Rain Vääna – juht, kes oskab peeglisse vaadata, aga kaotada ei taha

Ragn-Sellsi juhi Rain Vääna jaoks tähendab hea juhtimine seda, et inimestes tuuakse välja parim. Tema sõnul tuleb anda töötajatele võimalus leida oma tee ettevõttele seatud eesmärkide täitmiseks – vaid siis saavutatakse parim tulemus. Küsis Kadri Kütt.

 

Milline on olnud teie teekond praeguse ametikohani?

See teekond on olnud väga äge. Töötasin algusaastatel puusepa, transporttöölise, müüja ja logistikuna. Mul vedas, kuna sattusin algusest peale heasse seltskonda, kus töökus oli kõrgelt hinnas. Harvad ei olnud päevad, kus sai sõpradega lihtsalt lõbu pärast võistlusi korraldatud: kes teeb rohkem, kes panustab enim. Veel 15 aastat tagasi ei teinud ma eriti plaane ja järgisin lihtsalt ammu kuuldud tõde, et töökus viib sihile ja toob uusi võimalusi. Nii see ka alati läks.

Kas olete oma karjääri ette planeerinud?

Vähestel õnnestub 20. eluaastates oma karjääri või elukäiku ette planeerida. Plaane, kuidas ma tahan kasvada ja millises ettevõttes töötada, hakkasin tegema tunduvalt hiljem, kui tööl käimisega algust tegin. 2005. aastal seadsin endale plaani järgmiseks 10 aastaks. Mõtlesin läbi, kes ma tahan olla 40-aastaselt. Milline on mu perekond; kus ma elan; kes on mu sõbrad; millises ettevõttes ma töötan; kuidas ma ennast selle kõige juures tunnen ja kas ma olen õnnelik. Iga inimene saab ise oma elu ja karjääri suunata ning ma ei usu juhusesse või heasse õnne. Enamasti stardime ju kõik täisealiseks saades ikka nullist. Kui sel hetkel on suur tahtmine midagi ära teha, võib jõuda kaugele. Samas ei seisne elu ainult karjääris, vaid eelkõige õnnetunde otsimises. Iga inimene valib endale elujoone ja hakkab siis selle nimel tööle. Mu vanaisa ütles alati, et mees peab oskama tööd hinnata. Kõike muud saab sulle õpetada, aga kui sa ikka laisk oled, siis pole sinuga just palju peale hakata… Tänasest aga 10 aastat edasi mõeldes tean samuti, millisena oma elu siis näha soovin ja mis mind õnnelikuks teeb.

 Üks väga hea juhtimise põhimõte: ära ürita olla oma meeskonnast targem.

Kuidas teil juhtimine esialgu välja tuli?

Olen tippjuhina töötanud alates 2007. aastast ja mitmel juhtival positsioonil tegutsenud veelgi kauem. Tegin alguses ikka kõik peamised algaja juhi vead ära. Olin mikrojuht ja läksin liialt detailidesse. Üritasin inimestele kogu aeg öelda, mida nad tegema peaksid. Usaldasin vähe ja kontrollisin palju. Olin autokraatlik juht ja dikteerisin, selle asemel et kaasata ja delegeerida. See on märk kogenematusest ja ebakindlusest. Kui juht arvab, et on oma spetsialistist või mõnest meeskonnaliikmest targem, on õige aeg peeglisse vaadata. Võin ausalt öelda, et olen õppinud oma vigadest ja muutunud tasakaalukamaks, aga ma ei ole ära õppinud, kuidas kaotada. Ma ei salli seda ja ilmselt ei ole head moodust, kuidas ma lepiksin tagasilöökidega.

Kui kaua teil selle tõdemuseni jõudmine aega võttis?

Kui küsida mu meeskonnalt, kas ma suudan igas situatsioonis oma liistude juurde jääda, siis kaugel sellest. Teatud olukorras võtan ikka kontrolli, laskun detailidesse ja teen ise teiste eest otsuseid. Õnneks on selliseid olukordi viimastel aastatel väga väheseks jäänud.

