Miks presidenti peaks visiitidel saatma rohkem naisi ja välismaalasi?

Kuidas planeerida Eesti ettevõtjate äridelegatsiooni programmi, kirjutab Tuuli Stewart. 

Kevadine riiklik visiit Usbekistani tõi Tallinna Sadamale ootamatu koostöölepingu. Samas poleks meie ettevõtjad osanud unistadagi, et sealt võiks hea äripartneri leida. Just sellised näited võiksid julgustada meid vaatama ka riikide poole, mis ei ole seni olnud meie vaateväljas, ja valdkondi, millega me pole tegelenud. Seetõttu ongi visiitide läbimõtlemine nii tähtis: nii sihtriigi valikul kui ka ettevalmistuse ja delegatsiooni koosseisu osas.

Eestis on kombeks olnud kaasata ka ettevõtjaid, kui riiklikele visiitidele minnakse. Ikka selleks, et nad saaksid luua kontakte ja arendada äri. Kuid meil on vähe ettevõtjaid ja ettevõtted on siiski üsna väiksed, nii et võimekate tootjate või teenusepakkujate leidmine on raske. Liberaalne turg on ennast ammu paika loksutanud ja areenil on pigem need, kes suutsid paarkümmend aastat tagasi kohe reageerida. Nende edu taga on spetsiifilised oskused ja meetodid, mis aitasid väga erilistes tingimustes, kauboikapitalismis areneda.

Kuid need omadused ei pruugi enam nüüd, teistsuguste turgudega suheldes edu tuua. Arvestades Eesti mõju ja meie ettevõtluse mastaape, on meie äridelegatsioonid olnud suured, kuid ettevõtjate tegevusvaldkonna valik suhteliselt kitsas. Eripäraks võib lugeda ka seda, et enamasti tunnevad need ettevõtjad üksteist hästi. Sellel medalil on kaks külge: nii ei teki uusi kontakte ja värskeid mõtteid, samuti on vähe kaasatud uue põlvkonna ettevõtjaid ning naisettevõtjaid pole peaaegu üldse. Visiidil osalemise tasu ja kulud ei lase reeglina alustavatel ettevõtetel kaasa minna. Ometi on need delegatsioonid meie visiitkaardiks, luues küllalt püsiva mulje meist kui riigist ja rahvast.

Kolm soovitust

Ettevalmistus

Enne visiiti tuleks teha ettevõtjatele koolitus: mis on visiidi eesmärk, kuidas läbirääkimisi pidada; mida ettevõtjatelt kui riigi esindajatelt oodatakse; millist materjali kaasa võtta; milline peaks olema sõnum, mis toetaks nii ettevõtjat, valdkonda kui riiki; meie edu- ja kaotuslood; üldised nõuded.

Eestis elavad välismaalased

Välismaalastest ettevõtjad, kes siin elavad-tegutsevad, näevad sageli võimalusi tegutsemiseks seal, kus me ise neid ei märka (nt muu hulgas turism ja toitlustamine, hotellid, sadamapiirkonna äri, isegi kinnisvara). Nii et meil on veel ruumi äri ajamise ja ettevõtluse parandamiseks ning konkurentidelt õppimiseks.

Delegatsioonides võikski olla rohkem ettevõtjaid, kes pole eesti päritolu, kuid tegutsevad siin. Just nemad näitavad kõige paremini, et Eesti on hea koht, kus äri teha. siin töötavad edukalt nt innovaatilise tehnoloogia arendajad (sh autotööstus), Ida-Euroopale orienteeritud investorid, uue põlvkonna infotehnoloogia ja infokaitse valdkondade ettevõtjad, tootjad jne, kelle kogemused meile marjaks ära kuluvad. Nad tegutsevad aga enamasti oma riiklike kaubanduskodade raames ja me ei saa osa nende kogemustest ning teadmistest.

Sotsiaalne ettevõtlus

Kindlasti tuleks kaasata ka sotsiaalse ettevõtlusega tegelevaid inimesi ning keskkonna jätkusuutlikkuse mõtteviisi kandjaid.

Kui arvame, et oleme Euroopa kultuuri ja mõtlemistavade osa, siis on viimane aeg vaadata värske pilguga üle need ettevõtjad, kes visiidil presidenti saadavad.

***

Tuuli Stewart on sotsiaalkommunikatsiooni ekspert, koolituste ja kursuste korraldaja.

By Riigikantselei [Public domain], via Wikimedia Commons