Murranguaeg trükitööstuses: innovatsiooni-, digi- ja rohepööre

Trüki- ja pakenditööstus on keskkonnatundlik valdkond, sest nende tooraine pärineb loodusest ning seda tuleb käsitleda vastutustundlikult. Kuhu trükitööstus liigub ja kui roheliseks saame minna, arutlevad Kroonpressi, Print Besti, K-Prindi ja trükiliidu esindajad. Kirjutab kaasautor Gerli Ramler. 

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juhatuse liikme Katre Savi sõnul on trükitööstus pidanud aastaid võitlust digi versus paber ning informatsioon oli eriti just digitaalse meedia algusaastatel kõvasti kallutatud paberikasutuse kahjuks. „Nüüd hakkame jõudma tasakaalupunkti, kus on aru saadud, et digi ja paber ei pea konkureerima, mõlemal on oma oluline roll teabe edastamisel ja kogemuse loomisel. Muutunud on info tarbimise harjumused: kiireid uudiseid oleme harjunud lugema digikanalis, kuid ajakirja sisu ja raamatuid eelistatakse lugeda paberilt, samuti väärtustatakse paberit enam personaalse turunduse tegemisel,” räägib ta. 

Samuti on viimaste aastatega tohutu hüppe teinud pakendite tootmine ja üha enam on trükikodade tootevalikus trükitud pakendeid. Keskkonnateadliku tootmise arendamisega kaasneb Savi sõnul trüki- ja pakenditööstuses kolmikpööre: innovatsiooni-, digi- ja rohepööre. „Peale eetiliste põhjuste on keskkonnateadliku mõtteviisi toetajaks üha enam ärilised põhjused. Investeeringuga uude tehnoloogiasse kasvab ettevõtte tootmisvõimsus kordades, olles samal ajal ka ressursitõhusam. Innovaatilised lahendused on tipptasemel seadmetesse juba integreeritud ning automatiseerimine muutub oluliselt laialdasemaks, lihtsama töö vajadus väheneb ning sektori lisandväärtus kasvab.” 

Ta lisab, et sektori lähiaastate arendustegevus on eeskätt seotud tööprotsesside ja teenuste arendamise, uute keskkonnasõbralike materjalide väljatöötamise ja kasutuselevõtu, uue tehnoloogia juurutamise ning tootmishoonete kaasajastamise, sealhulgas päikeseenergia ja teiste roheliste energialahenduste kasutuselevõtuga.

Trüki- ja pakenditööstus on teenust pakkuv tööstussektor, mistõttu on trükitööstuse keskkondliku mõju teine pool klientide valikud ehk lõpptoote keskkonnajälg sõltub tellija teadlikkusest ja valikutest. Näiteks käesolev ajakiri Director kannab Greenline Print märgist ja Põhjamaade Luigemärgist. „Mõistame, et meie ülesanne on avada keskkonnateemasid ka laiemalt ning aidata klientidel teha keskkonnateadlikke valikuid, et valmivad trükised ja pakendid täidaksid parimal viisil oma eesmärki, kuid koormaks keskkonda võimalikult vähe,” nendib Savi. „Trükitööstuses on kasutusel väga palju erinevaid rohemärgiseid ja -sertifikaate, mõned neist võtavad arvesse vaid tootega seotud aspekte, teised hindavad kogu tootetsüklit alates materjalivalikust, tootmisseadmetest, tootmiseks kasutatava energia, töötajate tööle tulemise viisi ja sellega kaasneva keskkonnamõju ning lõpetades valmistoote sihtkoha ning transpordiks kasutatava teekonna ja transpordivahendi mõjuga keskkonnale. Alati on vajalik vaadata märgi sisse, mille kohta vastav „roheline tunnistus“ väljastatud on ning mida see märk ütleb ettevõtte tootmise kohta.”

Keskkonnateema ei kao kuhugi

Tartus asuv trükikoda Kroonpress AS on aastakümneid olnud tuntud kui perioodika ja reklaamkataloogide trükkija, kelle tegevusse lisandus eelmisest aastast uue suunana pakenditootmine. Kroonpressi kliendid asuvad peamiselt Norras, Soomes, Rootsis ja Taanis, lisaks eksporditakse Kesk-Euroopasse, Madalmaadesse ja Baltikumi. 

