Märkmeid ehitusinseneride liidu esinduskogult

Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) tõmbas hiljutisel esinduskogul joone alla aastale 2016 ning heitis pilgu tulevikku.

Esinduskogul pidas kõne Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Ehituse- ja arhitektuuri instituudi (EA) direktori kt professor Jarek Kurnitski, tehes ülevaate struktuurireformist ja tutvustades instituuti ning selle koosseisu kuuluvaid uurimisrühmi. „Ehitus on TTÜ-s kõige vanem, teatud perioodidel ka kõige kuulsam valdkond. Ehitus on oma positsiooni TTÜ-s parandanud ja selleks, et siin ülikoolis edukalt ellu jääda, tuleb võidelda. Ehituse kui valdkonna stardipositsioon pole üldsegi kehv,“ ütles Kurnitski.

EA instituut on ülikoolis suuruselt teine, kus täishõivega on 104 töötajat. Instituudis on kaheksa uurimisrühma ning seitse teadus- ja katselaborit. Õppejõudude seas on 14 korralist professorit ja neli külalisprofessorit. Lisaks on 47 doktoranti. Instituudi eelarve aastaks 2017 on 5 miljonit eurot.

„Doktorantidest praegu puudu ei ole, pigem napib tavalisi üliõpilasi – neid võiks olla rohkem. Neid on vaja, et ülikool oleks pikemas perspektiivis edukas. Ka rahaasjad maja sees liiguvad nii, et mida rohkem üliõpilasi meie loengutel on, seda rohkem õpperaha saame. Kui üliõpilaste arv langeb, siis me ei suuda tööturu vajadusi rahuldada ja me ei saa TTÜ sees hakkama – niigi napp õpperaha, mida kool jagab, muutub veelgi väiksemaks. See on tõsine murekoht,“ rääkis professor. „Erialaliidud saavad meid kindlasti aidata – tuleb seljad kokku panna ja midagi välja mõelda, kuidas olukorda parandada,“ lisas ta.

TTÜ struktuurimuutus aitas kaasa põlvkondade vahetusele – tõi kaasa õppejõudude noorenemise. „Loomulikult, sellised vanad korüfeed peavad olema, aga oleme veenvad siis, kui suudame ette näidata, et meil on nii noori kui vanu õppejõude,“ arvab Kurnitski. „Järelkasv peab olema ja selle vastu ei saa keegi,“ nentis ta.

Professor Kurnitski tutvustas arengukava põhipunkte. Nii näiteks on soov jõuda kolme aasta perspektiivis kümne doktoritöö kaitsmiseni (võrreldes praeguse kuue-seitsmega aastas) ning kahekordistada järeldoktorite arvu. Strateegiline eesmärk on kasvatada konkurentsipõhist rahastust; eelarves kasvueesmärk on 5% aastas suunaga teadustöö ja doktorikoolituse lisamisele. Lisaks on arengukavas arhitektuuri ja urbanistika akadeemia väljaarendamine sünergiat looval ja tuumikkompetentse tugevdaval viisil.

Instituudi murekohtadest rääkides tõi professor välja üliõpilaste tagasihoidliku vastuvõtunumbri ja suure väljalangevuse. Lisaks see, et ehitusbuumiturud asuvad kahjuks väljaspool Eestit. Õpe on kallis – ehitusinseneri koolitus on kallis, arhitekti koolitus aga veelgi kallim. Lisaks – kuidas ja kas korraldada ingliskeelset õpet? „Meil on aga vaja head järelkasvu,“ rõhutas ta.

EEL – mis tehtud, mida on oodata?

Eesti Ehitusinseneride Liidu esimees Jaanus Olop andis ülevaate EEL-i tegevusest. Viimaste andmete järgi on liidus 522 liiget, neist 8 liitusid selle aasta alguses. EEL arendab ehitusinseneride vahelist koostööd, on Eesti Inseneride Liidu liige ning kuulub aastast 1997 Euroopa Ehitusinseneride Liitude Ühendusse (ECCE). Teemade hulka, millega EEL tegeleb, jäävad näiteks motivatsiooniloengud tudengitele, kõrgkoolide parimate lõpetajate tunnustamine, osalemine ehitusvaldkonna kutsete andmises, kutsestandardite tutvustamine ja firmade sisekoolitused, täienduskoolitused ehitusinseneridele ja osalemine hariduspoliitika kujundamisel. Lisaks annab EEL igal aastal välja Aasta ehitusinseneri tiitli.* Ka tunnustab liit oma betoonkuubikuga konstruktsioonide projekteerijat konkursil Aasta betoonehitis. Tänavu pälvis selle Jaanus Natka ERM-i konstruktsioonide eest.

EEL-i mullused teemad on üleval ka 2017. aastal. Lisaks on oluline hoida häid suhteid naaberriikide sõsarorganisatsioonidega ja teha koostööd Eesti tudengiorgansatsioonidega (toetatakse näiteks BuildIT’it). Uueks projektiks on ehitusvigade andmebaasi loomine koostöös RKAS-iga.

Veel rääkis Olop IPHA technical seminari (25.-26. oktoobril 2017) kaaskorraldamisest Tallinnas. Tegemist on õõnespaneelvahelagede projekteerimise alase koolitusega.

EEL-i tegevdirektor Tiia Ruben rääkis möödunud majandusaastast, andes ülevaate kuludest ja tuludest.

EEL-i kutsekomisjoni töö võttis kokku selle esimees Heiki Meos. Tema sõnul esitati mullu 727 kutsetunnistuse taotlust, neist tunnistuse sai 601. Ta tõi võrdlusena välja, et aastal 2015 anti kutse 298 isikule. Mida uut on oodata? „Kutsestandard peab minema kokku ehitusseadustikuga ja kutsekoja nõudmistega,“ ütles Meos. Selleks, et kutse taotlemise avaldus saaks vormistada õigesti, korraldab EEL vastavaid koolitusi. Nende kohta leiab infot liidu koduleheküljelt.

Aukohtu esimees Priit Roosnupp tegi ülevaate aastast 2016, mil lahendati kaks kaasust. Vastavalt aukohtu põhimäärusele vaatab kohus läbi avaldused ja kaebused üksnes EEL-i liikmete võimalikest eksimustest kutse-eetika valdkonnas. Kuna mullu lahendatud kaasustel kerkis see teema ühel või teisel moel üles, tegi ta kaks ettepanekut kaaluda aukohtu põhimääruse muutmist ja seda kahes punktis. Esiteks, kui kaasuse menetlemise ajal astub EEL-i liige liidust välja, viiakse menetlus ikkagi lõpule. Ja teiseks, ühe kaasusega seotud asjaolusid mitu korda ei menetleta isegi siis, kui kaebajad on erinevad.

Aasta 2017 eelarve puhul kerkis üles aastase liikmemaksu võimalik tõstmine 45 eurolt, kus see on püsinud üheksa aastat, 55 euroni. Hääletustulemusena kiideti see ettepanek heaks. Sisseastumismaks on aga endiselt 10 eurot. Liikmemaksu ei pea tasuma auliikmed, mittetöötavad pensionärid ja EEL-i noorliikmed.