Martin Gauss: maailmas on lihtsamaid töid, aga mulle meeldivad väljakutsed

Martin Gaussi jaoks on 11 aasta pikkune teenistus airBalticus olnud kirju. Ta on toonud lennufirma pankrotist välja, juhtinud selle edukalt läbi kahest üleilmsest kriisist ning nüüd plaanib ta ettevõtte börsile viia. airBalticu presidendi ja tegevjuhi Martin Gaussiga vestles Kerttu Kongas.

Tund enne intervjuud naasis Martin Gauss Pariisist. Enne seda käis ta Budapestis ja vahetult enne Ungari reisi tutvustas Kanadas Läti lipuvärvides 40. Airbus A220-300 lennukit. Seda mudelit peetakse maailma kõige modernsemaks ja rohelisemaks ning paljuski on just see lennuk airBalticu praeguse edu taga. Ettevõte on ka pidevas innovatsioonivoos. Kõik Airbus A220-300 mudelid varustatakse peagi SpaceX Starlinki internetiühendusega – airBaltic on esimene Euroopas ja üks vähestest maailmas, kellel selline süsteem on. Gauss on aga ambitsioonikas, ideedest pakatav ning alati liikumises.

Kriis kriisis kinni

Praegu läheb ettevõttel väga hästi, majandusnäitajad on head ning tulevik tundub taas paljutõotav. Kuid alles hiljuti see nii ei olnud. Tervet maailma raputanud koroonapandeemia ja sellele järgnenud Ukraina sõda pani ka stabiilse kasvuprognoosi ja helgete tulevikuplaanidega airBalticu raskeid samme astuma. „Olime 2020. aasta veebruaris just kaks rekordilist kuud teinud. 2019 oli väga hea aasta, lennufirma oli kasumlik ja plaan oli lähiajal börsile minna. Ja siis tuli koroona ning tõmbas sellele kriipsu peale viisil, mida me pole viimase 100 aasta jooksul näinud. Me ei lennanud 62 päeva jooksul kordagi ja ei teadnud tol hetkel, kas üldse kunagi enam lendame. Võtsime vastu väga karmi otsuse vähendada personali 1000 inimese võrra ning küsisime raha valitsuselt,” räägib Gauss. „Meil oli palju likviidset vara, sest olime aasta varem võlakirja välja andnud, nii et otsest rahavajadust ei olnud, kuid teadsime, et fikseeritud kulude tõttu vajame seda. Pidime tagastama 56 miljonit eurot pileteid ostnud reisijatele. Aga kõik need sammud tasusid end ära. Me ei seadnud ohtu ka uue Airbus A220 tellimust. Ja kui me 2022. märtsis koroonakriisist välja tulime, algas sõda. Seni oli see olnud vaid väike osa meie ärist, mis kasvas kriisi ajal suureks ja kokkuvõttes päästis meid.”

Gauss kinnitab, et nüüdseks on airBaltic mõlemast kriisist välja tulnud, eelmise aasta viimased kolm kuud olid juba üle ootuste head. „Tugev viimane kvartal tõi operatiivse kasumi, mida me ei prognoosinud. See näitas, et olime õigesti käitunud. Eelmist aastat iseloomustasid ka rekordilised kütusehinnad ja tugevnev konkurents Ryanairi ja Wizz Airiga, sest neil oli vaja oma lennukitega kriisist väljudes lennata. Selle aasta esimese kolme kuu põhjal võin aga öelda, et oleme tagasi rekordilise kasvu teel. Võitleme endiselt tarneahela probleemidega, kuid ülejäänu on tehtud.”

Selle aasta esimese kolme kuu põhjal võin öelda, et oleme tagasi rekordilise kasvu teel.

Jätkusuutlikku kütust oodates

Kriitilisi teemasid siiski jagub. „Oleme lennufirmana üldsuse silmis suur saastaja. Fossiilkütuseid kasutatakse maailmas üha vähem, kuid lennukid põletavad seda ikka veel. Autod ja rongid lähevad küll tasapisi elektrile üle, ent lennufirmade kasutatav kütuse kogus suureneb, nii et me paistame avalikkuse silmis veelgi halvemad välja. Püüame seda lahendada viimase põlvkonna lennukitega. See on samm edasi, kuid ka need lennukid põletavad kütust. Lennukitootjad peavad looma midagi sellist, mis ei põletaks fossiilseid kütuseid,” räägib Gauss.

