Millest on tehtud innovaatilised inimesed

SEOSTE LOOMINE

Uuendusmeelsed inimesed on võimelised tuletama ideid algselt seosetuna näivatest asjadest – nende aju oskab teemasid nii loogika kui ka kogemuste abil omavahel siduda. Uuest infost sünnivad uued seosed ja nii võivadki sündida uudsed ideed. Mida rohkem seoseid inimene oma peas suudab luua, seda suurem eeldus on uute ideede loomiseks.

Reeglina suudab seda laiema silmaringi ja rikkalikuma kogemusega inimene, nt Steve Jobs, kes on suure osa oma elust uurinud uusi, omavahel seosetuid asju: kalligraafiat, meditatsioonipraktikaid ja Mercedes Benzi pisidetaile. Harjutamine teeb meistriks – mida rohkem seostamise tehnikat kasutada, seda tugevamaks see oskus kujuneb.

KÜSIMINE

Tähtis pole mitte niivõrd vastuste andmine, vaid õigete küsimuste esitamine. Mitte „kuidas“, aga just „miks“ ja „mis saab siis, kui…“ Näiteks ei küsi innovaatilised juhid mitte seda, kuidas nad saaksid ühte või teist tegevust paremini läbi viia, vaid seda, mis saab, kui need üldse kõrvale jätta? eBay, PayPali ja Skype’i juhid just sellises stiilis küsimusi järjepanu esitavadki.

Vahel aitab teistmoodi asjadele mõelda ka see, kui unistada igasuguste piirangute tingimustes. Küsi näiteks, kuidas me teeniksime ettevõttele raha siis, kui seadus keelaks meil sellist teenust pakkuda. Nendele küsimustele vastamine sunnib asjadele teisiti mõtlema ja leidma uusi mõtteviise.

VAATLEMINE

Uuendusmeelsed inimesed vaatlevad potentsiaalseid kliente ja seda neutraalsel tasandil. Nad oskavad välja noppida väikesed, kuid olulised käitumispärased detailid. Näiteks sündis India autotootja Tata idee hakata valmistama revolutsioonilise hinnaga väikeautot sellest, kui ettevõtte juht juhtus nägema, kuidas üks neljaliikmeline perekond motorolleriga puhkusele sõitis.

KATSETAMINE

Innovaatilisi ettevõtjaid ühendab julgus katsetada samamoodi nagu Edison, kes nimetas ebaõnnestumisi lihtsalt meetoditeks, mis ei tööta. Innovaatilised ettevõtjad on avatud katsetustele ja õpivad eksimustest. Sellise julge eksperimenteerimise mõtteviisist on näiteks sündinud elektrooniline raamat Kindle.

VÕRGUSTIK

Innovaatilised ettevõtjad panustavad hulgaliselt aega sellele, et oma ideesid võimalikult erinevate (nii elukoha, eluvaldkonna kui vanusega) inimeste peal testida ja seeläbi uusi avastusi teha. Uuringus küsitletud innovaatilisemad juhid võtsid reeglina osa ka maailmatasemel ideekonverentsidest, kus on koos oluliste valdkondade tipptegijad. Ühel sellisel konverentsil sündis näiteks idee Blackberry mobiiltelefoni loomiseks.

Vahendas Eva Palu.

*Allikas: J. H. Dyer, H. Gregersen and Clayton M. Christensen “The Innovator’s DNA”, HBR detsember 2009