Respo Haagised kasvab investeerides automatiseerimisse

Baltikumi esimese lehtmetallist haagiseosade automatiseeritud tootmisliini kasutusele võtnud Respo Haagised tõestab, et tootmisettevõtete arengu ja jätkusuutlikkuse võtmeks on investeering tehnoloogiasse. Tartu külje all tegutsev ettevõte on heaks näiteks, et edukas saab olla ka Tallinnast kaugemal toimetades. 

Respo Haagised AS tegevjuhi Toomas Antonsi sõnul on ettevõttes viimased kümmekond aastat pidevalt investeeritud tootmise automatiseerimisse, eesmärgiga käia kaasas tehnoloogilise innovatsiooniga ja eelkõige säilitada oma konkurentsivõimet.

„Tootmise automatiseerimine on täna olulise tähtsusega, sest uued lahendused on paratamatult efektiivsemad ja kaalutud investeeringud näitavad oma kasu juba õige pea. Seda mitte ainult ärilise edu näol, vaid ka meeskonna arengu mõttes. Lisaks haldame peaaegu kogu tarneahelat – teeme alates ideest kuni valmislahenduseni praktiliselt kõik ise, nii tootearenduse, tootmise kui ka turunduse,“ rääkis Antons.

Baltikumi unikaalseim lehtmetalli laserlõikeliin

Haagiste tootmise üheks põhialuseks on lehtmetalli töötlemine, mistõttu on tootmise automatiseerimisel fookuses selle efektiivsuse ja kvaliteedi tõstmine. Kõik see oli hiljutise suurinvesteeringu, täisautomaatse lehtmetalli laserlõikeliini Amada, mis soetamise hetkel oli Baltimaades esimene omalaadne, hankimise ajendiks.

Eesmärgiga kaasajastada haagiste disaini ja optimeerida konstruktsiooni, soetas Respo automatiseeritud laserpingi Amada 30015 F1 NT koos automaatse laadimistorni ning detailide korjamis- ja virnastamismooduliga.

Tegevjuhi kinnitusel on lehtmetalli stantsimisel ja laserlõikamisel haagisekomponentide tootmisel omad eelised ja puudused: „Mõlema tehnoloogia olemasolu annab eelise nende konkurentide ees, kes kasutavad kas ainult stantsi või ainult laserit, meil on mõlemad.”

Laserlõikamise eelis on kiire läbistus, suur lõikekiirus, kvaliteetne lõikus, äärmiselt suur täpsus, ergonoomika ja muidugi ka kasutajasõbralikkus. Pingi juurde kuuluvad automaatne laadimistorn ning detailide korjamis- ja virnastamismoodul võimaldavad detaile ja materjali laadida ning maha laadida laseri tööd katkestamata. Nii võibki laserpink töötada ööpäevaringselt.

Enne laserpingi soetamist võttis Respo kasutusele kõrgtehnoloogilise lehetöötlemiskompleksi koos lehtmetalli automaatse rullist etteandeseadmestiku, detailide virnastamisseadme ja automatiseeritud laomooduliga. PIVATIC seadme automaatne töötsükkel algab lehtmetalli rulli lahtikerimise ning sirgestamisega ja lõpeb monteerimisvalmis detailide ladustamisega. Masina kiirus, efektiivsus ja paindlikkus võimaldavad seeriatootmise kõrval keskenduda ka turu hetkenõudlusest lähtuvale tootmisele.

Lisaks kuuluvad Respo seadmeteparki Amada Europe 258, painutuspingid Amada, giljotiin Amada ja painutuspink Safan. Laserpingiga samaaegselt juurutati esimesena Baltimaade haagisetootjate seas nii suure töölaua ja lõiketäpsuse kombinatsiooniga 3D CNC ruuter FlexiCAM XL 2590, mis võimaldab ettevõttel kiirelt ja lihtsalt ise lõigata sandwich-paneele, mis annab lisaks soojakhaagiste kõrge täpsusega paneellõikamisele olulise eelise soojakute klaasplastdetailide vormide valmistamisel.