Selleks, et ükskõik mis valdkonnas väga heaks saada, on vaja harjutada vähemalt 10 000 tundi. Seega võiks eeldada, et igal juhtimistasandil läheb aega kolm-viis aastat, et parimaks saada. Alustad esmatasandi juhina ja töötad ennast üles oskusi ja kogemusi omandades. Kindlasti on olemas ka otseteed, kuid usun, et loogiline alt üles areng tagab tervikpildi.

Kuidas te Ragn-Sellsi jõudsite?

Mind kutsuti Ragn-Sellsi 2013. aasta alguses eesmärgiga kujundada traditsioonilisest veoteenuse ettevõttest kliendikeskne organisatsioon. Minu jaoks oli tegemist uue tööstusharuga ja põhjuseid, miks ma siia tulin, oli laias laastus kaks. Ragn-Sells oli ka siis tuntud ja hea mainega ettevõte, oma valdkonna liider. Teiseks paelus mind valdkond, sest juba 2013. aastal räägiti palju taaskasutamisest ja materjalide ringlusse võtmisest, kuid tavatarbija jaoks oli see veel täiesti tundmatu maa. Tahtsin näha, kas selles vallas on mul võimalik keskkonna jaoks midagi ära teha, ja leida lahendusi jäätmete paremaks kogumiseks ning taaskasutamiseks. Esialgu tegid sõbrad nalja, et lähen prügiettevõttesse tööle. Nüüd aga räägime Ragn-Sellsist kui ringmajanduse olulisest osast, kes on tooraine tarnijaks tervele tööstussektorile. Üks meie töötaja on öelnud: „Mis saab olla veel parem, kui teha ära midagi keskkonna heaks ja saada selle eest ka veel palka.“

 

Millised olid teie eesmärgid Ragn-Sellsi juhtima asudes?

Kui Ragn-Sellsis alustasin, arutleti üha rohkem materjalide ringlusesse võtmise üle ja kaevandatavate materjalide asendamisest taaskasutatud toorainega. Minu sihiks oli leida võimalused, kuidas olla kliendi esmane valik, tagada jätkusuutlik ja kasumlik areng ning muuta Ragn-Sells müügile suunatud teenusettevõtteks. Lisaks võtsime sihiks jätkusuutliku ja kasumliku kasvu. Lähtusin omaniku püstitatud visioonist, aga õppisin ettevõtet ja olemasolevat meeskonda tundma. Seatud eesmärkidest lähtuvalt hakkasin uuesti meeskonda koostama. Värbasin oma peas ka sel hetkel juba ettevõttes töötavaid inimesi uuesti. Hindasin iga juhi sobivust oma ametikohale ja tegin vajadusel muudatusi juhtimises ning tiimides. Oli ka mitmeid emotsionaalselt raskeid otsuseid… Sul võib meeskonnas olla väga toredaid inimesi, keda hindad ja hoiad, aga kui nende kompetentsid ja hoiakud ei vasta ametikoha ootustele, siis pole midagi teha. Tänaseks on Ragn-Sellsist saanud nüüdisaegne teenusettevõte. Me usume, et oleme eeskujuks ka väljaspool jäätmekäitlust. Meeskond on teinud fantastilist tööd ja see, mida me kolm-neli aastat tagasi pidasime ebareaalseks, on nüüd tegelikkuseks saanud. Veel kolm aastat tagasi oli meie jaoks normaalne anda kliendi päringule vastus 48 tunni jooksul, nüüd on meie ootus saada kliendiga kokkulepe 15 minuti jooksul.

Millised on olnud teie õppetunnid Ragn-Sellsi juhtides?

Üks väga hea juhtimise põhimõte on see, et ära ürita olla oma meeskonnast targem. Värba ja hoia neid, kes on oma valdkonnas alati sinust peajagu üle. Tuleb õppida olema see, kes seab suuri eesmärke, küsib rumalaid küsimusi ja laseb teistel tarku otsuseid teha. Meeskond tegeleb igapäevase äri juhtimisega ja tippjuhi ülesandeks on kehtestada strateegia ning kultuur.

