Less is more: ehk kuidas vähem tootearendust efektiivsemaid tulemusi toob

Eesti kiirelt kasvava toote- ja tarkvaraettevõtte Mooncascade’i ning Garage48 häkatoni üks kaasasutajatest Priit Salumaa räägib puust ja punaseks selgeks, kuidas ka suurtes ettevõtetes targalt tooteid arendada ning seejuures tulusid kasvatada. Priiduga istus maha Directori kaasautor Maria Vous.

Nagu enamik ettevõtjaid omast käest teab, on uue toote või teenuse edukuse ennustamine tihti peaaegu võimatu. Olgu selleks siis väikefirma, kes tegutseb väga kitsas nišis, või suurkorporatsioon, kellel on piiramatud võimalused näiteks turu-uuringute jaoks – ikkagi juhtub, et mõni toode, millesse on kõvasti aega ja raha panustatud, ei löö turul läbi.

Olukorras, kus turule peab jõudma kiiresti, kuid läbilöögi kindlustamiseks ei ole head valemit, tuleb otsida teisi lahendusi. Näiteks saab siis maandada ebaõnnestumise riske, arvestades turu tagasisidet juba toote väljaarendamise protsessis. Üks võimalus selleks on MVP-meetodi rakendamine.

Võimalikult kiirelt tagasisideni
„MVP on strateegia, kuidas vältida asjade tegemist, mida teised ei taha. Minimaalsete kuludega üritatakse olemasolevatelt või potentsiaalsetelt kasutajatelt saada võimalikult palju tagasisidet võimalikult varases tootmisfaasis, et toote hilisemat edu kindlustada,“ selgitab Priit.

„Selle asemel et toode valmis teha ja turule paisata, keskendutakse minimaalselt elujõulise toote (Minimum Viable Product) arendamisele. Minimaalselt elujõuline tähendab seda, et toodet on võimalik kasutada, sellel on selge väärtuspakkumine ning baasfunktsioonid. Sisuliselt on tegemist prototüübiga,” avab Priit MVP-meetodi sisu.

Kuid nagu iga meetod, koosneb ka MVP-lähenemine mitmest etapist. Selleks et meetodi rakendamine lubatud kasu tooks, on vaja sammhaaval kogu protsess läbi teha. Kõik algab aga ideest.

Kas ja kus on valu?
„Kui tahad teada, kas ideel on lootust saada edukaks tooteks või teenuseks, on esmalt vaja leida vastused neljale küsimusele. Millist probleemi see toode-teenus kliendi jaoks lahendada püüab? Kuidas sa teed kindlaks, et see probleem on tegelikkuses ka klientide jaoks probleem? Kui suur on selle probleemi mõju ehk kui valusalt see probleem su klienti puudutab? Ja viimaks: kui palju su kliendid on nõus selle probleemi lahendamise eest maksma? Nii et esmalt tuleb välja selgitada, kus on valupunkt, mida me lahendada üritame. Siis see, milline on lahendus ja kelle jaoks, ning miks see eriline või konkurentsivõimeline on?“ selgitab Priit, miks ideede avastamise protsess tuleb kindlasti läbi teha.

„Kui ei ole valu, ei ole ka nõudlust. Kui on valu, aga su toode-teenus ei lahenda seda, siis ei ole samuti edu loota. Info, mis tõestaks su probleemi ja lahenduse hüpoteesi või lükkaks selle ümber, on vaja kätte saada,“ sõnab Priit. Kõige lihtsam viis selleks on tema sõnul kasvõi suulised küsitlused või lühiintervjuud potentsiaalsete tulevaste kasutajatega.

Et rakett lendaks
Üks näide sellest, kus ideede avastamise meetodit reeglipäraselt kasutatakse, on Garage48 häkatonide ettevalmistamine. See sai kunagi välja töötatud suurte tööstusvertikaalide (spetsiifilised tööstusharud, nagu põlevkivitööstus, personaalmeditsiin, targad majad jm) jaoks, kes tahtsid abi, et leida ideid, mida häkatonidele esitada. „Idee Garage’i nime all on see formaat tänaseni aktiivselt töös ning mõnede spetsiifilisemate Garage48 häkatonide jaoks kasutatakse seda, et osalejad astuksid võistlustulle juba vedi küpsemate ideega,” räägib Priit.

Lisaks Garage48-le on aga Idee Garage`i meetod leidnud Priidu jaoks kasutust ka väljaspool häkatone, nimelt ettevõtete sees. Idee Garage´i formaadi- ja laiemalt kogu MVP-lähenemise tõeline võlu peitubki tema sõnul just selles, et seda saab edukalt rakendada ka idufirmade ja häkatonide maailmast kaugel olevate suurte ettevõtete sees innovatsiooni loomiseks.

