Laeva Meierei julgustükk: ettevõte tahab areneda toorpiima madala hinna kiuste

Valio Eesti AS investeerib igal aastal keskmiselt neli miljonit eurot, mullu läks investeeringu põhiosa ehk 3,5 miljonit eurot Laeva Meierei uue tankisaali sisustamiseks. Lisaks investeeriti Valio Võru juustutehases Forte juustulao laiendusse, Forte juustu pakkeliini ja riivjuustu liini.

Valio Eesti AS tegevdirektor Maido Solovjov ja Laeva Meierei tehase- ja tehnikadirektor Andrus Mölder kinnitavad justkui ühest suust, et kui ikka on tahtmist areneda ja kasvada, siis lihtsalt tuleb investeeringuid teha. „Alates meierei loomisest 1995. aastal on tehasesse investeeritud ligikaudu 40 miljonit eurot,“ rääkis Mölder. „Tootearenduseks kulunud summasid selles numbris ei sisaldu,“ lisas ta. Kui täna hakkaks ehitama, siis kuluks 80 miljonit eurot.

Möldri sõnul on tankisaali seadmed ehk mahutid, klapid ja automaatika pärit erinevatelt tootjatelt Euroopast. „Vastava ala spetsialistid panid need Laeva Meiereis kokku,“ lisas ta. Hiinast pole Laeva Meierei seadmeid soetanud.

Poolteist aastat kestnud suur töö on realiseerunud, lisaks tankisaalile täiustati pesuliini. Investeering uude tankisaali, kus toimub jogurti ja keefiri hapnemine, on end igati õigustanud. Meierei maksimaalne tootmisvõimsus 83 miljonit kilogrammi piimatooteid aastas.

„Keefiri puhul on aga nii, et mahud on niipalju suurenenud ja seega tuleks taas investeerida laienemisesse,“ rääkis Mölder. Kuna tankisaalis ruumi on, siis pole laienemine eriti keeruline. Kasv jääb sageli raha taha, sest investeeringusoovid on alati suuremad, kui võimalusi jagub.

Investeeringud tootearendusse pole lõppenud – nendega minnakse edasi. Kuna paberitel allkirju veel pole, ei soovinud Solovjov ja Mölder tulevikuplaane avalikustada.

Tähtis teema piima- ja juustutööstuses on juuretis, mis on igal tootel on erinev. Juuretist hangitakse erinevatest tehastest üle maailma, Eestisse jõuab see sügavkülmutatuna. Näiteks Kreeka jogurti juuretist tuuaksegi Kreekast, Forte juustujuuretist Itaaliast.

Aasta 2016 seisuga on Laeva Meiereis 240 töötajat. Tootmismahud on kasvanud ja inimesi on tulnud juurde palgata. Kui tööjõust rääkida, siis spetsialistide ametikohad on kaetud, voolavust pole. Logistika poolel ja ka näiteks pakkijatega on ettevõtte juhtide sõnul veidi keerulisem ja seda vaatamata tõsiasjale, et käib töölisbuss ja vajadusel kompenseeritakse ka kütusekulu.

Tegevjuhi mantra

Valio toodangust läheb eksporti 30 protsenti ja seda kokku 18 riiki. „Meie regiooni võtmesõnaks on eksport,“ rõhutas Solovjov. Panustada tuleb kolme valdkonda: müük, tootearendus ja turundus – kõlab korduvalt ja mõjub suisa mantrana.

Paljud kiikavad Hiina poole selle suuruse tõttu, kuid uuele turule minek võtab väga palju aega. Tegevjuhi kinnitusel keskendub Valio Euroopale. Huvitavad piirkonnad on ju Hiina ja Aasia üldse ning ka Aafrika. Hiina ja Aasia on loomulikult võimalusterohked suured turud, kuid sinna müümine eeldab suuri muutusi ja investeeringuid tootmis- ja pakendamisprotsessides ning märkimisväärset turundustuge tarbijate tähelepanu võitmiseks.

Kuidas paistab Eesti Euroopast vaadatuna? „Meid nähakse kui Ida-Euroopa riiki. Teised on omavahel äritsenud aastasadu, Eesti on kaua vaadanud üksnes itta. Konkurents on tihe ja karm ning läheb aina tihedamaks,“ rääkis Solovjov.

