
Այս պատմությունը դեռ հասանելի չէ հայերեն
Ցուցադրում ենք բնօրինակը armeenia: Թարգմանությունը շուտով:
Mitmekesisus teeb tugevamaks
Veel samal teemal:
Kaasamine ja mitmekesisus ei pea olema vaid ühiskonnaparanduslik meelelaad. Mõlemad annavad reaalse panuse organisatsiooni tulemuslikkusse ja töö kvaliteeti. Mitmekesisuse teemat käis lähemalt uurimas Lennart Käämer. Häirekeskuses saab eristada sisemist ja välimist mitmekesisust. Esiteks ei ole ju liinile helistajate profiil kunagi sama. Isegi kui juhtumid on samad, on iga olukord uus ja helistaja emotsionaalne seisund ning […]
Kaasamine ja mitmekesisus ei pea olema vaid ühiskonnaparanduslik meelelaad. Mõlemad annavad reaalse panuse organisatsiooni tulemuslikkusse ja töö kvaliteeti. Mitmekesisuse teemat käis lähemalt uurimas Lennart Käämer.
Häirekeskuses saab eristada sisemist ja välimist mitmekesisust. Esiteks ei ole ju liinile helistajate profiil kunagi sama. Isegi kui juhtumid on samad, on iga olukord uus ja helistaja emotsionaalne seisund ning kogemus, kuidas õnnetusjuhtumi puhul tegutseda, on erinev. Suvel, kui lisanduvad kõned maailma eri paigust Tallinnasse tulnud turistidelt, saab see eriti selgeks.
Abivajajate parim võimalik teenindamine telefonis võib reaalselt aidata päästa inimese elu.
See omakorda nõuab seesmiselt rikkalikku meeskonda. Häirekeskuses töötab mitmest rahvusest inimesi vanusevahemikus 20–72. „Peame mõistma inimesi hoolimata nende suutlikkusest ennast väljendada. Kolleegid saavad siin üksteist vajadusel aidata, näiteks kui helistaja kasutab slängi või teatud piirkonnale omast keelt,“ selgitab häirekeskuse üldosakonna juht Katrin Neidra-Reinkort.

Foto: Danel Rinaldo
Ruumis, kus me vestleme, ripuvad niidiga lakke kinnitatud värvilised paberlinnud, mis sümboliseerivad organisatsiooni väärtushoiakuid, millest igapäevatöös ja värbamisel lähtutakse. „Me oleme asjatundlikud, kiired ja inimlikud. Komplekteerime oma meeskonna nendele väärtustele ja missioonitundele tuginedes,“ räägib häirekeskuse üldosakonna ekspert Madle Puusepp.
Noored toovad kollektiivi innovaatilisust, ideid ja uut energiat, vanemad olijad jällegi annavad hindamatu panuse oma kogemusega. Lõpuks aga loevad töös rohkem isikuomadused kui rahvuslik taust või vanus, kinnitasid mõlemad naised.
Vastutusrikas töö sobib ka erivajadustega inimestele
Päästekorraldaja väljaõpe toimub sisekaitseakadeemias. 10-kuulises õppeprotsessis osaleb ka häirekeskus, mille esindajad on vastuvõtukomisjonis. Kõige tähtsam on soov aidata inimesi, selle kõrval loeb ka eesti ja vene keele oskus ning varasem kogemus.
„Kaasame aktiivselt töötajaid ürituste korraldamisse ja protsessidesse, mis on mõeldud töö parandamiseks. Häirekeskusel on oma siseveeb, kus ilmuvad persoonilood oma asutuse inimestest, nende hobidest ja taustast. Meeskonnaliikmed kirjutavad neid lugusid ise ja see tõstab meeskonnavaimu. Häirekeskusel on neli regionaalset üksust üle Eesti. Suurimas, Põhja keskuses töötab umbes 60 inimest, Lõuna, Lääne, ja Ida omas kõigis umbes 30. Meie keskuste töötajad ei puutu igapäevaselt kokku, teinekord kohtutaksegi vaid kord aastas suvepäevadel. Siseveebis ilmuvad lood aitavad kontakti ja meie-tunnet luua,“ ütleb Neidra-Reinkort.
Häirekeskuse töö eeldab spetsiifilist väljaõpet ja pühendumist ning seega võiks eeldada, et kaadri voolavus ei ole suur ning sünergia loomine on lihtne. Tegelikult on personali liikuvus stabiliseerunud alles viimasel aastal, jäädes pidama 8% juures. „Üks põhjus on siin ka töökeskkonna paranemine. Kolm keskust on viimastel aastatel saanud endale nüüdisaegsed ja töötajasõbralikud ruumid. Praegu ootame uue siseturvalisuse ühishoone valmimist Pärnus,“ ütleb Puusepp.
