Metsandussõjas võitjaid ei ole

Aastakümnete vältel toimunud metsalahingud, mida seni peeti valdavalt kabinettide vaikuses, on jõudnud sotsiaalmeediasse. Jõulude ajal leidis aga nii mõnigi metsaomanik oma postkastist põlemasüüdatud harvesteri kujutanud jõulukaardi. Emotsiooniderohkest metsandussõjast kirjutab Paavo Kangur. 

Esimene lugu. 1990ndate lõpus külastasin Soomes Varkausis suurt tselluloosi- ja paberitööstuse kompleksi. Pärast ringkäiku hoiatas giid eestlasi hiiglasliku tselluloosi- ja paberitööstuse rajamise eest, sest kompleksi kasumlikkus on napp ja soomlaste edu on selles, et nad kontrollivad kogu tootmisharu alates seadmete ehitamisest lõpetades toodangu turustamisega. Tavaline liimpuit on kasumlikum tootena. Tal oli ilmselt värskelt meeles majanduskriis ehk lama, mis algas Soome marga devalveerimisest eesmärgiga suurendada paberitoodangu konkurentsivõimet maailmaturul. Täna on põhjanaabritel euro ja elatustaseme hoidmiseks laenatakse eelarvesse raha juurde miljardite eurode kaupa.

Teine lugu. 1990ndate lõpus tuli Eesti Ekspressi majandustoimetusse metsandusinsener Tartust, kelle ettevõte tegeles metsamõõtmisega. Tema sõnum oli, et head raielangid hakkavad otsa saama ja parimad raielangid asuvad kuskil laanesügavustes, mistõttu tuleb rajada juurdepääsuteid. Insener hoiatas, et kvaliteetse palgi pärast läheb sõjaks. Kohe siiski lahingud ei alanud, sest palki hakati välismaalt sisse ostma, pinged aga suurenesid. 

Kolmas lugu. Samasse perioodi jäi ka intervjuu värske miljonäriga, kes oli müünud oma hiidsaekaatri soomlastele. Pärast viis minutit kestnud vestlust ütles ta: „Ma ei saa nii rääkida, lähme parem metsa, siis saad paremini aru.“ Järgmisel päeval sõitsime metsa, kus müttas harvester. Istusime kabiini, kus selgus, et kogu teema on selles, kui palju saematerjali saab ühest puust. Kui Hollandis olev klient tahab saada pikkust 2,80 meetrit, siis tuleb langetud puu metsas ka nii täpselt tükeldada. Äri kasumlikkus algab langetatud puu tükeldamise täpsusest, kusjuures sentimeetritki ei tohi raisku minna.   

Raiemahud vs juurdekasv

Kui vaadata Keskkonnaministeeriumi metsandusstatistikat, siis on kõik hästi ja raiemahud jäävad alla juurdekasvu. Viimasel kahekümnel aastal on aastased raiemahud jäänud 6 ja 12 miljoni tihumeetri vahele, kusjuures aastane juurdekasv on vähemalt 14 miljonit tihumeetrit. 

Aastatel 2009–2019 on raiemahud olnud pidevalt kasvutrendis. 2018. aastal raiuti kuni 12,7 miljonit tihumeetrit ja juurdekasv oli 16,2 miljoni tihumeetrit. Seejuures riigimaal raiuti 4,1 miljonit ja teiste valdajate maal 8,6 miljonit tihumeetrit. Uuendusraied hõlmavad aastas 1,6 protsenti metsamaad. 

Seejuures oli raiemaht raiedokumentide alusel jõudnud tasemele 15,6 miljonit tihumeetrit aastas. 

„Meil oli ühel aastal registreeritud peaaegu poole miljoni tihumeetri ulatuses raielubasid, nüüdse nimega metsateatisi. Ilm oli kehv ja hinnad olid samuti kehvad,“ jutustab metsaomanik Mart Erik. „Ideaalis tulebki raiuda talvel suurte külmadega, aga kuna pikka külma talve pole enam olnud, tuleb oodata sobivat aega ja vastavalt sellele teha tegelik raie, mis niikuinii ei oleks ületanud kümnendikku lubade mahust. Statistikasse läks aga tollel ajal ikka pool miljonit tihu raiet.“