Ettevõtte pikaaegne tegevus on lähtunud keskkonnahoidlikkuse printsiibist: pakkuda parimat kvaliteeti keskkonnasõbralikul viisil. Kroonpress on võtnud nõuks seista laiemalt keskkonda väärtustava trükitööstuse eest ja nii loodi kaheksa aastat tagasi Greenline Print rakendus, mis arvutab ja hindab trükiste kasvuhoonegaaside heitmeid ning tunnustab keskkonnasõbralikke valikuid astmelise ja ainukordse keskkonnamärgisega. „See ei olnud päris nii, et lõime trükiste süsinikjalajälje arvutamise platvormi ja kõik hakkasid seda kohe kasutama, vaid alguses oli ikkagi tagasiside väga kahtlev ning kliente tuli selle vajalikkuses veenda,” nendib Kroonpressi juhatuse esimees Andres Kull. „Greenline Print annab teadlikkuse, kui palju teie toode kliimakriisile kaasa aitab. Üks Hollandi klient ütles selle peale, et kõik tahavad olla keskkonnasõbralikud, kuni see ei maksa. Aga täna on vastutustundliku trükkimise teema väga teravalt õhus ja meie rakendust tullakse ise küsima. Mitmes meie ekspordi sihtriigis on vahepeal muutunud seadusandlus ja tekkinud keskkonnanõuded, mis paneb ettevõtjaid liigutama.” 

Kull meenutab, et Greenline Prindi märgis otsustati kohe teha nii-öelda näoga kliendi poole ehk selline, et klient sellest ka midagi saaks. „Aitame välja arvutada konkreetse toote jalajälje. Selle laiem eesmärk on suunata klienti keskkonnasõbralikumaid valikuid tegema. Turul olevatel materjalidel on väga erinev süsinikuheide, alates sellest, kust saab paberitehas oma energia ning kas tselluloos on enda toodetud või ostetud.”

„Keskkonnateema ei kuku kunagi laualt maha, vaid ainult süveneb,” möönab Kull. „Üheks oluliseks nüansiks on see, kui nähakse konkurenti midagi tegemas ja ei taheta maha jääda. Samuti on liikumapanevaks jõuks seadused. Kogu regulatsioon liigub sinna, et meid sunnitakse olema teadlikud oma tegevuse keskkonnamõjust ja seda täpsemalt välja arvutama.” 

Ettevõtte pakenditootmise juht Margus Üürike lisab, et trükiste CO₂ jälje arvutamisest ja õigete trükimaterjalide valikust samm edasi astudes otsustati siseneda pakenditurule ning rääkida kaasa keskkonnasõbralike pakendimaterjalide osas. „Alustasime kartongpakenditega, mis sobivad toiduainete ja esmatarbekaupade pakendamiseks, samuti HoReCa sektorile, pidudele. Tahame näidata, et pakend ei pea olema plastikust või mitmekihiline nagu ühekordne kohvitops, mis koosneb kartongist, fiibrist ja polüetüleenkihist ega hävine looduses. Jah, pikaajalise säilitamise mõttes ei ole klaasile ja plastile täna alternatiivi. Ent seda pole ju alati vajagi, näiteks sellesama kohvitopsi puhul. Süsiniku jalajälje mõttes tehakse täna innovatsiooni, asendades naftapõhine tooraine tselluloosi- ehk puidupõhisega, mis on keskkonnasõbralikum. Toidutööstuses on muidugi esikohal toiduohutus – pakend ei tohi võimaldada toiduaines mingeid protsesse, mis muutuvad tarbijale ohtlikuks.”