Ma ei tea enam, mis on inimeste igapäevatoimetuste täpne sisu, aga ma tean, millised on nende suured eesmärgid. Ma ei saa kontrollida, kas igapäevased tegevused on tehtud, aga saan otsustada, milliste väärtushoiakutega inimesed meil töötavad. Pean leidma võimalusi, kuidas inimesed koostööle suunata. Meeskonda ühendavad ühised eesmärgid, kuuluvustunne, koos tähistamine ja võimalus koos areneda ning panustada.

Keegi ei ole isikuna kellestki parem. Kõik saavad vabalt oma arvamust avaldada ja teha ettepanekuid parendamiseks. Kritiseerida võib ainult siis, kui on hea ettepanek, kuidas enda või teiste tööd paremaks muuta.

Kritiseerida võib ainult siis, kui on hea ettepanek, kuidas enda või teiste tööd paremaks muuta.

Milliseks juhiks olete te aastate jooksul kujunenud?

Olen muutunud tasakaalukamaks. Kui usaldad inimesi ja annad neile võimaluse ise vastutust võtta, saad edukogemust rohkem tunda. Kui suudad luua kultuuri, mis on suunatud õppimisele ja saavutamisele, leiad ennast ning oma tegeliku ülesande.

Juhtide ja ka minu üks vigu on olnud otsustamatus. Tihtipeale on hea ja parema juhi vahe see, et üks otsustab ja teine mitte. Kui juht ei otsusta kiiresti, tuleb tagajärgedega pikka aega tegeleda.

Kuidas te värbamisel väärtuste sobimist hindate?

Mul on ette tulnud, et tegelen värbamisega kogu päeva. Viimati võtsin potentsiaalse juhikandidaadi kaasa töötajate ja koostööpartnerite juurde. Nii mina kui mu kolleegid said temaga päeva jooksul suhelda ja üksteist vastastikku testida. Tänapäeval on värbamine ju kahepoolne: ettevõte valib töötajat ja tippspetsialist tööandjat. Suurepärase kaliibriga juhtide värbamiseks ei piisa enam tunnisest töövestlusest. Pikema protsessi käigus kukuvad maskid eest ja tekivad huvitavad ning ausad arutelud.

Kui oluliseks peate värbamisel oskusi?

Tänapäeval on oskused elementaarsed ja need pannakse esimese asjana ritta. Sealt edasi vaadatakse, kes ettevõtte kultuuriga kõige paremini sobib. Meil valivad spetsialisti valdkonnainimesed, aga mina hindan tema sobivust kultuuriga. Inimese teeb lisaks oskustele eriliseks see, milline ta isiksusena on.

 

Mida tähendab teie jaoks töine motivatsioon?

Koos meeskonnaga oleme endale seadnud eesmärgid, mis meil silma särama panevad. Oleme olnud keskmisest hullumeelsemad, et anda kõigile võimalus ka isiksusena särada. Me kõik usume, et keskkonnasõbralikud lahendused tasuvad igal juhul ära, nii meile kui kliendile. Praegu ütleme ühena turuliidritest, et tahame järgmise 10 aastaga neli korda kasvada ja seda Eesti turul, mis on justkui oma maksimaalse taseme saavutanud. See tähendab uusi ärisuundasid ja turge. Oleksin võinud juba Ragn-Sellsi tulles öelda, et ettevõtte lagi on saavutatud. Siis ei töötaks aga siin need inimesed… Üks pool on mu enda rahulolu ja motivatsioon, teine aga see, et kui ma tahan meeskonda ägedaid kolleege, siis pean seadma erakordseid eesmärke. Me teeme midagi, mida pole varem Eestis tehtud. Mõned inimesed vajavad hullumeelseid eesmärke, et nad üldse tahaksid hommikul tööle tulla.

