Sa oled töötu. Su äri on õhtul. Võlad on maksmata. Kas see ongi lõpp?

Vahel ma arutlen endamisi, kuidas me ikka oma mõtetega end nii hullult sassi kammime. „Kuidas minuga ikka nõnda sai juhtuda!?“ süüdistame end ja mõtleme, kui palju oleks pidanud teisiti tegema. Mehed muide vihastavad tavaliselt sellises abitus olukorras jakipuvad käituma halvasti.

See kõik on alati vaid tagantjärele tarkus. Toonaste teadmiste ja kogemustega oleksime teinud täpselt samamoodi. Mina ei usu, et investeerimispankurid oleksid taas samas olukorras olles raha kuidagi teisiti investeerinud. Inimesed juba on kord sellised. Nii et minevikus sobrada pole mõtet.

Selline enesesüüdistamine ja negatiivsete mõtete mõtlemine kütab üksnes tohutut hulka ärevust. Negatiivsed mõtted on need, mis tapavad. Negatiivne mõtlemine toob kaasa ennasthävitava käitumise ja lõpuks tapab negatiivsus inimese – aeglaselt, kui mitte kohese haigestumisega. Ja teised ei pruugi seda märgata. Nii et häbi tapab tõepoolest.

Edasi saavad elada rahulikumalt need, kes jaotavad mõistlikult vastutust laiali. Ja ütlevadki: „Kui läheb plaanipäraselt, on hästi. Kui ei lähe, pole ka hullu, elame üle.“ Sellises olukorras on üsna arukas tunnistada endale, et tõsi – ma ei teadnud, ei saanud aru, ei osanud. Kui suurte instituutide viisi ei suudeta majandusprognoose teha, siis ei pea vast mina ettevõtja või juhina ka end halliks muretsema. Inimestel juhtub rumalaid vigu ju ikka ja jälle. Ja me kuulume nende inimeste hulka.

Negatiivsete mõtetega kujundame me tegelikult ise (kogemata muidugi) oma saatuse õnnetumat osa. Robert Merton võttis juba 60. aastate lõpul kasutusele mõiste isetäituvad ennustused. Selle loogika järgi kujundavad tegelikke tulemusi nii majanduses kui mujal inimeste ootused nende tulemuste suhtes – inimeste tunded ja mõtted, käitumine. Inimene ise saab oma mõtetega asjade käiku mõjutada. Kui sul on ootus, et asjad lähevad halvasti, siis sa suurendadki seda halvastimineku tõenäosust oma käitumisega.

Kuidas edasi minna?

Minu arust on meil kõigil praegu eksamite aeg, ja neid eksameid on kolm:

• Reaalsustaju eksam
• Tegutsemise eksam
• Lähedussuhete eksam

Mida need tähendavad? Reaalsustajust rääkides oleks mõistlik vastata küsimusele, mis on kõige halvem, mis sinuga äriliselt saab juhtuda. Ning mis on see, mis alles jääb. Midagi jääb ju päris kindlasti majanduskriisist täiesti puutumata.

Mõtle, mil määral on sinu eneseuhkus seotud varade hulgaga, ja mõtle ka sellele, kui kõva poiss sa oled ilma varanduseta. Võib-olla tuleb vahetada tegevusala. Võib-olla tuleb välja kolida. Võib-olla tuleb minna hoopis teise linna või riiki tööle – aga see kõik ei ole maailma lõpp.

Ükskõik kui halvaks olukord majanduslikult ka ei lähe, on elufilosoofiliselt üks kõige suuremaid tarkusi keskenduda sellele, mis alles jääb ja mida on võimalik teisiti teha.

Paljud muretsevad selle pärast, et mida minust avalikkus mõtleb, kui lõpetan võlgades või astun firmast tänavale. Kas ma saan endale külge luuseri sildi? Kuid me oleme ju näinud nii 1992. kui 1998. aasta majanduslangusi ja võime öelda, et viie aasta pärast on see kõigil meelest läinud! Uued sündmused tulevad peale ja vanad unustatakse.

Asjad on lihtsamad, kui jaksad endale öelda: „Nüüd on nii ja ma ei pea sellepärast elu lõpuni põdema”. Häbi tunda üle mõne minuti on ebatervislik ja mõttetu. Praegune olukord on lihtsam kui 10 aastat tagasi, sest kaotajaid on väga palju. Kambakesi on isegi loll olla parem kui üksi.

Uus algus

Ükskõik milline tegutsemine on alati parem kui nurgas istumine, eriti meeste puhul. Neid mehi, kes suudavad mitu kuud mitte midagi tehes asjade üle mõtiskleda, on vähe. Mida ärevam olukord, seda rohkem tahab inimene vastust küsimusele “Ütle mulle, mis nüüdsaab.“ Vastan sellele ikka, et riskida tasub ka siis, kui esimesel korral ei õnnestunud.

Määramatuse talumist on võimalik ka harjutada. Näiteks osaled mingil töökonkursil ja lepid endaga kokku, et ei tee kuni tulemuse teadasaamiseni vahelduseks mitte midagi, tõmbad hinge. Tean üht meest, kes majanduslikult tegi läbi tohutu kaotuse. Ta keskendus pärast seda oma vannitoa remondile ning rahunes selle käigus, suutis oma elu läbi mõelda ja ilusti edasi minna.

Siin on tähtis meeles pidada, et Robert Mertoni isetäituvate ennustuste puhul toimib ka positiivne skeem! Kui jaksad mõtelda positiivselt, suurendab see toimetuleku tõenäosust.

