Minu õppetunnid: Karoli Hindriks

Minu esimene ettevõte, pehmeid helkureid müüv Heatuju Maaletooja, sai alguse õpilasfirmast. Ühelt poolt on tegemist mu suurima õnnestumisega, aga teistpidi tegin seal oma suurimad vead. Teadmised, kuidas üht õpilasfirmat teha, olid 1999. aastal kindlasti kehvemad kui praegustel osalejatel. Meil käis asi nii, et terve klass moodustas firma, seejärel valiti president ja alles siis hakati mõtlema, mis võiks olla äriidee. Kuna ma olin aktiivne ja energiline tütarlaps, valiti mind presidendiks.

Idee hakata tootma pehmeid helkureid tuli juhuslikult: mulle jäi silma oma koti küljes rippuv pehme karuke ja mõtlesin, et miks see ei võiks helkida! Idee meeldis mu kaaslastele, samuti kiitis selle heaks mu väikeettevõtjana tegutsenud, tänaseks meie seast lahkunud isa. Teiste toetus vaimustas mind, tegutsesin suure kirega ning meie õpilasfirma läks edukalt käima.

Usun, et edu põhjus oligi see, et ma uskusin oma ettevõtmisesse jäägitult. Tuntuse suurendamisele aitas kindlasti kaasa ka asjaolu, et olin n-ö tavaline tütarlaps tavalisest Pärnu koolist, kes tuli välja sotsiaalse sõnumiga: helkur päästab elusid. Lisaks kaitsesin patendiametis pehme helkuri kasuliku mudeli ning kuna olin sel ajal vaid 16-aastane, sai minust Eesti noorim leiutaja. Eks seegi aitas avalikkuse tähelepanu võitmisele kaasa. Nagu väike muinasjutt.

Samas muinasjutt pole sellisena alati jätkunud. Kui mu suur eeskuju Allan Martinson mind 2002. aastal MTVsse kutsus, arvasin, et saan oma firmaga edukalt jätkata, kui leian sinna õiged inimesed. Kuid see ei toiminud. Mul ei olnud aega sellega enam tegeleda ning ma ei kontrollinud asju piisavalt, arvates, et kui teen ise tööd kirega, siis teevad teised samamoodi.

Aasta pärast minu lahkumist oli Heatuju Maaletooja, tubli kasumlik ettevõte, suurde kahjumisse jõudnud. Sekkusin ja mul õnnestus olukord päästa. Ettevõte tegutseb tasapisi siiani. Mul oli toona võimalus firma maha müüa, kuid ma ei teinud seda. Hoidsin sellest kümne küünega kinni, kuid arvan, et vahel peab oskama ehk õigel ajal lahti lasta. Kombinatsioon kirest ja nahaalsusest

Natuke nahaalsust ja palju kirge – minu arvates võib nii palju asju korda saata. See, et ma olen noor heledapäine naine, ei ole mulle kahjuks tulnud. Oleme ikka tänaseks jõudnud nii kaugele, et naistel on lubatud naiselikuks jääda ka töises elus. Selleks ei pea ilmtingimata pükse jalga panema, et sind tõsiselt võetaks.

Kuid samas pean meeste-naiste palgateemast rääkides küll ütlema, et Eesti on selles osas üsna šovinistlik riik ning siin on meil Skandinaavia naabritelt veel palju õppida. Ja eks see suhtumise muutmine algab paljuski meist, naistest – aitavad jällegi enesekindlus, kirg ja natuke nahaalsust.

Eestis tegutseme kolme Foxi kanali: Fox Life’i, Fox Crime’i, National Geographic Channeli turundamise ning reklaamimüügiga ja esindame ka Sony Entertainment Televisioni reklaamimüüki. Kahe aasta eest, kui Eestis Foxiga alustasin, ei teatud nendest telekanalitest veel midagi – nüüd on meil aga 18–49aastaste sihtrühmas juba ligi 5% vaatajaosakaal ning ma kuulen pea igal kliendikohtumisel, kuidas üks või teine meie kanal on muutunud kodus üheks vaadatavamaks. Järgmine eesmärk on Eestis kasvu jätkata ning kanalid üles ehitada ka Lätis ja Leedus.

Kõhutunne aitab õigeid inimesi leida

Meeskonna loomisel usaldan oma kõhutunnet – vaatan inimesele silma ja kaalun, kas ta sobib teiste meeskonnaliikmetega. Olen inimeste värbamisel teinud teistele mõistetamatuid samme, mis hiljem on ennast siiski õigustanud. Näiteks 2007. aastal, kui hakkasin MTVd juhtima, otsisin reklaamimüügijuhti. Kutsusin lõunale ka ühe Postimehe ajakirjaniku, kes esialgu ehmatas minu ettepaneku peale, kuid siis arvas, et sellel hullumeelsel mõttel on jumet. Meie koostöö jätkub praegugi – sama inimene juhib meie müügitööd ka Foxis.