 

Millised eesmärgid olete endale seadnud?

Meie eesmärk on, et Ragn-Sellsist saab aastaks 2030 praeguse 27 miljoni pealt 100-miljonilise käibega ettevõte. Pool meie ärist tulevikus on uued tehnoloogiad, mille võtame kasutusele esimeste hulgas maailmas. Kui ma kujutan ette, milliseid inimesi mul selleks vaja on, ja mõtlen, et peaksin neid oskama juhtida, tundub see hirmus. Järelikult pean juhina kasvama, et hakkama saada. Võtsin vastu Eesti Teed ASi nõukogu esimehe koha, et riigile tagasi anda ja aru saada, kuidas juhtida tippjuhte. Meil on käsil ka huvitav projekt, mille käigus plaanime koostöös Eesti Energiaga igal aastal kuni miljon tonni põlevkivituhka materjaliks ümber töödelda. Praegu käib töö laboris ja järgmisel aastal hakkame selleks katsetehast ehitama. Põhiäri jääb ikka alles, aga viie aasta pärast moodustab see 75% ja 10 aasta pärast mitte rohkem kui 50% ettevõtte käibest.

Ja mis on sihiks isiklikus elus?

Inimesena usun, et suudan säilitada endas tasakaalu – töötan selle nimel. Leian aega pere ja spordi jaoks. Reisin perega ja vahel ka sõpradega. Õpin igal aastal midagi uut. Annan midagi tagasi ühiskonnale laiemalt. Kasvatan ettevõtteid ja arendan inimesi enda ümber.

Kas töötate ainult kontoris või kodus ka?

See on distsipliini küsimus. Võtan üliharva kontorist arvuti kaasa, sest see on kiusatus number üks, mis kodus töötama ahvatleb. Telefonis hoian samuti meiliteavitused väljas, vajadusel saab mind tabada kõnede ja SMSide abil. Mulle meeldib tööl värske olla. Välja puhkamata ja stressis olles on pidev ärevuse tunne. Oled justkui udu sees ja siis ei ole otsused enam täpsed ja sa ise inspireeriv.

Kui palju te töötate?

Märksõnad, mille järgi soovin elada, on usk, usaldus ja tasakaal. Sa pead uskuma, et teed õiget asja ja südamest. Sul peavad olema sellel teekonnal väga head kaaslased ja aega nautida elu kõiki külgi, mitte ainult tööd. 30. eluaastates töötasin üle ja see päädis tervise rikkumisega. Nüüd mõistan, et juht on liider ning meeskonna looja, mitte see, kes kõike ise teeb. Ma ei tee enam 12–14-tunniseid tööpäevi.

Olen otsinud mitu aastat, kuidas oma kogemusi ja energiat ühiskonnale tagasi anda. Teostan ennast ka „Pikema sõpruse päeva” liikumise kaudu. Olen meeste tervise parendamise projekti ainuüksi 2019. aastal panustanud rohkem kui 200 tundi. Saan sellest tohutult energiat ja positiivset tagasisidet ning tunnen, et loon tervele Eestile suurt väärtust. Pikemas perspektiivis võimaldab see liikumine tõsta tervena elatud aastate arvu.

Millest hakkas idanema meeste tervise projekt?

Lugesin 40-aastaselt statistikat, mille põhjal oli mul veel jäänud 25 tervena elatud aastat, ja otsustasin, et pean siin midagi ette võtma. Tahtsin teha nii, et ka sõbrad hakkaksid oma tervisesse austusega suhtuma. Otsisin üritusi, mis aitaksid suunata rohkem tähelepanu tervisele ja tervislikele eluviisidele. Nüüd saan aru, et eesmärgiks ei saa olla lihtsalt pikem elu. Peame leidma viise, kuidas tervena kauem elada. Tervena elamine võiks olla kultuur ja elamise viis, mitte kohustus või sund. Kaasasin sõbrad ja sellest arenes mõte korraldada äge päev, mille sisu on see, et sõbrad on üksteise jaoks kauem olemas – pikema sõpruse päev. Ja see on palju laiema tähendusega kui lihtsalt tervisetestid. See on ennekõike päev sõpradele, kus tegevusi leidub igaühele. Oleme käinud balletti õppimas, külastame ettevõtteid-asutusi. Liigume sel päeval üksnes ühissõidukitega ja jala.