Lahendused justkui oleks olemas, aga ei ole ka. „Võiksime kasutada oma mootorites jätkusuutlikku lennukikütust ehk SAFi, kuid hetkel pole seda vajalikus koguses olemas. Me peame minema üle elektrile, vesinikule jms. Surve on suur, kuna kliimamuutused on fakt,” räägib Gauss. „Samal ajal soovime ettevõttena kasvada, kasumlikud olla ning börsile minna. See, kuidas antud olukorraga toime tulla, on järgmistel aastatel lennufirmade jaoks suur PR-probleem. Minu ülesandeks on rääkida seda lugu ausalt. See on raske töö – kindlasti on maailmas lihtsamaid, kuid mulle meeldivad väljakutsed.”

Järgmisel aastal on airBalticul kindel plaan börsile minna.

Kõik teed viivad börsile

Järgmisel aastal on airBalticul kindel plaan börsile minna. „See on minu peamine siht järgnevateks aastateks. Tegelikult pikendati ka mu lepingut klausliga, et teen seda. IPO on vajalik, kuna peame tagasi maksma riigi investeeringu. Räägime ca 400 miljonist eurost, alles siis saab koroonaaegse riigiabi lõppenuks lugeda. Aktsiate avalik pakkumine on ainus teostatav lahendus. Keegi ei ole valmis maksma ainult riigile kuuluvate aktsiate eest 400 miljonit eurot,” selgitab Gauss. „IPO annab meile kasvu jaoks paarsada miljonit eurot uut kapitali. See pole veel ametlikult esitatud, aga meie aastaaruandes on kirjas, et tellime veel 15 lennukit. Ärimudel töötab ainult siis, kui sellesse investeeritakse ja on olemas värske omakapital.”

Gaussi sõnul saab airBalticu börsile minek kindlasti palju globaalset tähelepanu. „Oleme esimene lennufirma pärast Wizz Airi, kes tegi seda 2015. aastal. See on mahtude poolest Balti riikide suurim noteering ning suunatud jaemüügi investoritele. Soovime, et inimesed oleksid kaasatud. Kogu protsess tähendab palju lugude jutustamist, veenmist ja häid numbreid.”

Konsolideerimine ei saa veel läbi

Lennundussektori konsolideerimine on alati kuum teema. Gaussi sõnul on see kestnud juba pikka aega, kuid iga kord on takistuseks erinev põhjus. „Alitalia asutas paar aastat tagasi uue lennufirma ITA, kuid see ei ole edukas olnud ja tõenäoliselt võtab selle lähiajal üle Lufthansa. Sloveenia, Eesti ja Leedu on samuti arutanud uute lennufirmade loomise võimalust. Lisaks teatas Lufthansa hiljuti uue lühimaa lennufirma loomisest oma grupis, mis näitab, et see pole kaugeltki läbi,” selgitab Gauss.

Lisaks ei pruugi konsolideerimine Euroopas toimida samamoodi nagu USAs. Euroopas pole ühist taevast, siin on väga kitsad riigipiirid ning Ukraina sõja tõttu on kõigi tähelepanu koondunud Euroopa riikide rahvuslikele huvidele. „Just sellepärast oleks lennufirmadel võtmeroll ühenduvuse arendamisel ning ka transpordi korraldamisel. Ma ei arva, et ükski riik, eriti suurriigid, laseksid mõnel teisel riigil oma lende korraldada. Ma ei suuda ette kujutada, et Poola näiteks ütleks, et neil ei ole oma riiklikku lennufirmat. Loomulikult teevad suured ettevõtted kõik endast oleneva, et konsolideerimist siiski lõpule viia.”

Ei saa olla börsile suunduv lennufirma, kui ei suuda jätkusuutlikkuse tegevuskava oma DNAs näidata!

