Liia Rebane: NOBEL on sajandi projekt ja päris Eesti asi

Grupp entusiaste, kes ei taha nõustuda tõsiasjaga, et Eestis ei ole saja aasta jooksul leitud kohta tehnika- ja teadusmuuseumile, tegid ettepaneku rajada teadus- ja tehnikakeskuse ning taotlevad sellele Riigikogu toetust. Eesti vajab kohta, kus rääkida meie oma teadlaste ja inseneride saavutustest, kaasaegsest tööstusest ning tekitada noortes huvi valdkonna vastu. Selleks on NOBEL just õige koht, rõhutab grupi üks eestvedajatest Liia Rebane. Kirjutab Mari Kamps.

Riigikogu kultuurikomisjonile laekus 31. augustiks ettepanekuid 29 kultuuriehitise või ehitiste kogumi kohta, kes soovivad Kultuurkapitalilt rahalist toetust. Otsuse, millisest objektist saab riiklikult tähtis kultuuriehitis, teeb vastavalt kultuurikomisjoni ettepanekule Riigikogu. Eesti Kultuurkapitali seaduse järgi toetatakse üheaegselt kuni kahte objekti.

Riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks soovib saada praegu veel idee tasandil olev Eesti Teadus- ja Tehnikakeskus NOBEL. Kultuurikomisjonile edastatud kirjale kirjutasid alla Eesti Inseneride Liitu 14 aastat juhtinud Arvi Hamburg ja Eesti Teaduse- ja Tehnikamuuseumi Algatajad SA juhatuse liige Liia Rebane. Toetuskirju oli muljetavaldavalt palju ehk 13.

Minevik ja tulevik

Esimene katse teha teaduse- ja tehnikamuuseumi oli aastal 1919, millest tänaseks on natuke rohkem kui 100 aastat möödas. See ei teostunud, kuna Eesti Vabariik oli alles sündinud ja kõik ressursid läksid riigi ülesehitamiseks.

Muuseum tehti esimese Eesti Vabariigi ajal ikkagi ära. Ajaleht Postimees kirjutas 21. juulil 1937 Tehnikamuuseumi asutamise plaanist Tallinna. Ajakirjanikele andis selle kohta selgitusi haridusministri abi Voldemar Päts. Sama aasta 22. detsembril kirjutas Postimees, et organiseerimisel on Tehniline muuseum, kuhu tuleb kümme osakonda.

Haridusministeerium toetas muuseumi väga tugevalt ja sealt tuli tõenäoliselt põhirahastus. 1937. aasta Postimehes on öeldud, et ettevõtmisega olid lisaks haridusministeeriumile seotud sõja-, majandus-, põllutöö- ja teedeministeerium. Muuseum tegutses Teise maailmasõjani, eksponaatide saatus ei ole teda.  

„Kes võiks meie ettevõtmist aga täna toetada? Kindlasti haridus- ja teadusministeerium, pärandi osas loomulikult kultuuriministeerium ja väga oluline roll peaks olema majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil. See võikski olla kolme ministeeriumi rahastusel toimetav keskus, kuna on nende kõikidega seotud,“ räägib Liia Rebane.

Eesti Inseneride Liit ja Eesti Teadus- ja Tehnikamuuseumi Algatajad SA on tegelenud projektiga enam kui kolm aastat. Näiteks kevadel 2017, kui EIL tollane president Arvi Hamburg tutvustas üldkogul liidu prioriteete, oli see juba päevakorras. „Meie kõigist missioonitundega tehnikainimestest, ettevõtjatest ja avaliku sektori töötajatest sõltub, kas tahame ja suudame ühiselt talletada ja arendada tehnikakultuuri. Teades ajalugu ja tunnetades tuleviku vajadusi usun, et ühine ettevõtmine on vajalik ja võimalik – teeme ära,“ rääkis Hamburg tookord. (Inseneeria, mai 2017)

Sügiseks 2020 on ideest välja kasvanud laia haardega tehnikakeskus. „See, millele taotleme Kultuurkapitalilt rahastust, on ikkagi laiem vaade,“ kinnitab Rebane. „Kui see oleks muuseum, siis see tegeleks ainult pärandiosaga ja oleks pigem mäluasutus, aga NOBEL on oluliselt laiema vaatega.“

Teadus- ja Tehnikakeskus NOBEL koosneb kolmest osast, millest üks on Eesti tööstustoodangu eksponeerimine. Teine osa on loodus-, täppis- ja tehnikateaduste (LTT) valdkonna populariseerimine ning mitteformaalse hariduskeskuse loomine. Kolmas osa on tehnikapärandi kogumine ja säilitamine, täites mäluasutuse rolli selles keskuses.

