Päikesepaneelid oma maja katusele? Või pigem mitte?

Paljudel eestlastel on tekkinud huvi paigaldada omale koju päikesepaneelid, kuna eelmisel aastal tegi elektri hind enneolematu hüppe, kerkides lausa 2,6-kordseks. Kui tasuv on üks päikesesüsteem ja millised on selle rajamise tehnilised nüansid? Valdkonna põhitõed vaatab üle ja kirjutab lahti Adam Erki Enok*.

Maailmas on vähe asju, milles inimesed suudavad loodust edestada. Üks selline on päikeseenergia, kus taimede fotosüntees on ligi kolm korda vähemefektiivne kui päikesepaneelidega elektri tootmine ja salvestamine. Selle taga on pikk arendustöö. Teadlased märkasid juba 135 aastat tagasi, et valguse toimel saab elektrisädemeid tekitada ja Albert Einstein teenis oma ainsa Nobeli preemia (1921. a) just nimelt päikesepaneelide kvantfüüsikalise töömehhanismi ehk fotoelektrilise efekti lahtiseletamise eest. Laiemalt võeti päikesepaneelid kasutusse alles siis, kui inimesed hakkasid kosmoses käima, sest raketi pardal on oluline saada elektrit kütust põletamata. Tänaseks on päikesesüsteemid muutunud piisavalt odavaks ja töökindlaks, et sobida igasse kodusse. Käesolevas artiklis vaatame lähemalt, milliste majanduslike ja tehniliste kaalutlustega tuleb arvestada, kui soovite oma maja katusele rajada järgmiseks 20–30 aastaks puhast elektrit tootva päikesejaama.

Pikapeale tasuv investeering

Harilikult on inimeste jaoks kõige olulisem küsimus, kas päikesesüsteem tasub ennast rahaliselt ära. Lühike vastus on „jah“. Üks sõltumatumaid asutusi Eesti Vabariigis – Konkurentsiamet – koostas 2021. aasta alguses põhjaliku analüüsi, kus uuriti erineva suurusega päikeseparkide tulusust ja seda finantsmudelit saab igaüks kasutada ka oma koduse tootmise läbiarvutamiseks. Jättes seadmete maksumuse samaks, sisestades eelmise aasta elektrihinna (keskmiselt 8,673 senti/ kWh) ja eeldusliku intressimäära (nt energiatõhususe laen 2% + Euribor), tuleb tasuvusaeg 16,8 aastat ehk tegu on igati viisaka pensioniinvesteeringuga.

Investeeringute puhul sõltub tulusus aga paljudest teguritest ja vaatame neist kahte olulisemat. Päikesesüsteemi puhul on peamine mõjutegur elektri hind. Konkurentsiamet järeldas, et 2020. aastani esinenud börsihindade juures on tasuvad ainult väga suured päikesepargid, kuid paar kuud hiljem tegi elektri hind enneolematu hüppe, tõustes aastases võrdluses 2,57-kordseks. Eeldatavasti jääb elekter ka tulevikus kalliks, sest Euroopa Liit loobub odava Vene maagaasi ja kivisöe impordist, et lõpetada selle riigi sõjatööstuse finantseerimine. See trend toetab päikesesüsteemi tulusust.

Lisaks toodetud elektri börsile müümisele on oluline ka kohapeal tarbitud elektri eest saadav rahaline sääst. Elektrivõrgust ostetud elektri pealt tuleb maksta võrgutasu, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu – kokku 4,2 senti/kWh. Mida suuremaks lähevad need tasud, seda kasumlikumaks muutub oma päikesejaama ehitamine. Poliitikud määravad aktsiisi ja taastuvenergiatasu ning neid ei saa prognoosida. Võrgutasu puhul on aga asi selge – suund on ikka üles! Elektrilevi on 2022. aastal oma tariifi juba ühe korra tõstnud ning tarbijaid ootab 10-protsendine kasv ees ka 1. juunil. Kindlasti suureneb võrgutasu ka tulevikus kasvõi seepärast, et Eestis toimub palgakasv ja elektrike töötund läheb kallimaks. Järelikult suureneb päikesepaneelide investeeringu tasuvus aja jooksul.

Lühidalt mainin ka huvitavat nüanssi, et USA uuringu järgi tõstab päikesesüsteem eramaja hinda 4%. Eestis ei ole võrreldavaid uuringuid tehtud, kuid korterelamute puhul on City24 analüüsinud, et D energiamärgisega korteri müügihind on 551 €/m² madalam kui C energiamärgise puhul. Seega võib eeldada, et ka meie riigis on kõrgema energiamärgisega eramaja rohkem väärt.