Ettevõtja ja mööblitöösturi Jaak Niguli selgituse järgi tekib erinevus sellest, et raieteatise võib Keskkonnaametile esitada ehk küsida raieluba (kestab 12 kuud), kuid tegelikult ei pruugi raiuda. „Kuna uuendusraielankide asetsemisele maastikul esinevad piirangud, siis taotletakse raielubasid tihti ka n-ö igaks juhuks, et naabri raie ei hakkaks sinu võimalikku raiet takistama. Metsamajanduslikult on optimaalne teha uuendusraiet siis, kui puistu tagavara on jõudnud oma võimaliku maksimumi lähedale ja puude kasvukiirus on hakanud vanuse tõttu langema. Mida viljakam kasvukoht ja kiirema kasvuga puuliigid, seda madalam on optimaalne uuendusraie vanus.“ 

Reaalsus on aga see, et Eesti on aastaid rahuldanud puidunälga sisseveo kasvamise arvel. 

Eesti toob palki sisse

Aastatel 1999–2007 kasvas puidu sissevedu 67 miljonilt eurolt 425 miljoni euroni aastas. Seega kasvas sajandi alguses puidu import üle 6 korra ja samaaegselt langesid kohalikud raiemahud. Puidu sisseveo ennaktempo kajastus ka raiemahtudes, mis olid aastatel 2006–2008 madalseisus, tasemel alla 6 miljoni tihumeetri aastas. 

2009. aastal algas kriisist taastumine, ka kohalikud raiemahud hakkasid kasvama. Rekordaasta oli 2018, kui raiemaht ja ka hinnad olid tipus. 2018 moodustas puidu ja puittoodete eksport Eestist kokku 1531 miljonit eurot ja import Eestisse 564 miljonit eurot. Need numbrid teevad puidutööstusest ühe juhtiva majandusharu. Puittooted on elektriseadmete ja mineraalsete toodete järel suuruselt kolmas eksportiv majandusharu ehk klaster. 

„Peamiselt tuuakse Eestisse sisse saematerjali mahus 1,3 miljonit tihumeetrit Venemaalt (54%), Soomest (25%), Lätist, ja mujalt, mis muide ületab saematerjali väljaveo Eestist. Saepalki on sisse toodud ka Rootsist, Norrast ja Poolast. Tervikuna on seamaterjali sisseveo suurusjärgud võrreldavad paberipuu väljaveoga,“ räägib Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja, kes usub, et väiksem paberi- ja tselluloositööstus võiks küll Eestisse ära mahtuda.    

Saepalgi defitsiit tähendab, et Eestis saetakse peenemat palki kui Soomes. 

Puittoodete eksport 

Viimased kümme aastat on puittoodete ekspordi osakaal olnud kogu ekspordist veidi alla 20 protsendi. Kuigi absoluutnumbrid on pidevalt kasvanud, pole ekspordi struktuur oluliselt muutunud. 

2018. aasta ekspordist moodustasid puitmajad 319 miljonit eurot, saematerjal 297 miljonit eurot, puidust ehitusdetailid (aknad, uksed jne) 294 miljonit, puitmööbel 254 miljonit, puitgraanul 159 miljonit, profiilpuit 130 miljonit, ümarpuit 129 miljonit, termomehhaaniline puitmass 73 miljonit, vineer 65 miljonit, pleegitamata paber 55 miljonit ja spoon 42 miljonit eurot.

2019 näitas kiiret kasvutempot puitmajade sektor (416 miljonit eurot) ja vineer (111 miljonit eurot). 

RMK kui suurvarustaja 

Eesti puidutööstuse suurimaid varustajaid on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kelle majandusnäitajad on viimase viie aastaga (2015–2019) jõudsalt paranenud. Käive on kasvanud kolmandiku võrra – 218,7 miljoni euroni ja kasum lausa kahekordistunud. Raiutud hektarid on aga jäänud samasse suurusjärku. 

Võiks arvata, et omanik on rahul, aga kasvab nii kriitika kui kõrvalseisjate rahulolematus. „Pean end metsakasvatajaks, kuid jah, meie organisatsioon tegeleb metsa majandamisega ja metsakasvatus on vaid selle üks osa,“ rõhutab RMK juhatuse esimees Aigar Kallas. „Meie eesmärk on raiuda ligikaudu 4 miljonit tihumeetrit aastas ja uuendada mets raiutud aladel. 2018 oli väga hea aasta, nii saepalgi kui paberipuu hinnad olid tipus. Kõik said aru, et see oli n-ö mulli aasta, aga see võimaldas ka riigile järgmine aasta maksta rekordilisi dividende.“

Hetkel on raiemahud kerges langustrendis. „Tahaksin loota, et metsandusdiskussiooni ja vaidlusi on võimalik pidada jätkuvalt laua taga ja teemaks võiks olla millist ja millise kvaliteediga metsa kasvamas tahame näha, mitte see, kui palju me raiume“ räägib Kallas. 

