MDC Max Daetwyler Eesti: efektiivsus algab pisiasjadest

Šveitsi masinaehitusfirma tütarettevõte MDC Max Daetwyler Eesti AS on tegutsenud üle 20 aasta, olles selle ajaga kasvanud kordades ning investeerinud miljoneid eurosid. Milliste nippidega on tööd tõhustatud, miks huvitab juhtkonda töötajate arvamus ning mis on rangete tööohutusnõuete taga, räägib ligi 100 töötajaga ettevõtte tegevjuht Kaili Vohnje. Küsimusi esitas Gerli Ramler.

Selle aasta algusest on Lasnamäe serval asuva MDC Max Daetwyler Eesti tehase töösse kaasatud Šveitsi ekspert, kes aitab vaadata ettevõtte tööd kõrvalseisja pilguga ning leida kohti optimeerimiseks ning protsesside kiirendamiseks. „Kui aasta alguses arvasime, et ostame robotid ja kõik on korras, siis täna oleme aru saanud, et efektiivsust saab tõsta ka palju odavamalt, läbimõeldumalt ja töötajaid kaasates. Robot üksinda veel tegevust ei tõhusta ja igale poole polegi robotiseerimine optimaalne,“ räägib Vohnje.

Ta nendib, et muudatustest kasu saamiseks tuleb kaasata kogu meeskond. „Võime juhtkonnas mõelda välja ükskõik mida, aga kui töötajate suhtumine meiega ei ühti ning kõik ühe asja eest väljas ei ole, siis ei liigu ka midagi. Efektiivsus algab tegelikult väga väikestest asjadest!“

Näiteks oli MDC Max Daetwyler Eestis alati püütud soetada materjali võimalikult soodsa hinnaga, seejärel seda haaveldanud ja puhastanud, kuigi odavama, aga samal ajal ebakvaliteetse materjali töötlemisele kuluv aeg on tegelikult tootmisettevõtte jaoks puhas raiskamine.

„Esiteks on Eestis ehitusbuum, mis on pikendanud oluliselt tarneaegu. Samas on aga Šveitsi ettevõtted tänu frangi ja euro ebasoodsale kursile end tublisti optimeerinud ja automatiseerinud, mis omakorda on sealseid materjalide hindu langetanud, kvaliteedinäitajad on jäänud aga endiseks. Nende soodsate asjaolude kokkulangemisel ja eksperdi soovitusel otsustasime proovida Šveitsist toodud materjali ja juba esimesel katsetusel selgus, et ainuüksi haaveldamise ja värvimisega hoidsime kokku 10 tundi tööaega, makstes materjali eest mitte oluliselt rohkem kui Eestis,“ räägib Vohnje. „Ehk siis alati ei piisa tegevuse optimeerimiseks muudatustest oma majas, vaid see hakkab peale juba ostetavast materjalist ehk tootmistsükli esimestest etappidest.“

Teine suhteliselt väike, aga palju aega säästev investeering tehti hüdraulika abil liikuvatesse keevitusabinõudesse ja positsioneerimislaudadesse, millel on lihtne sadu kilogramme ja tonne kaaluvaid detaile vastavalt vajadusele liigutada ja vähese vaevaga fikseerida nii, et keevitajad ei pea enam töö tegemiseks turnima detailidel või kasutama ebaefektiivseid töövõtteid. Lisaks mõjuvad uued lauad kindlasti ka paremini töötajate ergonoomikale. Samuti pole vaja tohutul hulgal ostetavaid kinnitusvahendeid, mis on olnud aastaid suur kuluallikas.

Kliendid ootavad kaasamõtlemist

Ajaga käsikäes muutuvad tooted, nõuded toodetele ning ootused töötegijatele. „Aina enam ootavad kliendid ka meilt ajude ragistamist ning kaasamõtlemist. Nad soovivad kulude kokkuhoidu ja ajavõitu ning seda saab teostada kahel viisil: esiteks tänu ettevõtete vahel integreeritud IT-süsteemidele ning teiseks muidugi tootmise optimeerimisele,“ selgitab tegevjuht. „Soovitakse tagasisidet, kuidas saaks midagi efektiivsemalt teha: kliendid saadavad toote 3D-mudeli ja ootavad meilt täpseid tootmisjooniseid. Sageli aga kiputakse Tööstus 4.0 õhinas töötajaid ning nende teadmiste ja kogemuste pagasit unustama, kuid meie inimesed oskavad tänu oma pikaajalisele töökogemusele anda teinekord väga häid soovitusi. Näiteks saab vahel keevitamise asemel kasutada muid töövõtteid või kasutada monteeritavaid detaile ning protsess muutubki juba lihtsamaks, kiiremaks ja ka odavamaks. Töötajate kriitika ja võimalus vabalt tagasisidet anda on ettevõtte jaoks olulise väärtusega.“