Mitmekesisus on osa airBalticu DNAst

AirBaltic võitis hiljuti IATA mitmekesisuse ja kaasatuse meeskondliku auhinna. „Auhind anti mulle üle vahetult enne FIFA 2022 maailmameistrivõistluste avamist Kataris. See oli väga sümboolne, et selle andis üle just Katar,” muigab Gauss. „Soolise võrdsuse poolest jagunevad meil töötajad peaaegu 50:50. Oleme täitnud kõik kvalifikatsiooninõuded, et see auhind saada. Viimase 11 aasta jooksul on ettevõte edutanud sadu naisi, meie juhtkonnast on uhkelt pooled naised. Mõned neist on minuga samal ajal siin noorelt alustanud ja siis karjääriredelil tõusnud.“ Gaussi sõnul on innovatsioon ja suhtumine osa ettevõttest, see pole lihtsalt kvoodi täitmine. „Me ei lähtu värbamisel soopõhisusest, vaid hindame ikka kvalifikatsiooni. Meie võrdsuse tase on loomuliku arengu tulemus. Ettevõte jagab minu DNAd ja mina tahan töötada ainult parimatega.”

Gauss lisab, et airBalticul on oluline roll ka jätkusuutlikkuse edendamisel. Nende jätkusuutlikkuse raport on 70 lehekülge pikk. „See on meie jaoks väga oluline. Ei saa olla börsile suunduv lennufirma, kui ei suuda jätkusuutlikkuse tegevuskava oma DNAs näidata!”

Raamat kaasteelistele

Martin Gauss kirjutab lennufirmast ja oma teekonnast ka raamatut. „Esimene peatükk on juba valmis. Alustasin pandeemia alguses, kuid hetkel on paus. Pean enne veenduma, et lennufirma teine pööre paremuse poole õnnestub. Teine peatükk tuleb veelgi huvitavam, sest kui esimene räägib minu kogemusest pankrotistunud lennufirma kasumlikuks muutmisel, siis teine räägib, kuidas üks kriis on küll juba ületatud, aga seda tehakse uuesti. Minu kavatsus pole raamatut müüa ning rikkaks ja kuulsaks saada. Tahan selle loo kirja panna ja jätta selle inimestele, kes minuga koos seda teed käisid: mu lapsed, pere, kolleegid ja äripartnerid. Tõuke selleks on andnud Gordon Bethune’i raamat „Worst to First: Behind the Scenes of Continental’s Remarkable Comeback“, mis on mind alati inspireerinud.

Lõpetuseks uurin, kas Gaussil on mõni unistuste lennuliin. Ta vastab: „New York, sest see on olnud meie äriplaanis juba mitu aastat ning hetkel pole Baltimaadel sellega ühendust. Riia on numbreid vaadates otselennuks valmis. Ja kui see õnnestub, siis ei oleks NYC kindlasti ainus sihtkoht. Meil on juba koostöölepe Delta lennufirmaga, kuid see pole veel käivitatud, sest Läti pole USAlt föderaalsel tasandil luba saanud. Aga see tuleb. Hetkel puudub meil selleks ka sobiv lennuk, mis on veel testimisel. Kui Airbus A321XLR on viimaks turul saadaval, siis läheb meie äriplaan ka käiku.”

Ent kõige hingelähedasem ja armastatud sihtkoht on hoopis München, sest seal elab tema noorim tütar. „See on minu jaoks ütlemata oluline. Üritan oma tütart võimalikult palju näha, ehkki see pole viimase 11 aasta jooksul väga lihtne olnud.”

---

AirBaltic

• Kokku lennukeid: 40 (2024. aastaks plaan jõuda 50 lennukini)
• Kokku sihtkohti: üle 70 (täpne arv sõltub hooajast)
• Kokku otselende: üle 70, Tallinnast väljuvate otselendude arv 17 (sel suvehooajal 16)
• Suvehooajal 2023 avatakse 18 uut liini: 10 Riiast, 4 Tallinnast, 4 Vilniusest ja ka 2 Tamperest. Tallinnast – Split, Rhodos, Dubrovnik, Heraklion.
• 2022 käive: 500 miljonit eurot (145% rohkem kui eelnenud aastal)
• 2022 kahjum: 54,2 miljonit eurot (60% vähem kui eelnenud aastal)
• Töötajaid 2250, keskmine vanus 35 aastat