Toomas Antonsi sõnul on ettevõttel võimekus toota kõik haagiste metallkomponendid Tartus kohapeal, kuid see ei ole eesmärk omaette. „Lehtmetalli töötlemise kompleksi kasutame maksimaalselt ära, kuid alati ei ole mõistlik pimesi kõike ise valmistada ja optimeerimise eesmärgil peab ikka kogu aeg silmad lahti hoidma. Suured kogused võimaldavad hinnalisi komponente soodsalt sisse osta ja olemegi kasutanud Euroopa partnereid, kes valmistavad komponente ka autotootjatele.”

Tegevjuhi sõnul on sellised suured investeeringud ettevõtte jaoks alati seotud riskidega, mistõttu oli EAS-i toetus julgustav ning sellel oli kogu projekti finantseerimisel oluline roll.

Automatiseerimine kui A ja O

Tootmise automatiseerimine loob ettevõttele väga mitmekülgset väärtust. „Kindlasti on see rikastanud meie arendusmeeskonda ja pannud inimesed mõtlema n-ö teisel tasandil – koos uue tehnoloogiaga tuleb õppida juhtima teistsuguseid tehnoloogilisi lahendusi ja looma sellega tooteid. Insenertehnilised teadmised ja oskused teevad suure hüppe edasi, kasvab tehnoloogiline pädevus ja ka potentsiaal kogu ettevõttes.”

Sammupidamine kaasaegse tehnoloogiaga on paljuski investeering tulevikku ning oluline ka konkurentsivõime tõstmiseks ning säilitamiseks. Täna saab ettevõtte juht kinnitada, et viimane investeering on end ära tasunud: „Kindlasti on meie võimekus ettevõttena tajutavalt tõusnud ja ka meie töötajad on kõrgema kvalifikatsiooniga.”

Koos tehnoloogilise innovatsiooniga muutub mõtteviis, kusjuures kaasa tulevad ka need, kes otseselt seadmete tööga ei tegele. „Liigume oma ettevõttes targa tehase ehk Industry 4.0 tuules, mis tähendab, et infotehnoloogilised lahendused ühendavad väärtusahelas kõik ressursid, nii andmed, inimesed kui ka masinad,” kirjeldab Antons ja lisab, et kindlasti on Respol tehnoloogilises mõttes palju arenguruumi ja lähemat tutvust soovitakse teha ka keevitusrobotitega.

Arendustöö: ideest valmislahendusteni

Respo üks prioriteete on läbi aastate olnud tootearendus ja seetõttu otsitakse pidevalt uusi ning paremaid lahendusi, millesse on kaasatud ka Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadureid. „Tootearenduses oleme lähtunud ikka klientide vajadusest ja toote funktsionaalsusest ning see eeldab tugevat arendusmeeskonda, kes leiab nõudlusele vastavad lahendused. Kuna oleme just tootearendusse palju panustanud, saame võrreldes konkurentidega pakkuda ka laiemat tootevalikut spetsiifilistele vajadustele ja meil on kogu pädevus ideest-lahenduseni teostuseks olemas. Näiteks oleme välja töötanud haagisemudelid skuutrite, väikekaatrite, koerte, mootorsaanide, lumepuhurite või autode veoks,” toob tegevjuht näiteid.

Antonsi kinnitusel on raske leida mõistlike mõõtudega asja, mille jaoks ei saaks haagist disainida. Arendustöö ei ole aga üksnes uute toodete välja mõtlemine. „Suure osa tööst moodustab ka olemasolevate lahenduste täiustamine, vajadusel ümberdisainimine – tehnoloogia annab selleks täna väga head võimalused. Siin on oluline koostöö nii ettevõtte erinevate osakondade vahel kui ka koostöö mitmete partnerite ja lõppkasutajaga,” kirjeldab tegevjuht.

„Kõige otsesema tagasiside saame just töökojast komponentide komplekteerimisel, kus tooteid ka katsetamismeetodil testitakse,” märgib Antons ära inseneride hands-on tööetapi.