Üle-eelmisel aastal soetas ettevõte kaks CNC-freesimiskeskust, mille puhul olid alguses väikesed kahtlused, et kas neid suudetakse ikka piisavalt tööga koormata. Täna on aga mõlemad pingid kuni märtsini välja müüdud, mis tuleb tõenäoliselt hinnaeelisest ja täpsusest. Lisaks on põhiliselt Šveitsi klientidele tootev MDC Max Daetwyler Eesti hakanud aasta-aastalt pakkuma keevitamise ja freesimise kõrvalt ka montaaži teostamist kuni toote lõppvalmimiseni Eestis: üks klientidest, lennuki- ja kellatööstustele karastusahjusid valmistav ettevõte, on nõus saatma Eestisse oma meeskonna, kes teeb kohapeal lõplikult kokkumonteeritud seadmetele funktsionaalsuskontrolli ning lähetab selle siis otse oma kliendi juurde. Nii jääb neil vahele etapp testida toodangut oma laboris, tasuda lisatranspordikulude eest ja kõik võidavad nii ajas kui ka rahas. Samuti pikeneb väärtusloome ahel Eesti ettevõtte jaoks, mis võimaldab toota lisandväärtusega tooteid siin olemata odavaks, lihtsat – hoolimata kõrgest täpsusastmest – teenust pakkuvaks ettevõtteks.

Veel oli üks tänavune suur töövõit töötundide kokkuhoid tänu liinimeetodile. „Autotehastele CNC-töötlemiskeskuseid tootva kliendi hinnasurve nõudis, et saaksime edaspidi ühe tööga hakkama 110 keevitustunni asemel ligikaudu 45 tunniga. See tundus veel jaanuaris ilmvõimatu ja töötajad oli pehmelt öeldes sõnatud. Tänaseks oleme suutnud töötunnid viia tänu kaasatud eksperdile ja koostööaldistele ning tublidele osakonnajuhatajatele isegi nõutust madalamale ning nüüd oleme ise sõnatud: milline ressursside raiskamine on meie pealtnäha väga efektiivses tootmises aastaid toimunud?! Seejuures ei ole meie eesmärk töötajad kiirust taga ajades õhtul rampväsinuna koju saata, vaid targalt toota.“

Töötajate tagasiside kui oluline väärtus

Lisaks avatud suhtlemisele klientidega püüab MDC Max Daetwyler Eesti aina enam ka oma töötajaid informeerida ettevõtte käekäigust. „Oleme söögiruumi asetanud ekraani, kus jookseb pidevalt ettevõtte kohta teavet, samuti saadame töötajatele e-kirju meie uudistega. Miskipärast kiputakse küsima, et miks peaks keevitajat või koristajat huvitama tööandja majandustulemused? Aga see on elementaarne, et töötaja soovib teada, kas ettevõte on endiselt stabiilne ning arenev. Informatsiooni tagamine kõigil tasanditel on üks tõhusamaid, kuid endiselt vähehinnatud juhtimise töövahendeid,“ selgitab Vohnje.

Samamoodi soodustatakse, et kõik töötajad julgeks suhelda ja oma arvamusi välja öelda, sest ühest küljest tihendab see suhtlust ja koostööd, teisalt võib aga töötajate tähelepanekutest olla kasu kogu ettevõttele. Näiteks tunnevad töölised huvi, kui mõnele kliendile on äkitselt hakatud vähema detaile valmistama. On ju loogiline, et see neid huvitab, sest tegemist on nende igapäevatööd puudutava faktiga!

„Töötajad märkavad palju ja kui nad julgevad sellest rohkem rääkida, rohkem küsida ja omapoolseid soovitusi anda, saame vajalikku tagasisidet, kuidas saaks veel oma tootmist kiiremaks muuta ja protsesse optimeerida. Koostöö ja suhtlemine on äärmiselt olulised,“ sõnab tegevjuht, tuues taas näite: „Otsime hetkel meie programmidega ühtivaid tahvelarvuteid, et inimesed ei peaks jooksma pidevalt arvuti ja tööpingi vahet edasi-tagasi, vaid saaksid jooniseid vaadata ja veateateid sisestada või lugeda otse käes olevalt ekraanilt. Tundub lihtne ja elementaarne, aga sageli ei osata mõelda, kui palju aega võib minna kaotsi päev läbi ühe masina juurest teise juurde kõndides. Kulu õigetele ja kaasaegsetele töövahenditele on sageli marginaalne võrreldes kasumlikkusega, mida nende abil saavutatakse.“

Üks suurepärane võimalus tagasiside saamiseks on arenguvestlused. Need toimuvad läbi internetiplatvormi ning annavad samuti väga hea sisendi erinevate probleemide lahendamiseks.

Töötajad vs tööohutusnõuded

MDC Max Daetwyler Eestit on sageli toodud eeskujuks, kui väga tubli tööohutusnõuete järgijat ning turvalise töökeskkonna tagajat. Vohnje sõnul ei ole aga lugu tööohutusnõuete täitmisega tulnud sugugi iseenesest. Eeskätt peab ta silmas just kõrvatroppide ja prillide kandmist. Aga ka siin saab kasutada omapoolseid kavalusi: esiteks korraldatakse põnevaid informatiivseid koolitusi ja tervisenädalaid – näiteks tehasetöötajate tööstressi või tööõnnetuste teemadel – mis pakuvad töötajatele suurt huvi.