Üürike nendib, et rohepesijate põhiline töövõte on, et fookus pööratakse ühele osale toote valmistamisel, vaatamata toote elutsüklit sünnist lagunemiseni. „Pakendi puhul tähendab see mõju siirdamist: keskkonnamõju võetakse ühelt asjalt ära ja siis see langeb teisele. Näiteks lamineeritud materjalid ei lase läbi niiskust, õhku ja valgust, aga samade barjääriomaduste saamiseks monomaterjaliga tuleb kasutada palju paksemat kihti. Inglismaal tahetakse kohustada tootjad tegema pakendeid vähemalt 30% ulatuses taaskasutatud materjalidest, mis selliste paksemate kihtide lisamisel ei anna kokkuvõttes ju pakendile ja loodusele midagi head juurde, vaid suurendab transpordikulusid. Kasu seisneb ainult riigi keskkonnastatistikas! Meie eesmärk on teha neid asju, mis ka tegelikult kasu toovad.” 

Juba esimeste suuremate pakenditellimustega hakkab Kroonpress hinnastama ka pakendi süsinikujalajälge ning plaanib selle info tarbijate jaoks QR-koodina pakendile paigutada. „Lõpuks on ju kliendid need, kes otsustavad, mida nad ostavad. Kogu maailm töötab täna selle nimel, et plastile alternatiive leida. Plasti tootmine võib olla kartongist soodsam, ent plastiosakesed on looduses ohtlikud. Lisaks on kartong- ja paberpakendi taaskasutusprotsent väga kõrge, aastal 2018 oli see näiteks ligi 83%. Plastikul oli taaskasutus samal ajal kaks korda väiksem,” räägib Üürike. 

Keskkonnateadlik tegevus vs rohepesu

Pereettevõte K-Print OÜ on kaasanud viimastel aastatel märkimisväärselt palju noori nii tootmisesse kui müügimeeskonda. Magnetiks on kaasaegne tehnoloogia ja seadmed, innovaatiline töökorraldus ja just nimelt keskkonnateadlikud otsused. Ettevõtte juht Rait Rebane leiab, et kui kliendil on huvi ja motivatsiooni, on koostöös trükikojaga võimalik töötada välja väga keskkonnasäästlikke ja suurema väärtusega lahendusi. „Aga keskkonnateemas tuleb eristada, mida tehakse päriselt ja mis on lihtsalt rohepesu. Viimase kohta võib näitena tuua, et kui ettevõttel puudub hea äriidee ning ta ei suuda mõelda välja löövaid müügiargumente, on lihtne panna toote nime ette eco või öko. Paraku on keskkonnasõbralikkus tihedalt seotud ettevõtlusega ja kasumlikku äri pole võimalik ajadagi, kui see valdkond pole kaetud. Kui 10 aastat tagasi aeti taga kvaliteeti, siis tänaseks on kvaliteet elementaarne ning uueks sihiks on keskkonnasõbralikkus.”

Ta lisab, et suurettevõttel nagu K-Print ei olegi võimalik eksisteerida teisiti, kui keskkonnasõbralikuna, sest nõuded on väga ranged. „Meie võitlus käib peamiselt valearusaamade ja valeinfo vastu, et trükkimine kahjustab keskkonda ja seoses sellega saavad löögi Eesti metsad. Eesti metsandus on aga trükitööstusega ainult kaudselt seotud, sest siin ei kasvatata paberipuud. Samas on Soomes ja Rootsis kehtestatud paberitootjatele äärmiselt kõrged keskkonnanõuded ja nad kasvatavad ja majandavad oma metsa ise. Meie töö on tegeleda klientide teavitusega, et trükitööstusel ei ole märkimisväärseid keskkonnatagajärgi ning keskkonnasääst on meie jaoks hügieenifaktor. Tarbijaid peame samuti kurssi viima sellega, et trükise kasutamine ei ole märkimisväärse keskkonnamõjuga.”

Rebase sõnul peab keskkonnahoid tulema sisemisest tahtest, mitte ärilistest eesmärkidest. „Äriliseks eesmärgiks pean näiteks rohesertifikaatide kokkuostmist, neisse süvenemata. Jah, ka K-Prindil on hulk sertifikaate, kuid püüame vaadata ka kaugemale. Trükiettevõtete motivatsioon selleks on tegelikult väga suur ja see on seotud otseste kuludega ehk tootmisjääkidega. Mida vähem ära viskame, seda rohkem keskkonda hoiame ning lisaks kasvatab see meie konkurentsivõimet.”