Kvalifitseeritud tööjõud tuleb ise koolitada

Respos töötab praegu ca 130 inimest, kusjuures pea kõigi tööülesandeid on tootmise automatiseerimine muutnud või ümber korraldanud. „Tehnoloogilised lahendused muudavad ettevõtte iga tasandi tööd ja inimeste kompetentside muutumine on vältimatu. Kuna oleme tänu automatiseerimisele kasvanud, ei ole me ühestki töötajast loobuma pidanud. Vastupidi, pädevaid inimesi on juurde vaja. Siin domineerib ümberõpe ja seda luksust, et saadame vanad olijad ära ning võtame uued asemele, me tänases Eestis lubada ei saa, sest sobiva ettevalmistusega inimesi on vähe,” tõdeb Antons.

„Koole meil justkui on, kes vastava ettevalmistusega töötajaid välja õpetavad, aga kas siis on töökohtade pealekasvu tempo nii kiire ja majanduse areng neelab pädevad inimesed alla või lähevad noored pigem välismaale uudistama, kuid järjekorda sellistest inseneritaibu ja tehniliste oskustega inimestest ukse taga ei ole.” Seetõttu korraldabki Respo oma töötajatele väljaõppe ise kohapeal.

Tegevjuhi hinnangul on elu läinud oluliselt keerulisemaks ja ühest oskusest enam ei piisa. „Igal pool on vaja inimest, kelles oleks lisaks erialasele oskusele ka pisut humanitaari ja IT-meest ning meie valdkonnas ka oskust mõelda kui insener.”

Transpordi- ja tööjõukulu piiravad eksporti

Antonsi sõnul võib Respo haagiseid leida täna isegi Austraaliast, Keeniast või lausa Mauritiuselt, kuid vaatamata sellele on ekspordil piirid ees. „Hoiame kogu aeg silmad lahti võimalike välisturgude osas, kuid isegi Euroopas, rääkimata kaugematest sihtkohtadest, on tänaste tööjõu- ja transpordikulude juures raske konkurentsis püsida. Laiemalt mõelda võimaldasid teatud perioodil madalale laskunud merekonteinerite hinnad ja transport üldiselt. Kuid meie tööjõud ei ole enam nii odav, et olla edukas üle maailma.”

Haagiste valdkonnas pole suured allahindlused võimalikud. „Ei ole võimalik hinda 30 protsenti alla lasta ilma, et toode ei kannataks. Näiteks konstruktsiooni pealt ei saa kuidagi kokku hoida ja kui seda tehakse, minnakse juba kvaliteedi kallale. Nii pole me seda teed ka valinud.”

Haagiste eksport Skandinaaviasse toimib edukalt: 85 protsenti kogu toodangust läheb Soome, Norra ja Rootsi. Lisaks tavapärastele haagisemudelitele huvituvad skandinaavlased soojakhaagistest. Suurtel ja pikaajalistel objektidel soojakhaagised Antonsi sõnul küll n-ö löögile ei pääse, kuid on end tõestanud tee-ehitusel, väiksematel ehitusobjektidel, metsatöödel ja mitmesuguste eeluuringute läbiviimisel, kus meeskond peab pidevalt edasi liikuma ja tavalise konteineri pidev ümbertõstmine on mõttetult kulukas.

 

Respo Haagised AS

Eesti taasiseseisvumise alguses kõigest kolme töötaja ja 72 haagisega aastas tegevust alustanud Respo Haagised on tänaseks kasvanud 130 töötajaga innovaatiliseks tootmisettevõtteks, tootes aastas kodu- ja välisturgudele rohkem kui 12 000 järelhaagist. Ettevõte on viimaste aastate jooksul turule toonud ka Eestis suhteliselt ainulaadsed haagissuvilad, soojakhaagised ja mitmed erilahendused ning täna kuulub Respo tooteportfelli üle 300 erineva haagisemudeli.