Vaidlusi on ikka, viimane suurem neist Häädemeeste kandis, kus RMK pakkus välja, et jätab raie järel rohkem puid kasvama kui tavaliselt, aga kohalikud ei tahtnud üldse mingit raiet näha. „Tähtsam on siiski see, et igal pool, kus metsa raiume, paneme ka uue jälle kasvama. Hea on, et enamikus kohtades, kus RMK metsa raiub, õnnestub nii raiet kui metsa uuendamist teha metsale ja ka kohalikule elanikule sobival viisil.“

Graanul Investi tulek

RMK metsamaterjali suurimad ostjad on Graanul Invest AS, Stora Enso Eesti AS, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS (Kehra paberivabrik). Imaveres asuv saematerjali tootja Stora Enso Eesti ja Kehra paberivabrik on vanad tuntud tegijad. Graanul Invest on aga selle sajandi komeet, mis pani esimese tootmise püsti Imavere saekaatri kõrvale, hakates jääkproduktidest tootma graanuleid.

Graanul Invest peab end puhastusfirmaks, mis kasutab teiste tootjate jääke. „Ebatäpsed järeldused ei aita kaasa mõistikule debatile ega keskkonna säästmisele. Eesti metsateadus on maailma täielikus tipus johtudes parimatest metsanduse traditsioonidest ja teadmistest. Nende tõdede vaidlustamine poolikute argumendiga ei ole lahendus ega vii meid ka sellele lähemale,“ räägib Graanul Investi ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Raul Kirjanen. „Meie kõigi ühine soov on täna ju jätkusuutliku metsanduse kujundamine ja puidu parim väärindamine. Peame tegema tööd selle nimel, et Eesti metsade üldine kvaliteet paraneks, meie metsa- ja puidutööstus oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja suudaksime piisavalt panustada innovatsiooni, loomaks puidule uusi ning kõrge lisandväärtusega väärtusahelaid.“

Kirjanen toetub maailma juhtiva metsanduse konsultatsioonifirma Indufor Grupp uuringutele. Soomes, USA-s, Austraalias ja Uus-Meremaal kontorit omav Indufor koostas 2020. aastal põhjaliku aruande puidupõhise bioenergia nõudluse mõjust. Sellest selgub, et bioenergeetika ei mõjuta metsamajandamise praktikaid ja raiemahtu.

Üks on kindel, viimasel kümnel aastal on raiemahud madalseisust taastunud ja kahekordistunud, põhjustades palavaid emotsioone ja osapooled ei soovi ühe laua taha enam istuda. 

„Viimase suure sõja mõjul on Eestis palju raieküpset 70–80-aastast metsa. Kahesaja-aastast kuusikut või saja-aastast kaasikut pole õieti olemas, majandamata mets muutub varem või hiljem rägastikuks. Puu saab vanaks ja kukub ühel või teisel põhjusel ümber,“ selgitab metsaomanik Mart Erik. „Metsandus on Eestis traditsiooniline majandusharu – ilusad metsad on metsamajandamise üks tulemus. Kahjuks puudub metsandussõjas majandusmõõde, üks pool ei tunnista, et metsal on rahaline väärtus ja osa metsandussõja sõnumeid on Eestisse eksporditud ehk sissetoodud, nagu näiteks lageraievastasus.“ 

Eesti kliimavöötmes kasvab igale hooldamata maatükile võsa või mets peale, aga selleks, et tekkiks ilus mets, on seda vaja hooldada. „Selleks, et metsa hooldada, on vaja metsi majandada ja puidule turgu – tööstust, mis kasutab ära nii palgipuu kui ka harvendusraiest saadava tooraine. Aga mõne meie „loodusekaitsja“ mõtteviis jõuab varsti ludiitide masinapurustamise liikumise tasemele. Tänavugi on liikunud hirmutavaid jõulukaarte põlemasüüdatud harvesteridega.“

Eesti Metsastatistika

Metsamaad kokku 2 332 600 hektarit.

Eesti metsamaa moodustab 51,4% maismaa (koos siseveekogudega) pindalast, millest ligi pool on eramaa.

Enamik Eesti metsast on 41- kuni 80-aastane, kusjuures domineerivad männikud (31%) ja kaasikud (29%).

Metsamaast 25,4 % on kaitse all.