Loodussääst ja energiajulgeolek käsikäes

Loomulikult panustab päikeseelektri tootmine ka loodushoidu. Eesti oludes toodab päikesesüsteem 1,3 aastaga piisavalt elektrit, et korvata selle valmistamiseks kulunud energiakogus. Järgneva paarikümne aasta jooksul tuleb paneelidest aga ainult „puhast“ elektrit. Tänu sellele on iga ühik päikeseelektrit ligi 50 korda madalama CO₂ jalajäljega kui Eesti põlevkivielekter. Skeptikud kritiseerivad, et päikesepaneelidega kaasneb palju elektroonikaprügi, kuid tegelikult on vanade päikesepaneelide ümbertöötamise määr Euroopas üle 90% ja katseliselt on tõestatud, et vanadest paneelidest saab toota uusi paneele. Seega sobivad roheline maailmavaade ja päikeseenergeetika igati kokku.

Ukraina sõja valguses ei tohi mööda vaadata energiajulgeoleku aspektist. Eesti on elektrit importiv riik, mistõttu tuleb iga täiendav jõujaam kriisiolukorras kasuks. Austraalia eeskujul võivad väikesed päikesesüsteemid kokku anda suure tulemuse: seal on eramajade katustel ligi kolm miljonit pisikest päikesejaama, mis andsid paari aasta eest tervelt 6,5% riigi elektritoodangust. Juhul, kui soovite hakata elektrit tootma, et omale kriisiolukorras voolu tagada, tuleb võtta arvesse, et kõige tavalisemad päikeseinverterid ei tööta elektrikatkestuse ajal, sest toodangut ei ole kuhugi saata. Kallimad seadmed võimaldavad vajadusel toita ühte elektripistikut juhul, kui elektrivõrk on maas. Majapidamistele annavad suure energiajulgeoleku ainult akud, mis suudavad sõltumatut toidet pakkuda, kuid nende hinnad võivad moodustada ligi poole ülejäänud päikesesüsteemi maksumusest (arvestage ligikaudu 5000-eurose väljaminekuga). Akudesse investeerimine on mõistlikum, kui elate kohas, kus on tormide ajal sagedasi elektrikatkestusi.

Päikesesüsteemi rajamise ABC

Päikesesüsteemi rajamise soovi korral hinnake esmalt, kas teie majal on lõunasse n-ö vaatavat katusepinda, millele puud ega naaberhooned ei heidaks segavaid varje. Lõunasse suunatud ja 40-kraadise kaldenurga alla seatud paneelid on Eesti oludes kõige tootlikumad, kuid ka teised paigutused annavad hea tulemuse (vt tabel). Maja paiknemist ilmakaarte suhtes on kõige kergem kontrollida Google Mapsist või muust kaardirakendusest.

Seejärel võtke ühendust päikesesüsteeme paigaldavate ettevõtetega ja küsige hinnapakkumisi ning ka võrdlevaid pakkumisi. Müügiinsenerid soovitavad teile jaama koguvõimsuse vastavalt katuse pindalale ja katuseakende, korstnate jne paiknemisele. Jagage nendega ka oma elektritarbimise statistikat, et saada hinnang selle kohta, kui suur päikesesüsteem on rahalise tasuvuse jaoks optimaalne. Tüüpiliselt ehitatakse 5–10 kW võimsusega jaamasid ning investeeringu suurus on kuni 1000 eurot iga võimsuse kilovati kohta (sisaldab seadmeid, paigaldust, dokumentatsiooni). Nimekirja võimalikest teenusepakkujatest, kelle poole pöörduda, leiate näiteks MTÜ Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni kodulehelt.

Kolmas ettevalmistav samm on taotleda võrguettevõtjalt – sellelt samalt, kellele maksate võrgutasusid – luba väiketootja liitumiseks. Suuremat osa Eestist katab riigiettevõtte Elektrilevi jaotusvõrk ja nemad on öelnud, et kuni 15 kW suurune päikesejaam saab vastuse kätte 30 päevaga. Liitumine tuleb kooskõlastada, sest elektri võrku müümiseks on vaja uut elektriarvestit ja sageli ka muudatusi alajaamas, mistõttu maksavad liitumistööd 500–2000 eurot. Enne liitumispakkumise saamist ei ole soovitatav päikesesüsteemi ära osta, sest igale poole ei ole tehnilisel võimalik tootmisseadmeid panna ja sel juhul tuleb kogu projekt katki jätta.
Pärast nende etappide edukat läbimist, päikesesüsteemi paigaldamist ja elektrisüsteemi auditit, võib hakata elektrit tootma. Toodangu eest raha teenimiseks tuleb sõlmida veel tarneleping mõne elektrifirmaga, et majapidamise tarbimisest üle jääv elekter börsihinnaga maha müüa. Saadud tulu jääb öise elektri tasaarveldamise ettemaksuks. Suuremat sorti päikesesüsteemide korral kaasneb elektri müümisega ka tulumaksukohustus.