Keerulisem oli kaasata inimesi isikukaitsevahendeid kandma, sest nad ei tahtnud aru saada, miks on vaja pidevalt kanda turvajalatseid, kõrvatroppe ja kaitseprille. „Ikka leidub neid, kes ütlevad, et jalats pigistab ning ta ei saa niimoodi töö teha, kui peab mõtlema kruvikeeramise asemel valutavale jalale,“ muigab Vohnje, kes lahendas juhtimismeeskonnaga koostöös asja nii, et kutsus kohale vastava ala spetsialistid väljastpoolt maja. Need selgitasid isikukaitsevahendite vajalikkust ja lasid valida ise erinevate turvajalatsite ning kõrvatroppide seast endale sobivad. Nüüd ei saa enam keegi öelda, et king pigistab või tropid ei sobi.

„Minu jaoks on oluline, et töötajad teadvustaksid, et neid ootab kodus pere ja nende tervis on tähtis. Kaks silma ja kaks kõrva ei ole sugugi liiga palju, et neid mitte kaitsta,“ nendib Vohnje. Lisaks tellis ettevõte Tallinna Tehnikaülikoolilt riskianalüüsi, mille mõõtmistulemused riputatakse tehasesse üles, et töötajad oskaksid arvestada, kui suur on mingis töösektoris detsibellide arv.

Diplom ei oska tööd teha

Tööjõuprobleem on sarnaselt teistele tootmisettevõtetele tuttav teema ka MDC Max Daetwyler Eesti jaoks, kuid osaliselt leevendavad seda oskustöölised Ukrainast. Ukrainlaste kohta jagub Vohnjel ainult kiidusõnu: „Väga täpsed ja töökad inimesed. Tänu nende kogemustele suurtes tööstustes suudavad nad väga kiirelt sisse elada ning oleme saanud ühe mehe suure tööpingi taha vaid kahenädalase väljaõppega. Kahjuks Eesti kutsekoolide diplom ja mõnenädalane praktika jääb veidi väheks, kuid võtame siiski heal meelel praktikante ja noori tööle ning soovi korral võimaldame neile erinevaid erialaseid koolitusi ning pakume keeleõppe võimalusi. Iga uue teadmise, mille töötaja kogub, rakendab ta ju meie kasuks!“

Kuna praktikal olevad inimesed loovad ettevõttele väärtust, on praktikakohad MDC Max Daetwyler Eestis tasustatud. Täna otsitakse häid keevitajaid, CNC-operaatoreid, tehnolooge, kvaliteediinimesi. „Kliendid soovivad aina erinevamaid lahendusi ning seetõttu on tootmises hinnatud inimesed, kes on kodus nii praktilise poolega kui ka võimelised kontoris oma kogemusi rakendama. Meie juures on kõigil reaalne võimalus areneda, näiteks on puurijast saanud CNC-pingi operaator või keevitajast kvaliteedispetsialist,“ räägib Vohnje. „Kui inimesel on potentsiaali ja tahtmist, tuleb talle anda võimalus, sest sellistest inimestest meeskonnas sõltub meie edu.“

Millal siis robotid tulevad? Tegevjuht naeratab: „Täna oleme aru saanud, et peaksime laiendama montaaži osa ja tegema kohapeal ära rohkem kallimat käsitööd. Kindlasti mõtleme ka robotitele, kuid selleks peaks meil oleks rohkem liinitööd ja vähem eksperimentaalseid projekte. Kindlasti robotid tulevad, aga omal ajal. Täna saame oma efektiivsuse kätte paljudest teistest asjadest.“

*******

MDC Max Daetwyler Eesti AS on Šveitsis Bleienbachis asuva MDC Max Daetwyler AG tütarfirma. 1943. aastal Zürichis Dietikonis alguse saanud perefirma esmane fookus oli lennukite hooldus ja remont. Edasi hakkas ettevõte arendama silindritöötlusseadmeid trükitööstuse jaoks ning täna valmistatakse kõrgtehnoloogilisi seadmeid muuhulgas auto-, lennuki- ja kellatööstusele ning toodetakse valmistoodanguna laevade heitvee- ja mereveepuhastussüsteeme.

1. aastal avati Daetwyleri tehas Tallinnas, lisaks on ettevõttel tehased USA-s, Hiinas ja Indias.

MDC Max Daetwyler Eesti omab sarnaselt emaettevõttele tervet väärtusloomeahelat, pakkudes erinevaid tööprotsesse nagu keevitamine, termotöötlus, terashaaveldus, freesimine, lihvimine, kruntimine, värvimine, montaaž ja elektromontaaž. Ettevõtet eristab konkurentidest kliendikesksus ja oskus, kogemus ning võimalus valmistada terviklikke, suure täpsusastmega tööstusseadmeid. Üle 97% toodangust eksporditakse.