Ehk just seepärast on praegu hinnas need juhid, kes kontrastiks muu maailmaga suudavad oma visiooni ja initsiatiiviga teised käima tõmmata ning veenda neid, et me saame oma asjad tehtud!
Lähedussuhted

Olen paljudele noortest naistest klientidele öelnud, et kui tahad teistest naistest kindlaimal viisil positiivselt eristuda, siis ära tee etteheiteid, ära hala, ära virise, ära õpeta ja kritiseeri abikaasat. Kui sa seda suudad, siis võid kindel olla, et saad sisemise tänu mehelt, isegi kui ta midagi otse välja ei ütle.

Te ei kujuta ette, kui alla see meeste tuju tõmbab, kui tööl on kehvasti ning naine kodus tige ja mossis. Kui aga ikka naine ütleb, et ära muretse, saame hakkama, meil on – natuke utreeritult öeldes – veel 2006. aasta moosi keldris, siis see selline pluss, et kohe on!

Sõprade roll on sama tähtis. Kui sul on läinud kehvasti ning sõbrad hoiavad sinust kui pidalitõbisest eemale, siis on nirud sõbrad. Tore on, kui sõprade seas on keegi eestvedaja, kes korraldab seltsielu või klubilisi üritusi, kus tehakse näiteks koos süüa ja see, kellel hetkel on tõesti näpud põhjas, paneb oma panuse mingil talle võimalikul kujul. Aga kõigil on tore ja just nii saadakse sõprade tegelikku toetust tunda.

Kokkuvõtteks

Ärme siis unusta, et üks kõige keerulisemaid ülesandeid on aktsepteerida tegelikkust. Tundub naljakas, aga peamine põhjus, miks inimesed ei saa oma eluga hakkama, on see, et nad ei jaksa taluda tegelikkust sellisena, nagu see on. Sest meil kõigil on nii palju fantaasiaid, kuidas asjad peaksid olema või oleksid võinud olla.

Suhtugem sellesse rahulikult, kui asjad ei läinud nii, nagu me tahtsime. Ja ärme unusta, et inimkond on alustanud lõputu arv kordi otsast peale.

* * *

Mida öelda inimesele, kelle äri on tuksis või töö läinud?

Jüri Mõis, ettevõtja ja tippjuht enam kui 20 aastat

Masendusse satub inimene minu meelest sellises olukorras niikuinii – seda ei saa vältida. Aga kindlasti tuleb sellega kaasnevaid reaktsioone tagasi hoida. Kõige olulisem: ei tohi jooma hakata, sest see on kindel häving.Kurvastuse viinaklaasi uputamine on lühiajaline abi, mis veab sind üha sügavamale sisse.

Teiseks – see ei ole küll väga uus mõte – tuleb ühe päeva kaupa elada ning oma plaanid võimalikult lühiajaliseks muuta. Ning nagu ütleb vana pankuri loogika: kõigepealt kujuta kõige halvemat olukorda, mis üldse võimalik, ning siis tunne rõõmu iga väikese asja üle, mis sellest joonest ülespoole jääb.

Praeguseks ajaks, mil ühiskond on sedavõrd tsiviliseeritud, ei ole põhjust arvata, et rahaasjade pärast üksteisele füüsiliselt kõri kallale karatakse. Neile võlausaldajatele, kes on oma raha pealt intressi saanud – ehk siis võlausaldaja on sinu pealt teeninud, saab öelda, et intress oligi riskitasu, ja laenuandmine oligi risk. Kui oled mõnelt sugulaselt laenanud, siis küllap pidi laenuandja mõistma, etraha mittesaamise võimalus oli ju olemas.

Nii et ülemäära palju ei pea võlgade pärast ka muretsema. Nagu mu hea sõber Hannes Tamjärv ütleb – see on ikkagi ainult raha.

Kadri Jäätma, kunstnik ja keraamik, perefirma OÜ Siirup omanik

Algul oled tööd kaotades masenduses ja augus, seda niikuinii. Sellises olukorras on kõige tähtsam iseenda süüdistamine lõpetada ja endaga ära leppida. Tulebki aeg maha võtta ja puhata. See on hea võimalus oma elus inventuur teha, nii tehtud kui tegemata asjades, teostatud ja teostamata unistustes. Panna enda jaoks paika, mida edaspidisest elust tahta. See aitab mõista, mis on su jaoks elus tõeliselt tähtis. Sa võid näiteks avastada, et töö ei ole ainus tähtis asi siin ilmas.

Siis on võimalik mõelda ka selle üle, kas see töö, millest sa ilma jäid, oli ikka üldse sinu unistuste töö. Ehk oled kahelnud, kuid pole lihtsalt julgenud varem midagi muud tegema hakata. Võib-olla on nüüd sulle antud võimalus see pööre teha.

Üks asi, mida kindlasti ei tohi teha – häbeneda. On ju selliseid inimesi, kes isegi lähedastele ei julge öelda, et töö kaotasid. Aga just sõprade-tuttavate võrgustik on väga oluline, sest neil võib olla infot uute töökohtade kohta. Inimesed on valmis meeleldi aitama, kui vaid teaks, et abi vajatakse.

Sama tähtis on registreerida end töötukassas töötuna arvele ja riigi poolt pakutav abi vastu võtta. Siin ei ole midagi häbeneda, töötuks võib meist igaüks jääda. Töötades oled ju maksnud nii töötuskindlustusmakset kui ka sotsiaalmaksu ning hättasattuna on sul õigus abi saada.

Need, kel parajasti hästi läheb, ei tohiks oma raskustesse sattunud sõpru unustada. Tähtis on sõprade-lähedaste toetus ja hea sõna ning julgustus. Tööst ilma jäänud inimesel on masendus kerge tulema. Inimene peab küll ise endas tahtmise ja jõu leidma edasiminekuks, kuid tugi on ka väga oluline.