K-Print liigub teadlikult investeeringute ja protsesside poole, mis vähendaksid paberijääke ja võimaldaksid paberit efektiivsemalt kasutada. „Pakendiprügi sorteerimise valguses on meil tulemas projekt koostöös TVO ja keskkonnaministeeriumiga, mille raames aitame välja töötada keskkonnasõbralikumaid pakendeid. Meie motivatsioon on pakkuda plastpakenditele alternatiivina kartong- ja paberpakendeid. Tahame aidata ettevõtetel kasutusele võtta lihtsamalt ümbertöödeldavaid pakendeid.”

Keegi ei tea, mis on 100% õige tegevus

Paljude suurte rahvusvaheliste kirjastuste partneri Print Best OÜ nišš on 95% ulatuses raamatud ning umbes samal määral toodetakse välisturule. Sarnaselt teiste trükiettevõtetega koroonakriisis majanduslikult räsida saanud Print Best OÜ otsustas aga ootamatult tekkinud vaba aega targalt ära kasutada, panustades mullu tähtsatesse keskkonnaküsimustesse.

„Saame palju sisendit oma Põhjamaade klientidelt, kes on väga keskkonnateadlikud, aga surve on ka mujalt Euroopa Liidu riikidest. Sel põhjusel läbisime mullu Eesti esimese trükikojana Põhjamaades laialdaselt kasutusel oleva Climate Calc süsinikujalajälje auditi ning kasutame nüüd trükiste süsinikujalajälje mõõtmiseks Climate Calc metoodikat. Audit oli väga põnev ja detailne, arvestades näiteks mitte ainult seda, kuidas meie töötajad tööle ja tagasi saavad, vaid ka millise mootoriga autot nad selleks kasutavad. Paljud meie kliendid soovivad teada oma tellitud õpiku või raamatu tegelikku jalajälge ja on üllatunud, kui 2000 eksemplari raamatuid tähendab mitu tonni CO₂ heidet,” räägivad tegevjuht Tanel Venderström ja müügidirektor Kaarel Ausmees. 

Kuna audit läbiti esimest korda, ei ole meeste sõnul hetkel võrdlusbaasi, kuid alati on võimalik tegutseda rohelisemalt. Täna kasutab Print Best 100% roheenergiat, on viinud paberiraiskamise miinimumini ning investeeris hiljuti kolm miljonit eurot, et trükimasinate soojust veel targemini ära kasutada. „Kahjuks ei ole Eesti seoses põlevkivielektriga kuigi roheline riik. Näiteks Läti, kus on oluliselt rohkem investeeritud hüdroenergiasse, on meist palju keskkonnasõbralikum. Samuti plaanime uue laienduse katusele lisada päikesepaneelid ning aasta pärast peaks meie audit veel parem välja nägema,” tõdeb Venderström. Lisaks on ettevõtte töötajad koroona tõttu vähendanud oluliselt lendude arvu, mis peaks tulemusi veel enam parandama. „Meie eesmärk oli juba varem viia ärireisimised miinimumini, näiteks Skandinaavias on juba aastaid vaadatud lendamisele viltu. Lähed kohtumisele ja küsitakse, et kas tulid lennuki või laevaga? Kui lennukiga, siis selle vastuse peale ollakse pisut pettunud.” 

Ta lisab, et olenevalt metoodikatest võib ühe trükise jalajälg olla erinev. „Omajagu toimub numbritega mängimist. Osad auditid lähevad peensusteni, teised on pealiskaudsemad. Muidugi on parem tunne, kui Luigemärk olemas on, aga seal taga on ju palju rohkemat. Täna saab endale nii-öelda nullemissiooni osta – tellija tekitab 14 tonni CO₂ ja kui ta tahab seda neutraliseerida, maksab raha, saab sertifikaadi ning see raha suunatakse organisatsioonidele, kes teevad midagi rohelist. Aga mets on ju ikkagi maha raiutud. Püüan mõista, kas peaksime ettevõttena sekkuma: neutraliseerima ise emissiooni või suunama oma kliente? Hetkel on reaalne olukord selline, et Rootsist või Taanist soovitakse lisaks trükiste hinnale teada ka CO₂ tekitamise hulka ning selle neutraliseerimise hinda. See on kindlasti samm õiges suunas, aga see ei saa olla 100% õige.” 