„Näiteks ideede avastamise workshop on kasulik juhul, kui ettevõttel on mingeid ressursse, mis kasutult seisavad: andmed, oskused, kliendibaas. Me aitame välja mõelda, kuidas panna need ressursid kasumit tootma ja nende väärtuspakkumist minimaalsete kuludega testida,” kirjeldab Priit protsessi ja toob näiteks Elisas läbi viidud Idee Garage´i: „Elisalased said kiire ülevaate, kas välja mõeldud ideed on lihtsalt hea n-ö omada või lahendab see reaalselt mõne valukoha. Kuna me testime parimaid ideid reaalselt kliendi peal, siis saame kiirelt selgeks, kas lahendusel on potentsiaali lendu minna või tapetakse see n-ö kiirelt maha. Ka see viimane on hea, sest idee generaator saab kiire tagasiside, et selle teemaga pole mõtet jätkata, ning võib uute ideede otsingule asuda,“ selgitab ta. „Sa võid hullu raketi valmis ehitada, aga kui sa ei tee valmis teenust, mida klient päriselt vajab, ei lähe see rakett lendu.“

Kuidas aga teada saada, kas raketil on lennujõudu või ei ole?

Toode minimaalselt elujõuliseks
Kui Idee Garage´i formaat ideede avastamiseks sai välja töötatud koos Garage48 tiimiga, siis väärtuspakkumise testimise (Value Proposition Testing) ja MVP (Minimum Viable Product) defineerimise workshop’il, mida Priit järgmisena kirjeldab, on välja kasvanud ta enda ning tema ettevõtte Mooncascade´i pikaajalise kogemuse põhjal.

„Olen kunagi ise idufirmat teinud ning aastaid Eesti ja rahvusvaheliste idufirmade ning nende tootejuhtidega külg külje kõrval tooteid ehitanud, nii et parimad praktikad on koondunud konkreetseks strateegiaks. Kusjuures pole vahet, kas tegemist on esimese äpiga turule mineva iduga või uut teenust lansseeriva suurettevõttega, kellele me MVP workshop’i teeme – keegi ei taha niisama raha ega aega tuulde lennutada,“ ütleb ta.

„Kui idee on olemas ja selle väärtuspakkumine peab esialgse tagasiside põhjal vett, siis tuleb seda ka reaalse lõppkasutajaga testida. Selleks et see protsess võimalikult kiirelt ja võimalikult väikeste kuludega toimuks, on vaja MVP ehk minimaalne toote elujõulisus paika panna ja katsetamiseks turule saata,“ kirjeldab Priit punkti, kus lõpuks selle minimaalselt elujõulise toote arendamiseni jõutakse.

Kuidas see käib? Priidu sõnul on MVP defineerimise workshop’il laua taga nii kliendi äri- ja tehniline pool kui ka Mooncascade´i tootejuhid ning disainerid. „Kahe päeva pärast väljutakse workshop’ilt esialgsete kasutajakogemust visandavate kavanditega ning selge plaaniga, mida täpselt MVP raames ehitama hakatakse,” kirjeldab Priit. „Just see, et testimiseks vajalik minimaalne funktsionaalsus on paika pandud, võimaldab kiirelt ja võimalikult vähe kulutades toote turule viia,” võtab ta MVP defineerimise workshop’i sisu kokku.

Tõde selgub turul
MVP defineerimisele järgneb prototüüpimine ehk toote esimese versiooni valmis ehitamine, selle lansseerimine ning seejärel turu tagasiside põhjal õppimine ja järgmiste sammude kavandamine. „Alles siis, kui toode on lõpuks turul ning raha hakkab kontole tiksuma, on toote väärtuspakkumine lõplikult tõestatud,“ ütleb Priit ja lisab, et kuigi see ei tähenda võimalust loorberitele puhkama jääda, on kõige olulisem esimene samm tehtud.

„Näiteks TWINO-ga, mis on üks finantssektori tõusvaid idufirmasid, tegime MVP defineerimise workshop’i, mis tasus ennast vägagi ära,“ toob Priit näite. „Kahepäevase intensiivse töö tulemuseks oli see, et meil õnnestus toote funktsionaalsust peaaegu kaks korda vähendada, võimaldades ettevõttel poole aasta asemel kolme kuuga esimese versiooniga turule jõuda.“

Selgituseks: minimaalselt elujõuline toode tähendab sõna otseses mõttes seda, et kärbitakse funktsionaalsust miinimumini, et võimalikult kiirelt turule siseneda ja tarbijate tagasisidet saada. MVP workshop’i käigus selgitataksegi esmalt välja kõige olulisem, et toode oleks kohe elujõuline.

Muidugi, mõnikord selgub ka, et toode on juba ette hukule määratud. Priit toob näite ühest Šveitsi farmaatsiaettevõttest, kes loobus pärast MVP workshop’i investeeringu tegemisest. „Ka see, kui saad teada, et idee ei lenda, on kasulik – MVP-meetodiga säästad kõvasti raha, mis oleks muidu suurde arendusse investeerimisel raisku läinud,” tõdeb Priit.

Võimalik ainult võita
Kui see kõik kokku võtta, siis on loogiline, et MVP-meetod leiab aina enam rakendust. „Esiteks lisakäibeallikate leidmine, mida ressursside peale ehitada. Teiseks raha ning aja kokkuhoid. Ning kolmandaks selliste toodete või teenuste lansseerimine, mida kasutajad tegelikult ka tahavad,“ loetleb Priit peamisi kasutegureid, miks MVP-meetodit proovida. Olgu tegemist idufirmade või suurettevõtetega, tema sõnul on seda meetodit rakendades
võimalik ainult võita.