuleb anda endast maksimum. „Asju tuleb teha võimalikult hästi, et kogu projekt õnnestuks.“

Olulised on ka läbipõlemine ja vaimse tervise teemad. „Selleks, et elus kuhugi jõuda ja teha asju, mis sind tõeliselt huvitavad, pead sa enda eest hoolitsema.“

Probleemõpe

„Ülikoolidega tahavad liikuda järjest rohkem probleemõppe suunas, just selles kontekstis, et tuua erinevad distsipliinid kokku ühte probleemi lahendama.“

Solaride auto ongi tegelikult probleemõpe – probleemiks on päikeseauto ehitamine. Selles kontekstis on see aga komplekssüsteem. „Tahad ehitada autot, aga selleks on vaja raha. Kust raha saada? Selleks peab maha müüma idee, milleks raha vajame. Seega tuleb tegeleda kommunikatsiooni ja turundusega. Samal ajal tuleb hoida inimesi motiveerituna,“ selgitab ta. „See on justkui organisatsiooni mudel, kus kohtuvad erinevate valdkondade inimesed, et lahendada koos ühte probleemi nii, et kõik saavad aru üksteise väärtusest.“

Solarides ei domineeri insenerid, vaid asi on tasakaalus – pool tiimi on humanitaarid, pool reaalid. „Nad töötavad koos ja on võrdselt olulised. N-ö pehmema poole esindajad ei teeni insenere, vaid nad on koos võrdselt laua taga ja seisvad selle eest, et projekt jõuaks oma eesmärkideni.“

„Meie soov on tuua valdkonda juure rohkem naisi. Autot ei ehitanud ainult kitsa valdkonna inimesed, inseneride kõrval olid kaasatud ka turundajad, finantsinimesed jne. Nad said väga hea kogemuse, mida see valdkond tähendab ja tänu sellele on neist mitmed jõudnud tehnoloogiasektorisse. Kui tahad, siis saad ümber õppida, aga sul peab olema huvi ja päikeseauto projekt aitab seda huvi tekitada.“

Selleks, et noortes teema vastu huvi tekitada, lähevad solariderid koolidesse. „Meil on plaanis selle hooaja jooksul anda 100 tundi, rääkides valdkonnast, põhikoolis ja gümnaasiumis tehtavatest valikutest, inspireerida noori oma töötubade ja kohtumistega jne.“

Riiklik inseneriakadeemia

Kristel tunnistab, et usub tugevalt riiklikuinseneriakadeemia loomise ideesse. „Õpetajate leidmise ja kaasaegsete õppemetoodikate rakendamise kõrval on samavõrd oluline tegeleda insenerielukutse mainega, et see muutuks noorte jaoks atraktiivseks. Anda neile mõista, kui perspektiivikas ja äge see eriala on, et nad saaksid aru, millised võimalused neile seoses sellega avanevad.“

Mida siis teha? „Selleks tuleb minna noorte juurde ja rääkida noorte keeles ning läbi ägedate persooni- ja edulugude, et neil tekiks võrdlusmoment ja mõte, et tahaks ka selline olla. Usun, et ka Solaride enda inimesed inspireerivad – see on ju kommunikatsioon noortelt noortele. Mitte õpetaja ei ütle sulle koolis, et mine õpi inseneriks, vaid teine noor inimene.“

Solaride ja insenerikutse

„Solaride mudel on meil väga ägedalt käima läinud. Projekti n-ö ökosüsteem on selline, nagu võiks olla ka riiklikul tasemel ehk et on toetajaid erasektorist, kes panustavad rahaliselt, aga ka läbi teadmiste – annavad nõu ning võtavad tudengeid enda juurde koolitustele.“

Projekti partneriteks on TalTech, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Riigi poolt on ka haridusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium n-ö laua taga.   

„Meie juures on võimalik saada ka ainepunkte, see on osaliselt ainekavas sees,“ räägib Kristel.

Inseneri elukutse on väga tähtis. Järgmise kümne aasta jooksul jääb puudu 2/3 inseneridest ja see on suur riiklik probleem. „Õpetajad ja meditsiinitöötajad on vajalikud, aga täpselt sama hädasti vajame ka insenere,“ räägib ta. „Üks asi on see, et noored mõistaks inseneride vajalikkust. Teine asi on, et ka meie riigi juhid peavad jõudma arusaamiseni, et inseneride nappus on väga-väga kriitiline probleem.“

Kuidas noor inimene „panna“ inseneriks õppima? „Kui tudeng astub ülikooli uksest sisse, siis pead ta esimese päevaga ära võluma. Sa pead neid inimesi kohe inspireerima, sest maailm on lai ja valikuid palju. Tudengil peab kohe tekkima tunne, et ta on õiges kohas ja on pagana äge, mida ta õppima tuli!“

„Milliste vahenditega seda teha? Tulebki hakata mõtlema nagu ettevõtja, kes peab hoidma oma kliente ja töötajaid ning hüppama mingist rõngast läbi, et nad oleksid intrigeeritud sellest, mida nad on tulnud tegema. Samamoodi on ju tööturul, et kui mulle siin ei meeldi, siis lähen ja teen midagi muud kuskil mujal.“

Missiooniga ettevõtjad ja mentorlus

Kristeli sõnul oleks ideaalne, kui noortel oleks eeskujusid ja inspiratsiooniallikaid lisaks vanemale põlvkonnale ka noorte seast, et tekiks soov minna õppima inseneriks. „Sellega saame Solaride Akadeemiaga kaasa aidata ja läbi erasektori kaasamise, inspireerivate ettevõtete tutvustamise ja nende lugude rääkimise ning sealt kaudu influenserite kasvatamise annab seda väga hästi teha.“

Kui solariderid hakkasid raha hakkasid, siis pärast lõputuid äraütlemisi võttis neid vastu Väino Kaldoja (Silberauto omanik, toim). „Ta oli esimene, kes ütles, et teeme olulist asja,“ meenutab Kristel. „Edasi tuli Magnetic MRO. Vaikselt hakkas tulema teisigi ja just väiksema rahakotiga ettevõtete seast, kel võib-olla ei olegi nii suuri võimalusi, aga kes on valmis aitama, kaasa mõtlema, teadmisi, teenuseid ja materjale pakkuma, et noored saaksid  õppida. Minu jaoks näitab see väga hästi ettevõtete mõttelaadi.“

Solaride sponsorid ongi valdavalt ettevõtted, kes hoolivad sellest, mida noored teevad ja peavad seda oluliseks. „Suurepärane näide on Risto Mäeots Magnetic MRO-st, kes on igal sammul valmis aitama. Mitte sellega, et kirjutab lihtsalt tšeki välja, vaid just oma tutvuste ja nõuannetega või kutsub näiteks ettevõttesse külla. Ta võttis meie inseneeria valdkonnajuhi Mart Erik Kermese personaalselt mentordada. Nüüd ta õpetab teda ka juhina välja,“ räägib Kristel. „Ettevõtted saavad nii end noortele nähtavaks teha. Sõda talentide pärast on armutu.“

Tulevikuinseneride mõistes on oluline aru saada, et me ei saa koolitada tulevase tööturu jaoks inimesi vanal moel. Kui küsisin ühe meie mentori käest, et milles seisneb tema arvates Solaride väärtus, siis ta vastas: „Kui meie haridusmudel on praegu selline, et lähen ja õpin selgeks, kuidas on asju varem tehtud, õpin neid tegema samamoodi nagu on varem tehtud, siis Solarides tuleb mõelda, kuidas teha asju, mida pole varem tehtud.“