Kuidas sina häid töötajaid ligi meelitad?

Selles Directoris on fookuses tööandja bränd.

Tublide ja pühendunud töötajate leidmine on aastatega üha keerulisemaks läinud, aga üks võimalus, kuidas sellest lahendamatuna tunduvast probleemist üle saada, on oma maine tõstmine. Loomulikult on seda lihtsam öelda kui teha. Alati ei aita see, kui sead õiged eesmärgid, sest kohmakas elluviimine toob kokkuvõttes rohkem kahju kui kasu. Näiteks kui püüad luua ühtset väärtussüsteemi, aga unustad kaasata protsessi töötajad! Nii ripubki seinal pahatihti väärtuste nimekiri, mis töötajaid ei kõneta.

Tööandja bränd koosneb paljudest teguritest ja seda võib mitmel moel defineerida. Tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa sõnul määrab tööandja tugevuse see, kas ta annab inimese tööturule tagasi parema ja kallimana, kui värbamisel sai, või pigistab tühjaks kui sidruni.

Ilmselt on paljud meist kokku puutunud juhtidega, kes valivadki, teadlikult või mitte, just selle teise tee. Nad pakuvad näiteks keskmisest kõrgemat töötasu, aga nõuavad selle eest töötulemusi ja sellisel viisil, mis viib pikemas perspektiivis töötajate läbipõlemiseni ja töölt lahkumiseni. Asemele võetakse samadel tingimustel uued töötajad ja tsükkel üha kordub.

Alates selle aasta algusest muutus siiski selliste juhtide elu keerulisemaks. Nimelt jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, millega lisati nõue, et tööandja peab psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid, sealhulgas kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda. Seaduse paragrahvis 9 on need psühhosotsiaalsed ohutegurid ka üles loetud: ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö ja muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. Tööandjad peaks sellele seadusemuudatusele kindlasti suurt tähelepanu pöörama. Peamine on muidugi see, et liigse tööstressi vältimine või vähendamine viib kokkuvõttes paremate töötulemuste ja seega ka kasumi tõusuni. Juhil, kes suudab luua psühhosotsiaalselt hea keskkonna, ei tule ka tõenäoliselt kuskil kõrgemal pool aru anda põhjusel, et mõni töötaja on esitanud protesti.

Ajakirja kaanel on seekord Allan Martinson, mees, kes on asutanud ja juhtinud mitmeid edukaid firmasid ning on eelmisest aastast alates LeapINi eesotsas. Martinson peab ennast nn start-up’i inimeseks, kellele meeldib just varajases staadiumis ettevõtete juhtimine, kus on vaja otsivat vaimu.

Sellest numbrist alates läheb käima ka üks uus rubriik. Alustavate juhtide probleemid on hoopis teised kui kogenud juhtidel. Selleks et nad ei peaks kõiki ämbreid ise kolistama, anname neile siin head nõu. Algatuseks kirjutab Karin Hango juhi rolli ABCst: mis siis ikkagi muutub inimese jaoks, kes on saanud juhiks.