Kavandatava keskuse juuridee seisneb eesti inseneri mõtte arengu näitamises ajaloolises plaanis, olevikus ja lisaks kiikab ka tuleviku poole. „Kaks olulist momenti on veel: see, mida teeme, on hästi Eesti-keskne. Näitame, mida meie insenerid on teinud, kuidas see on jõudnud ühiskonda ja ettevõtlusesse ning kuidas seda täna kasutame. Lisaks hariduslik aspekt ehk noorte kasvatamine,“ jutustab ta.

Plaanitav tehnika ja tehnoloogia valdkonna hariduskeskus, kus omandatakse teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi teadlaste ning loovinseneride juhendamisel, võiks toetuda koolitajate, tööandjate ja kolmanda sektori ühisplatvormile ja miks mitte kanda inseneriakadeemia funktsiooni.

Aastaid on räägitud noorte vähesest huvist reaalainete ja inseneeria vastu, mis on viinud töökäte nappuseni selles valdkonnas. Rebase kinnitusel jääb õpitu meelde atraktiivse, huvitava õpikeskkonna abiga, mis tekitab seoseid. „Tähtis on murda noorte eksiarvamust, justkui saaks välismaal end rohkem teostada, mistõttu tuleb Eestist lahkuda, kuna Eesti on väike ja siin ei saa midagi teha. Tegelikult see nii ei ole.“

Hariduskeskusesse on plaanis n-ö tuua lapsi eelkooliealistest kuni gümnasistideni. Miks mitte viia seal läbi täiskasvanutele mõeldud insenerikoolitusi, tehes koostööd erialaliitude, ettevõtjate liitude, inseneride liidu ja koolidega?

Ekspositsiooni ajaloolises osas saab just näidata, kui maailmamuutvaid asju meil on tehtud, näiteks Juku arvutist kuni Skype’ini välja. „Nende autorid on õppinud Eestis ja saanud end siin ka teostada. Meil on olemas ressursid, et ideid ellu viia,“ rõhutab ta. „Tähtis oleks, et n-ö ajud jääks koju ja et noortel tekiks huvi siin õppida ja end teostada.“ 

Üks osa NOBEL-ist on näituste- ja messiala, kus ettevõtted saaksid tutvustada oma ideid, uusi tooteid ja innovatsiooni. „Sel nn messialal tutvustame ettevõtteid ning nende uusi tooteid ja ideid, see aitab kaasa ärialaste suhete loomisele ja on lisandväärtuseks Eesti majandusele.“

Raha ja missioon

Tsaariaegsed tehasehooned Noblessneris aadressil Peetri tn 5 on valminud 1914–1916. Vanu tööstushooneid ühendab osa, mis valmis ca 1960. aastal. „Hoone maht on üsna suur, sinna mahuvad ära nii pärand kui kõik tegevused. Praegu on projekti hinnanguline maksumus 12 miljonit eurot.“

Summa on suur ja päris oma jõududega seda kokku ei saa. „Sellest üks osa oleks Kultuurkapitali raha, üks osa ettevõtete panus ja kolmas osa Euroopa Liidu meetmed, kuhu oma pilgu suuname niipea, kui uued võimalused rahastamise taotlemiseks tekivad.“

Kuna NOBEL on mitmetahulisem projekt, kui seda oli Eesti Teaduse- ja Tehnikamuuseum, on ka toetajate ring oluliselt laiem. „Palju on neid, kes on andnud toetusallkirja ja lisaks neid, kes on kinnitanud toetust suuliselt. See nimekiri on muljetavaldav ja oleme väga tänulikud. Loodan, et saame sama seltskonnaga selle idee toeks teha.“

Projekti toetavad Teaduste Akadeemia eesotsas president Tarmo Soomerega, samuti Tallinna Tehnikaülikool koos vastvalitud rektori Tiit Landiga, lisaks Tallinna Tehnikakõrgkool ja Eesti Maaülikool. NOBEL-i rajamist toetavad MTÜ Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Elektritööstuse Liit, IEEE Eesti sektsioon, Eesti Energia, Alexela ja AS KH Energia-Konsult.

„See näitab, et nii teaduse kui tehnika tipud Eestis on saatnud oma selge sõnumi selle projekti hüvanguks,“ räägib Rebane. „Loodan, et need inimesed, kes otsustavad raha jagamist, saavad aru, et tegemist on sajandi projektiga ja et see on Eesti majandusele põhjapanevalt oluline.“