Värbamisel püütakse olla nähtav võimalikult paljudele sihtgruppidele. Käiakse töötukassa korraldatavatel töömessidel, samuti Astangu kutserehabilitatsioonikeskuse üritustel, et lõimida erivajadusega või vähenenud töövõimega inimesi. „Kui inimesel on tahe seda vastutusrikast tööd teha ja see on talle võimetekohane, on meile oodatud ka vähenenud töövõimega inimesed. Meie hoonete ehitus võimaldab võtta tööle inimesi, kes vajavad liikumiseks ratastooli,“ lausub Neidra-Reinkort.
Töötajad Aasiast, Aafrikast, Ameerikast
ISS on maailma juhtiv kinnisvara korrashoiu ja haldamisega tegelev ettevõte. Teenuste hulka kuuluvad siseruumide- ja väliterritooriumi puhastus, haldusteenus, tugi- ja turvateenused. Ettevõtte strateegiline valik on lõimida firma meeskonda erivajadustega inimesi ja välisüliõpilasi. Selle endine personalidirektor Helo Tamme tegi tihedat koostööd meie töötukassa ning mitmete erivajadusega inimesi esindavate organisatsioonidega. Nende toel jõudsid ja jõuavad siiani ettevõttesse tööotsijad, kellele leitakse sobiv väljund, kus arvestatakse nende võimeid ja vajadusi. „Võtame tööle igas vanuses inimesi, sõltumata rahvusest või varasemast töökogemusest,” räägib ISS Eesti personalipoliitikast personalipartner Nele Sinnep. „Pakutavad ametikohad on ennekõike puhastusteenuse valdkonnas. Eesti harus töötab ligikaudu 1400 inimest, kes tegelevad kinnisvara korrashoiuga, nendest erivajadusega üle 250. Eri rahvusest inimesi on meil 19 ja neid on tulnud ka sellistest eksootilisematest paikadest nagu Bangladesh, India, Nigeeria.”

Erinõudmistega inimestele ja välistööjõule sobivad lihtsamad tööd, kus ei ole vaja spetsiifilist väljaõpet. Siiski viiakse ISS Eestis läbi kolmes keeles sisekoolitust töötajate sisseelamisprogrammi raames. Peamiselt toimuvad koolitused Tallinna peakontoris, kuid minnakse ka väikelinnadesse ja objektidele kohapeale. Koolitajateks on firma enda töötajad, kes on kursis objekti eripäradega.
Kaasatakse ka kriminaalse taustaga noori
Kõige suurem väljakutse on kriminaalse minevikuga noorte integreerimine tööturule ja -kultuuri. Kuna teenust pakutakse kliendile, jääb lõppsõna talle, kas võtta selline noor tööle või mitte. See on usalduse küsimus. Nagu aeg on näidanud, on kindlam leida sellistele noortele rakendust pigem mõnel välitööde objektil kui siseruumides. Iga aasta püüab ISS Eesti koostöös STEP-programmiga ühiskonda integreerida kuni kümmekond Tallinna noort, kes on läinud seadusega vastuollu. (STEP on noorte tööturule kaasamise programm, mida rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja siseministeerium. Eesmärk on integreerida tööturule õigusrikkumise taustaga noori vanuses 15–26, kes ei tööta ega õpi). Paraku jäävad sõelale vähesed. „Mõned mõtlevad enne tööle tulemist ümber, mõnel puudub tööharjumus. Ka töö ise pole lihtsamate killast. Neid kordi võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, kui õigusrikkumisega noor inimene meile tuleb ja jääb,” tunnistab Sinnep.
Samas on ISSil ette näidata arvukalt edulugusid, kus tavatöötajast on võrsunud objektivanem, töödejuhataja, koolitaja või teenindusjuht. Kohalikust juhist on saanud näiteks kontserni rahvusvaheline liider. Varasem ISS Baltikumi ja Venemaa personalidirektor Helo Tamme on ISS Uus-Meremaal personalijuht. Igale puhastusvaldkonna töötajale väljastatakse ettevõtte koolitustunnistus, mis annab talle eelise saada tööd ka mujal sama valdkonna ettevõtetes.
17. aprillil tähistas ISS Eesti juba traditsiooniks saanud mitmekesisuse päeva. „Ettevõte väärtustab mitmekesisust ja seda mudelit jälgitakse töötajate värbamisel. Meie kirev meeskond töötab tõrgeteta. Märkame ja aktsepteerime erinevusi,“ ütleb Sinnep.
Tehnoloogiline abikäsi
Tom Rüütel töötab töötukassas tööandjate nõustajana erivajadustega ja vähenenud töövõimega inimeste värbamisel. Koos meeskonnaga korraldatakse piirkondlikke üritusi, kuhu on oodatud kõik tööandjad. Selle kõrvalt nõustab ta kindlaid tööandjaid, kes on juba võtnud erivajadusega inimesi palgale või plaanivad seda teha.