Toorpiim ja olukord piimaturul

Piimaturust rääkides ei saa Maido Solovjov üle ega ümber piimatootmiskvootide kaotamisest 1. aprillil 2015. Kvoodid kehtisid Euroopa Liidus ületootmise piiramiseks 1984. aastast ja nende kaotamist ootasid eelkõige Saksamaa, Iirimaa ja Holland.

Toorpiima on palju, selle tootmine on suurenenud kõikides maades. Kaev ajab n-ö üle ja Vene turu kadumine mõjutab lisaks kolmele Baltimaale ka Poolat ja Soomet. Nüüd konkureerivad naabrid omavahel – piimatootmine on eelkõige äri.

„Kui toorpiima tootmist vähendada, siis eksport väheneb ja see pole Eestile kasulik. Ja kui meil toodangut vähendada, siis ega toorpiima hind maailmas ikkagi ei tõuseks,“ selgitas Solovjov. Eesti ja Läti moodustavad Euroopa toorpiima tootmisest kumbki 0,4 protsenti, Leedu 0,8 protsenti. Need on nii väikesed numbrid, et Euroopa ja maailmaturgude käitumist kuidagi ei mõjuta.

„Eesti põllumees soovib riigilt saada sama palju toetusi, nagu saavad teiste riikide põllumehed. Kvootide kadumisele on järgenud kohanemisperiood ja see on julm ning halastamatu. Mõnel läheb paremini kui teistel,“ rõhutas ta.

Seda, et toorpiima hind oluliselt tõusma hakkaks, praegu näha pole. Hinnakorrektsioon ülespoole tuleb sügis-talvisel perioodil, kuid üldine hinnatase jääb kvootide kadumisest tulenevalt siiski madalamaks kui varasematel aastatel. Seega on nii toorpiima tootjatel kui töötlejatel vaja edasi „võidelda“.

Tubli Leedu

Baltikumis on suurim toorpiima tootja Leedu (annab 45 protsenti), järgnevad Läti (28 protsenti) ja Eesti (27 protsenti). Valio Eesti osa Eesti toorpiima kokkuostus on 25 protsenti, mis annab turuliidri positsiooni. Toorpiim jõuab Valio meiereisse kaheksa autoga 34 farmist (peamiselt Järvamaa, Tartumaa, Jõgevamaa). On tehtud arvutus, et 1000 kilo toorpiima varumiseks läbitakse 7 kilomeetrit.

Kokkuostus järgnevad E-Piim (12 protsenti), Farmi (9 protsenti), Estover (8 protsenti), Tere (7 protsenti) ja Saaremaa (6 protsenti). Ülejäänud 33 protsenti eksporditakse Lätti ja Leetu.

Baltikumi turu esikolmikus 2014. aasta käibenumbrite järgi on Leedu suurfi rmad Rokiškio, Pieno žvaigždės ja Žemaitijos pienas. Valio Baltic on kuuendal kohal. Solovjovi sõnul on Valiol pikk tee minna, et Leedu ettevõ- tetele järele jõuda.

Leedu tööstused on suured ja tugevad, riik on neid rahaliselt aidanud. Leedukad on väga tublid, kuid Poola toodete tõttu on neil tugev surve. „Poola arengutel tuleb selgelt silma peal hoida – sealne turg on tohutu, ikkagi enam kui 38 miljonit elanikku,“ rääkis Solovjov. „Baltikumis tuleb aga Leedul silma peal hoida. Viis aastat tagasi Poola isegi ei vaadanud Baltimaade poole, sest raha oli mujal. Nüüd aga huvitavad poolakaid ka Eesti-LätiLeedu,“ lisas ta.

Valio Eesti AS numbrites:

• Käive: 2014 / 93 mln eur -> 2015 / 86 mln eur (-8 %)
• Kaks tehast • eksport: 30 % -> 18 eri riiki
• tooteid: 300 tooteühikut; aastal 2015 lasti turule 48 uut toodet
• Kliente: 176 -> neist 61 välisriikides
• töötajaid kokku 430
• Investeeringud aastas: 4 mln eur
• piima vastuvõtt: 520 tonni/päev
• Kuus valmistatakse 7000 tonni värskeid piimatooteid