Õige inimese leidmine on ääretult oluline. Pean tunnistama, et olen ka alt läinud, kui kõhutunne on valetanud. Sellised juhtumid on väga kurvad, sest uue inimese töölevõtmine tähendab tema väljaõpetamist, mõlemapoolset harjumist ning sellega kaasnevad ka kulud, mis väikese meeskonna puhul tugevalt tunda annavad. Lisaks kõhutundele vaatan ka seda, kas inimesel on töökogemus, kui ametikoht seda eeldab, kuid haridus – kas tal on magistrikraad või mitte – polegi nii oluline. Praegugi on mul ees 50 CVd, et Foxi uus töötaja leida.

Eestlastest

Nii minu helkurilugu kui ka seotus rahvusvaheliste meediakanalitega on andnud mulle võimaluse väga palju reisida ja kohtuda inimestega väljaspool Eestit. Püüan iga vestlusega tekitada juurde inimesi, kes meie riigist rohkem teaksid. Ma tõesti usun, et meil eestlastel on miski eripära, mis aitab meil eristuda.

Tõdesin seda ka eelmisel kevadel St Galleni “Tuleviku liidrite” konverentsil Šveitsis, kuhu oli kutsutud kogu maailmast 100 tudengit ning 100 noort ettevõtlikku inimest, kes silma olid jäänud. Meil oli võimalus kohtuda maailma liidritega ministritest suurte äriliidriteni – kutsutute seas oli kolm eestlast! Selle üle visati isegi nalja, et eestlased on proportsionaalselt ülekaalus võrreldes selliste suurte riikidega nagu India, Hiina, USA.

Meil on siiski rahvana palju õppida. Üks asi on müügi- ja teenindusoskus. Paljud head ettevõtmised hääbuvad sellepärast, et inimestel on puudulikud müügioskused. Eeldatakse, et kui on hea toode-teenus, siis küll inimesed leiavad ise selleni tee, kuid ei leia.

Pean müügitöös väga oluliseks vahetuid inimsuhteid – saa oma partneriga tuttavaks, mõista, kes ta on, siis oskad talle ka oma toodet pakkuda. Selleks tuleb lihtsalt natuke vaeva näha ja tausta uurida ning kuna Eestis rahvast väga palju pole, siis ei ole see ju keeruline. Sellega seoses meenub mulle tore lugu, kui istusime Fox International Channeli teiste regioonide juhtidega koosolekul ja tuli jutuks Eesti rahvaarv. Kui ütlesin, et meid on vaid 1,3 miljonit, hüüatas meie hispaanlasest Euroopa turundusjuht „Aga siis võib nad kõik ju lihtsalt läbi helistada!“

Häid lugusid õnnestunud läbirääkimistest ja koostööst on muidugi palju, kuid eks eredalt jäävad meelde kõige esimesed. Mäletan, et kui Heatuju Maaletooja tegevus oli veel algusjärgus, vedasin ma helkureid Pärnust Tallinnasse liinibussiga, sest korraliku auto soetamiseks mul raha ei olnud. Kord istusime isaga teetassi taga ja meil tuli mõte, et võiksin teha helkur-auto – kleepida sellele helkurkleepsud peale sõnumiga: helkur päästab elusid!

Hakkasingi autode müügiesindusi läbi helistama, aga igal pool öeldi mulle ära. Siis mõtlesin, et kuuendasse kohta ma enam ette ei helista, vaid lähen kohale. Marssisin Veho Eestisse sisse ja palusin kohtumist turundusjuhiga. Karin Eek leidiski minu jaoks aega ning kahe nädala pärast oli mul helkurauto olemas, aastase kasutusõigusega Citroen C3!

Edasi tuli mõte ka kütusesponsor leida – ning juba teine kütusefirma, kelle poole pöördusin, andis oma jah-sõna. Nii varustaski Dio mind aasta jooksul pea kogu vajamineva bensiinikogusega. Järelikult eesti vanasõna „küsija suu pihta ei lööda“ kehtib!

Sama joont jätkasin ka hiljem. Näiteks meie Eesti MTV meeskonnaga suurendasime müüki kahe aastaga üle kolme korra ning põnevate erilahendustega tõime telemeedia turult umbes 15–20 korda rohkem reklaamiraha, kui oli meie vaatajaosakaal. Meil on Foxi kanalitega ka vaatajaosakaal kõrge ja seega võib juba ette kujutada, millised tulevikuplaanid mul nende telekanalitega on!

***

Karoli Hindriks (28)

• 2010 Fox International Channels Baltikumi regioonijuht
• 2009 Goodmood Media OÜ omanik, esindab Fox International Channelsi reklaami ja turundustegevust Balti riikides
• 2007-2009 MTV Eesti tegevjuht
• 2006–2007 MTV Eesti kommunikatsiooni- ja turundusjuht
• 2002 Heatuju Maaletooja OÜ omanik,
• 2007. ja 2008. aastal nimetatud Euroopa silmapaistvama noorettevõtja auhinna kandidaadiks.