Kuidas tunda ära läbipõlemist?

Directori veebiseminaride sarjas räägiti 29. oktoobril läbipõlemisest. SA Hariduskiirendi juht Mirell Merirand, Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi ja Starship Technologiesi personalijuht Maris Kadakas kirjeldasid muu hulgas, kuidas läbipõlemist ära tunda.

Oled nagu masin

Aastaid tagasi läbipõlemist kogenud Mirell Merirand tõstis esimese tundemärgina esile selle, et rõõmutunne kadus ära: „Kui on pingelised ajad, siis mu ema on alati soovitanud, et ma ostaks endale midagi ilusat või teeks midagi toredat. Siis aga mõtlesin, et mis on üldse tore. Ja ei leidnudki midagi. Elu oli neutraalne, miski ei valmistanud enam rõõmu. See võib olla üks märk läbipõlemisest, sest tegelikult peab õnnelik olema ja tegema asju hea tundega. Seda aga enam pole – sa teed lihtsalt asju, oled nagu masin.“ Üsna samal ajal kadus tal ka toidu maitse ära: „Ma ei tundnud peaaegu aasta aega maitseid. Seega ma ei söönudki enam eriti. Kokkuvõttes oledki nagu robotinimene.“

Praegu saab ta väga hästi aru, kui on väsinud, ning annab endale aega puhata. „Kui varem tegin vahel isegi neljani hommikul tööd ja ärkasin kell 7 üles, siis nüüd jätan kas või mingid tööasjad pooleli, sest mul on oma elu, mul on lapsed ja mu tervis on olulisem,“ ütleb Merirand. „Kui ma nüüd niimoodi teeksin, siis oleksin ilmselt pärast kaks päeva voodis pikali.“

Läbipõlemise suurenedes lisandus tasapisi hirmutunne: „Kogu aeg oli tunne, et midagi on nagu halvasti. Enam ei julgenud telefonigi vastu võtta, sest kardad halbu uudiseid. Ka kirju ei taha enam lahti teha ega kaubanduskeskustes käia… Kaob ära endast hoolimine – enam ei naudi hommikuti seda, kui ilusad riided selga paned ja ennast sätid, vaid paned lihtsalt midagi selga.“

Tunne ennast

Kadri Mägi-Lehtsi sõnul võivad negativism ja hirm olla ühed esimesed tundemärgid, aga põhiline on see, et inimene peab ise ennast tundma: „Kus on minu piirid? Mis minuga juhtub? Mida ma teen teisiti?“ Mõnel võib söögiisu kaduda, aga mõnel hoopis tekib ülisuur söögiisu. „Ta võib hakata rohkem maiustusi sööma – automaatselt, teades tegelikult, et ei taha ja tundes siis pärast ennast süüdi. Ja hakkabki pihta enesesüüdistamise nõiaring,“ selgitab Mägi-Lehtsi.

Niipalju kui on inimesi, võib olla ka läbipõlemise mustreid: „Näiteks minul on üks märk, et „Kadri, nüüd on aeg võtta pikk nädalavahetus ja ennast välja lülitada“, see, et mälu justkui ei toimi enam. Alles eile oli koosolek ja täna ma ei mäleta, mida me seal rääkisime – pean memot vaatama.” See on minu jaoks selge signaal sellest, et aju ei suuda enam uut infot vastu võtta ning ma pean tegelema absoluutselt millegi muuga.“

Ettevõtted peavad olema aktiivsemad

Maris Kadakas on veendunud, et ettevõtted peavad aktiivselt tegelema inimeste eneseteadlikkuse suurendamisega, et nad märkaks ise läbipõlemise tundemärke enda juures. „Kui sina ei tegele endaga, siis varsti peavad kõik sinuga tegelema.” Seda saab teha ainult ennetavalt, kui neid märke veel ei ole.

Kadakas rõhutab, et juht peaks hästi läbi mõtlema, mis see on, mille eest ta inimesi tunnustab: „Kas seda, et keegi jääb alati kontorisse, kui ta kell seitse õhtul sealt lahkub? Kui seda avalikult kõigi ees välja öelda, siis mis kultuuri juht sellega kinnistab? Kas ta annab läbipõlemise tekkimisele hoogu juurde?“

Kadaka sõnul on asjade ümberkorraldamine, näiteks lisaressursi leidmine, tõesti mõistlik, aga tavaliselt jäädakse sellega hiljaks: „Sageli on nii, et uut inimest hakatakse otsima siis, kui saadakse aru, et nüüd on halvasti, inimene on väsinud ja kurnatud, ta ei too enam seda tulemust mis varem. Läbipõlenud inimene annab seejuures endast parima, kui uuele inimesele asjad selgeks teeb, ja kukub siis ise ära. Ta annab lahkumisavalduse või vajab läbipõlemisest toibumiseks pikka aega.“ Seepärast tuleb töötajaid koolitada, et nad märkaks kolleege, kes võtsid endale varem ülesandeid, kuid enam seda ei tee. Neid, kes varem olid alati positiivsed, aga nüüd on endasse tõmbunud. „Neid märke on palju ja tihti on nad kombinatsioonis,“ märgib Kadakas, „aga kui töötajad on koolitatud, märkavad nad läbipõlenud kolleege varem ning probleemi saab lahendada enne, kui asi päris hulluks läheb.“

Terves mahus veebiseminari saavad Directori tellijad kuulata siit