Riiklikke toetusi ei pruugi lisanduda

Erinevalt paljudest muudest Euroopa riikidest ei maksta Eestis uutele väiketootjatele riiklikku investeeringutoetust või taastuvenergiatoetusi. Käesoleva aasta aprillis avati küll KredExis väikeelamute rekonstrueerimise rahastusvoor, mille raames oli lubatud paigaldada kuni 15 kW päikesepaneele, ent juba 18. aprilli seisuga oli selle eelarve 98% ulatuses ammendunud. Varasemate aastate kogemus näitab, et niisuguse rahastuse edukaks küsimiseks tuleb hulk eeltööd teha ära juba mitu kuud varem.
Tegelikult on Eesti juba kliimaeesmärgid täitnud ja seetõttu ei pruugi rahakraanid niipea avaneda. Pigem hakatakse prääniku asemel rohkem piitsa näitama, kehtestades hoonete energiatõhususele karmimaid nõudeid, mis survestavad kasutusele võtma energiatootmisseadmeid. Minu soovitus on otsida häid finantseerimisvõimalusi vabaturult, mitte oodata uusi toetusi. Praegu pakuvad suuremad pangad madala intressiga energiatõhususe ja renoveerimise laene ning väiksemad pangad osutavad järelmaksuteenuseid. Alternatiivne võimalus päikesesüsteemi oma katusele saada on sõlmida teenusepakkujaga pikaajaline täisteenusrendileping. Seda USA-s ja Saksamaal väga populaarset ärimudelit kasutavad ka mõned Eesti ettevõtted, kes lubavad, et teenus hõlmab nii regulaarseid hooldustöid, kui ka katki läinud seadmete väljavahetamist, mis tagab majaomanikule suurema mugavuse.

Praktilised näpunäited

Üldjuhul ei vaja päikesesüsteemid muud hooldust, kui elektriku kontrollvisiiti iga paari aasta tagant ja kümnendal aastal põhjalikumat elektriauditit. Sageli arvatakse, et talvel tuleb paneelidelt lund rookida, aga see ei ole mõistlik, sest novembrist veebruarini on päevad liiga lühikesed, et olulises koguses elektrit toota. Samuti ei pea muretsema paneelide tolmust ja linnumustast puhastamise pärast, kuna vihm hoolitseb selle eest.
Siiski tuleks olla hoolas päikesesüsteemi mehaaniliste kinnituste suhtes. Tugeva tuulega võivad katuseraami kinnituspoldid loksuma hakata ja seetõttu on mõistlik neid aegajalt üle pingutada. Katusele pandud paneelide taha võivad koguneda ka sügisesed lehed või sammal ja seepärast tuleks neid käia sarnaselt vihmaveerennidele puhastamas. Mõlemat probleemi saab vältida, kui paigaldada harilike päikesepaneelide asemel kaks-ühes päikesepaneelid, mis on ühtlasi ka katusematerjali eest. Niisugust lahendust arendab lausa kaks Eesti ettevõtet, nii et valikut on nii välimuse kui hinna puhul.

Eestis on varem pruugitud päikesekollektoreid, mida kasutatakse kraanivee või küttesüsteemi soojendamiseks ning mõni kodumaine firma arendab seda tehnoloogiat siiani. Viimase 10 aastaga on elektrit tootvate päikesepaneelide hind kukkunud kuus korda, mistõttu ei ole kollektoritel enam suurt majanduslikku mõtet, sest soojust saab kasutada ainult oma tarbeks, kuid elektrit oleks võimalik ka teistele müüa. Aina enam tuleb turule tarku seadmeid, mis oskavad lülitada sisse põrandakütet, soojuspumpa või elektriauto aku laadimist, et saaks kasutada omatoodetud puhast ja odavat energiat. Ka selle puhul oskab nõustada päikesesüsteeme müüva ettevõtte müügiinsener.

Kokkuvõte

Rohkem kui sada aastat kestnud arendustöö on muutnud päikesepaneelid majanduslikult tasuvaks tehnoloogiaks, mida saab iga koduomanik küllaltki lihtsalt kasutada. Päikeseelektri tootmine aitab seejuures säästa loodust, kuid suurendada ka Eesti energeetilist julgeolekut. Oma isikliku süsteemi soetamiseks tuleb küsida vajalikud load ja leida usaldusväärne paigaldusettevõte, kuid selles pole midagi keerulist. Praeguses majandusolukorras pakutakse ka erinevaid mugavaid finantseerimisvõimalusi ja riigipoolset toetusraha ei ole isegi tarvis. Kokkuvõttes tähendab see, et iga kinnisvaraomanik võiks tõsiselt kaaluda päikesepaneelidesse investeerimist.

*Adam Erki Enok on tootearenduse spetsialist n-ö nähtamatuid päikesepaneele tootvas Eesti ettevõttes Roofit.solar ja 40 kW päikesepargi osanik.

(1) https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/news-related-files/hevac_ekspertanalyys_pvj_sisendid.pdf

Lisalugemist:

Konkurentsiameti tasuvusanalüüs ja valdkonna ülevaade: https://www.konkurentsiamet.ee/et/uudised/konkurentsiamet-soovitab-taastuvenergia-toetused-jark-jargult-kaotada

KredEx toetus väikeelamute rekonstrueerimiseks: https://kredex.ee/et/teenused/elamistingimuste-parandamiseks/vaikeelamute-rekonstrueerimistoetus-2022

Saksa ekspertide vastused levinud päikesepaneelide müütidele (inglise keeles): https://www.ise.fraunhofer.de/en/publications/studies/recent-facts-about-pv-in-germany.html