Kuidas võita sümpaatiat ja hoida häid suhteid?

Esmamulje on sekundite mäng, mille järgi sulle kohe hinnang antakse. Kuid see pole veel kõik. Kuidas häid suhteid saavutada ja neid hoida, räägib Ethel Reier.

Aastaid tagasi pidin kohtuma ühe eduka firma juhiga. Mu eesmärgiks oli sisse seada hea kliendisuhe. Juht ei tahtnud algul kokku saada, sest oli tüdinud kõigist, kes talle üha uusi pakkumisi tegid. Mul õnnestus aga siiski jää murda, me saime kokku ja see kohtumine osutus palju pikemaks kui esialgu mõeldud, samuti sai sellest alguse meie pikaajaline koostöö.

Rääkisime umbes kolm tundi paljudel teemadel – või õigemini tema rääkis ja mina lihtsalt täiendasin juttu oma väikeste seikadega. Mulle tulid meelde koolitusel kuuldud osavad võtted, kuidas jutuhoos klienti katkestada, kuid ma eirasin neid, põhjuseks tõesti lihtsalt siiras huvi tema tegemiste vastu. Ta rääkis, kuidas ta oma äri alustas ja kuidas ta tänasesse päeva oli jõudnud.

See oli vestlus kahe inimese vahel, kes jagasid oma elukogemust, mille põhjal tekkis sümpaatia, millele sai hiljem ka usaldusliku koostöö rajada. Ilmselt oleks asi võtnud hoopis teise pöörde, kui rääkijaks pooleks oleksin olnud mina oma soovide ja eesmärgiga ja kuulajaks tema, minu potentsiaalne klient.

Esmakohtumisest ja sellest tekkivast muljest on palju räägitud – see on sekundite mäng, kus me hindame kiirelt vastaspoole ohutust/ohtlikkust, kas ta on meile kasulik või mitte jne. Kuid see hetk koosneb tegelikult üllatavalt paljudest asjaoludest. Üks neist on näiteks see, et kui teine inimene meenutab meile kedagi, siis omistame talle automaatselt ka selle inimese isikuomadusi, mis aitavad meil sellest inimesest sotti saada.

Me toetume hinnangu andmisel sageli stereotüüpidele (sest nii on lihtsam) ja eelkõige oma arusaamadele või elukogemusele. Kui keegi astub mulle näiteks tervitamise ajal liiga lähedale ehk rikub isikliku ruumi reeglit, siis ma mõtlen talle automaatselt veel mingeid negatiivseid omadusi külge (nt mõtlematust, pealetükkivust jms).

Inimestevahelise veetluse või sümpaatia uuringud on välja toonud sellised tegurid, mis meile võõraste juures meeldivad: füüsiline veetlus, sarnasus meile, tuttavlikkus, lähedus ja vastastikune meeldivus ning ekslikkus. Viimane on ehk esmapilgul üllatav, kuid elu näitab, et meile meeldib, kui teised näitavad välja oma inimlikke vigu ja eksivad aeg-ajalt.

...elu näitab, et meile meeldib, kui teised näitavad välja oma
inimlikke vigu ja eksivad aeg-ajalt.

Kohtumisel ja sümpaatia võitmisel kasutame me üldtunnustatud võtteid, mis vastavad ühiskonnas kehtivatele reeglitele: me naeratame, valmistame üllatusi, surume tugevalt kätt… Kuid see kõik on siiski ainult pool võitu. Jah, tõsi, kui teisel inimesel ei teki selle hetke juures vastuolulist tunnet käitumise ja näoilme vms vahel, siis ongi ehk tema sümpaatia võidetud, kuid see ei taga veel selle säilimist.

Mis aitab sümpaatiat võita ja suhteid hoida?

Võti peitub eelkõige keskendumises inimesele endale. Tihti segab sümpaatia tekkimist just enesekesksus. Käepigistus võib olla küll soe ja kindel ning naeratus väliselt siiras, aga kui selle taga ei ole päriselt soovi endast parim anda ja koostööd arendada, siis ei teki sellele pinnasele ka head suhet. Inimesed püüavad suhetes võrdsuse poole, mis eeldab ka mõlemapoolset rahulolu.

Tavareegel on see, et  me meeldime inimestele, kes meeldivad ka meile. Samas, kui sa üritad olla meeldiv ja sümpaatne suhtluspartner, pead oma vaimu valmis panema siiski rohkemaks, kui esialgu tundub. Ainult välisest ja õpitud hoiakust ei piisa, sest tegureid, mis peavad omavahel klappima, on liiga palju. Näiteks sarnasus, mille põhjal me hindame vastaspoole veetlust, ja samas see seletamatu miski, mida on sageli keeruline sõnadesse panna (keemia, hea klapp, soojus?!). Kõik suhted sünnivad mingis kindlas ajahetkes, kuid arenevad edasi – seetõttu on ka sümpaatia võitmine protsess, mis ei jää pidama esmamulje tasandile. Kogu selle kirevuse juures on tark jääda siiraks, teadvustada oma tundeid ja kuulata teist inimest.

Ja veel: meie käitumist mõjutavad tugevasti tõekspidamised selle kohta, milles me ennast pädevaks peame. Seetõttu on väga tähtis uskuda, et me oleme tublimad, kui tõendid kinnitavad.

Carnegie igihaljad nõuanded

Tunne siirast huvi teise inimese vastu.

Naerata.

Pidage meeles, et inimese nimi on tema jaoks kõige kaunim ja tähtsam sõna.

Ole hea kuulaja. Julgusta teist endast kõnelema.

Kõnelege sellest, mis sinu vestluskaaslast huvitab

Tee nii, et teine inimene tunnetaks oma tähtsust, ja tee seda siiralt.

Dale Carnegie „Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi“ (2010)
Pilt: By Berdea (Own work) [CC BY-SA 3.0 (http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0)], via Wikimedia Commons