Jutt ei ole ainult liikumispuudega inimestest. Tööturul otsivad oma kohta ka vaegkuuljad ja kurdid, isegi pimedad. „Paljud tööandjad arvavad, et vaegnägijad või pimedad ei suuda üldse töötada. Kinnitan, et kui neid aidata, näiteks hankida vajalikud abivahendid, siis saavad nad suurepäraselt hakkama,” räägib Rüütel.
Näiteks on levinud väärarusaam, et kurt ei saa töötada ametikohal, kus on vaja kuulmist. Aga abivahenditega on see võimalik. „Kui pagaril saab saiapäts ahjus valmis, võib kellamärguande asendada vibreeriva käesidemega. Sama käib uksekellade kohta,” toob Rüütel näiteid.
Liikumispuudega inimeste tööle integreerimine on juba märksa laiem valdkond. Esmalt, eks meil kõigil on mõnel hetkel elus liikumisraskusi ette tulnud, olgu tegu alaseljavalu või liigesenihestusega. Ka reaalse liikumispuudega inimesi töötab juba praegu igal pool. Rakendust on leidnud pimedadki. See võib tulla üllatusena, aga praeguse seisuga töötab pimedaid 57 ametikohal. „Ma ei taha konkreetseid näiteid tuua, sest see lahterdaks liigselt töökohad ja erivajadused. Valdkondi, kus ühe või teise erivajadusega inimesed võivad tööd leida, on palju,” sõnab Rüütel.
Tööturul on koht kõikidele
Peamiste takistustena tööellu astumisel nimetab Rüütel erivajadustega inimeste puudulikku haridust ja kogemust. Samas ei saa hariduse omandamine jääda haridusasutuste taha – tänaseks on meie koolid ja ülikoolid ligipääsetavad ja arvestavad erivajadustega.
Pigem on erivajadustega inimeste madal motivatsioon see, mis ei luba kodust välja tulla ja oma potentsiaali rakendada. Elumuutused on rasked ja psühholoogilised tõkked kõrged, lisaks veel sotsiaalsed probleemid. Samuti ei ole ühistransport alati ligipääsetav. „Ja muidugi pere ise – sealt algabki kõik. See, kas inimene läheb kooli ja tööle või jääb koduseinte vahele, on suuresti ikka perekonna teha,” lisab Rüütel.
Teisalt on ka tööandjate teadlikkus madal. Nõustamise käigus on Rüütel sellega pidevalt kokku puutunud, nii et vahetu selgitustöö on väga vajalik. „Kindlasti räägime tööandjatele, et inimest tuleb võtta kui inimest – see tähendab, et tema oskuste ja kvalifikatsiooni põhjal. Mitte, et oo, sul on puue, vaat kui lahe, võtame su tööle. Me ei müü puuet kui sellist,” naerab Rüütel.
Kokkuvõttes on Rüütel kindel, et igal inimesel on tööturul koht olemas. Riik võiks rohkem soodustada osalise ajaga töötamist. Samas kiitis ta tulumaksusoodustust, mis tööandja erivajadusega inimeste pealt saab, samuti seitset riigi hüvitatud lisapuhkepäeva neile.
Mis puudutab tööandjaid, siis soovitab Rüütel neil leida see julgus erivajadusega inimesi rohkem kaasata. „Ka terve inimene ei pruugi alati kollektiivi või ametisse sobida. Kui sinul – ajakirjanikul – on käed-jalad terved, siis see ju ei tähenda veel, et sa tootmistsehhi tööle sobid,” toob Rüütel lõpetuseks näite.
SIDEBAR:
Õppigem lastelt
Eesti Rahvusvaheline kool koondab enam kui 30 eri rahvustaustaga last. Õpilaste seas on ka eestlasi. Noorim vanusegrupp on lasteaialapsed, edasine koolitee kulgeb esimesest klassist 12ni nagu igas teises koolis. Õppetöö toimub kahes-kolmes keeles. Põhiline on inglise keel, põhikoolis lisandub prantsuse keel. Nende kõrval õpetatakse ka eesti keelt lugupidamisest võõrustajamaa vastu.
Direktor Donald Ian „Don“ Payne:
„Meie õppeprogrammid on üles ehitatud globaalselt mõtlevale inimesele, keda huvitavad teiste mõtted ja kel on oskus töötada koos erinevate inimestega. Pärast meie kooli lõpetamist võib jätkata õpinguid mistahes ülikoolis üle kogu maailma. Olen Tallinnas elanud 25 aastat ja tegutsenud haridusvaldkonnas ligi 28 aastat. Selle staaži pealt julgen öelda, et rahvusvaheline haridus suurendab võimalusi tööturul. Lastel ei ole neid barrikaade, mis täiskasvanutel. Olen näinud päevast päeva, kuidas erineva kultuuri- ja religioonitaustaga noored suudavad edukalt koos töötada. Peaksime seda koostööd õppima oma lastelt.“