Trükitööstuses algab kõik paberist. Võimalus on osta metsast tehtud paberit, aga ka taaskasutuspaberit. Edasi tuleks võimalikult vähe raisata ja keemiat kasutada, pakkida kileta ning kasutada ainult rohelise sertifikaadiga transpordifirmasid, vältides lennutransporti. Lisaks otsitakse Venderströmi sõnul võimalust näiteks kaante kiletamise asemel leida alternatiiv maisitärklisest. „Kui tahad tipus olla, pead olema väga eeskujulik ja innovatiivne. Võtmesõna on proaktiivsus – tuleb aru saada, kuhu turg tüürib ning olla esimeste seas, mitte järele joosta. Keskkonnasõbralikkuse teema on keerukas ja laialivalguv ning kahjuks ei oska täna keegi veel öelda, mis on 100% õige ja mis mitte.”

Eesti trüki- ja pakenditööstus numbrites

Tegutsevaid ettevõtteid on ca 430, nendest pooled väga väikesed või mitteaktiivsed. Üle 70 000-eurose müügikäibega on 202 ettevõtet, nende müügikäive kokku oli 2019. aastal 402 miljonit eurot (sh trükised 257 mln, pakendid 145 mln). Võrreldes 2015. aastaga kasvas müügikäive 21% ning eksport 158 miljonit ehk 57%. Peamised ekspordi sihtriigid on Soome (29,4 miljonit), Rootsi (24 miljonit), Norra (9 miljonit), Taani (4,3 miljonit) ja Läti (2,6 miljonit). Töötajate arv ettevõtetes kokku on 3698, üle 200 töötajaga ettevõtteid on kolm: Metaprint, Printall, Kroonpress.

Allikas: Äripäeva Infopank, 2020

Mis on ETPL?

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit (ETPL) on ettevõtete esindusorgansatsioon, mis toob kokku trükiettevõtted ning pakenditootjad, kelle tootmisprotsessist moodustab olulise osa trükkimine, samuti on liidu liikmete seas seadmete, tehnoloogia ja materjalide tarnijad ning trükierialade koolitaja Tallinna Polütehnikum. Liit on Euroopa graafikatööstuse assotsiatsiooni Intergraf liige ning teeb tihedat koostööd teiste Euroopa graafikatööstuse organisatsioonidega, vahendab rahvusvahelisi päringuid Print in Estonia kaubamärgi all ning on partneriks uutes rahvusvahelistes algatustes ja koostööprojektides.

Näited enimlevinud ökomärgistest trüki- ja pakenditööstuses

* ISO14001 – Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise standard

* ISO 9001 – Kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise standard

* PEFC – sertifitseeritud metsamajanduse tarneahela märgis

* FSC – vastutustundlikult majandatud metsast pärit tooraine märgis 

* Põhjamaade Luigemärk – kinnitab, et vastava märgisega toode vastab kindlatele keskkonna- ja kvaliteedinõuetele

* ClimateCalc – Põhjamaades laialdaselt kasutatav sertifikaat tõendab, et ettevõtte kohta on koostatud tõene süsinikuarvestuse raport ning ettevõtte kasutuses on tööriist süsiniku jalajälje arvutamiseks nii kogu ettevõtte kui ka iga konkreetse trükise kohta. Eestis on esimeste ettevõtetena sertifitseerimisprotsessi läbinud raamatutrükikoda Print Best (2020) ja värskelt ka poognatrükikoda Printall (2021).

* GreenLine Print – platvorm trükiste süsinikujalajälje hindamiseks ja märgistamiseks, ainuke Eestis välja töötatud rohesertifikaat

* 100% roheline energia – ettevõte kasutab rohelist energiat