Kuidas sellest kogu Eestit kaasav projekt sai?

Eelmise aasta novembris mõtlesime oma 20-liikmelise sõpruskonnaga rohkem mehi kaasata ja selleks riigi appi võtta. Üks tuttav turundusguru ütles, et ideed aitaks müüa see, kui kuulutaksime eesmärgina välja hullumeelsena kõlava 10 000 mehe kaasamise. Nii tegimegi. Viie aasta peale loodame kaasata 100 000 meest ja miks mitte tulevikus ka naisi. Oleme suutnud enda ümber koondada esindusliku seltskonna ettevõtjaid ja riigiasutusi. Ühe inimese ideest on saanud osapooli ühendav ja käitumist muutev projekt. Lisaks on mulle lubatud, et kogutud andmete pealt saame koostöös Eesti Haigekassa, Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku ja Tervise Arengu Instituudiga luua Eesti meeste terviseraporti. See võiks olla tulevikus alusdokument meditsiiniteenuste muutmisel ja parema kättesaadavuse loomisel. Näen, et tulevikus tegeleme kõik rohkem ennetusega, sest enamik haigusi on ära hoitavad lihtsalt elustiili ja harjumusi muutes.

 

Kui palju te seda entusiasmi olete tööl inimestesse süstinud?

Ragn-Sellsis oli see õnneks juba enne minu tulekut olemas ja nüüd üha rohkem. Eks meeste projekt paistab ka ettevõttesse sissepoole ja inimesed hakkavad üha enam sellega samastuma. Võimaldame kõikidel töötajatel soodsalt spordisaali külastada, vajadusel saab enamik meie meeskonnast kodus töötada. Meil on tavapärase 28 päeva asemel 35 päeva puhkust. Pöörame tervislikkusele tähelepanu, sest see ju toetab tugevalt tööalast tegevust. Kui inimesed on terved, välja puhanud ja nende stressitase on normis, on neil hea olla.

Millega te ennast laete lisaks tööle ja terviseprojektile?

Tegelen kahe spordialaga: talvel hea toonuse hoidmisega jõusaalis ja suvel rulluiskudel sõitmisega. Trenn on minu jaoks see koht, kus ma saan kõigest eemale minna, ja ma eelistan omaette treenimist massiüritustele. Mulle meeldib elada ja pean oluliseks õnnetunnet igas eluetapis, mitte vaid ühekordsete eesmärkide poole püüeldes. Õnn peaks olema igas päevas ja see ei ole kindlasti asi, vaid puhas meeleolu. Tunne minu sees.

Ragn-Sells faktides

• Pereettevõte, mis kuulub rootslastest Sellpergide perele
• Vanust üle 140 aasta
• Eestis tegutseb aastast 1992
• Kliente 94 000
• Käive u 27 miljonit eurot
• Omab Eesti suurimaid veokiparke (ligi 100)
• Tühjendab igal aastal enam kui 2,5 miljonit konteinerit
• Käitleb 235 000 tonni jäätmeid aastas ning u 80 materjaliliiki
• Ettevõttel on pere -ja töötajasõbralikkuse kuldmärk ja vastutustundliku ettevõtluse hõbemärk

Rain Vääna

Varasemad töökohad: Andrese Klaasi AS, viimased kaks aastat tegevjuht; Lindströmi tegevjuht. Alates 2013. aastast Ragn-Sellsi juhatuse esimees. 2016–18 Ragn-Sells Läti juhatuse esimees. Eelmisest aastast Eesti Teed ASi nõukogu esimees