Sada sammu Koenigseggi superautode tehases

Rootsis Koenigseggi autotehases on põnevad ajad, kuna Eesti, Rootsi ja Hispaania meistrimeeste käe all valmib sini-must-valge iludus. Jah, just sellise põhivärviga valmib auto, mis suundub peagi autonäitusele New Yorki, kirjutab Inseneeria peatoimetaja Mari Kamps.

„Praegu töötab superautosid tootvas tehases koguni kuus eestlast, neist neli inseneri ja kaks sadulseppa. Kõige kauem on tehases töötanud sadulsepp Imre, kellel täitub tehases juba viis aastat,“ jagab tehasest kogutud muljeid Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) õppejõud Anneli Ramjalg.

Imre on eestlastest kõige kauem Koenigseggi tehases töötanud. „Tema sai tööle nii, et saatis oma töödest pildid (ta tegi autode sisusid juba Eestis) ja siis anti talle kolm kuud aega vanade tööde lõpetamiseks ning Koenigseggi tööle asumiseks. Imre on iseõppija ja hiljem talle appi läinud Eesti mees on samuti iseõppija,“ rääkis Ramjalg.

Tehases inseneridena töötavatest TTK vilistlastest osa tegeleb vedrustusega, osa mõtleb välja uut mudelit. „Koenigseggi autodel on palju tehnilisi uuendusi, mis panevad asjatundjad õhku ahmima ja millest võib tulevikus saada norm ka tavaliste autode juures. Uuendusi aitavad välja mõelda ja ellu viia Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlased,“ jagas Ramjalg kiitust.

Kuidas sa üldse sattusid Lõuna-Rootsis Ängelholmis asuvasse tehasesse? „See oli Goldbergi masina ehitamise võistlusel võidutsenud Kehra gümnaasiumi tiimi preemiareis. Võistlus ise oli meie kooli projekti „100 sammu inseneerias“ suursündmuseks.“

Reisiseltskonda kuulusid Kehra gümnaasiumi õpilased Erik Vorna, Albert Sikk ja Renet Roosi ning nende juhendaja Toomas Tanne. Veel tegi reisi kaasa teadussaate „Rakett 69“ eelmise hooaja võitja Frida Laigu, kes on „100 sammu inseneerias“ patroon.

Kehra noormehed said preemiareisist teada pärast võitu ja see oli suureks üllatuseks. „Kodus hakkasime uurima Koenigseggi kohta ja ootasime suure huviga reisi. Lootsime ka Christianit kohata ja ka see õnnestus, uskumatu! Ühesõnaga super reis oli,“ jutustasid noormehed. „Soovitame üritusest osa võtta, sest saab kindlasti uusi kogemusi ja tutvusi. Preemiareis on ka suureks motivatsiooniks, mis kutsub osalema.“

Tere, Christian von Koenigsegg!

Eestlastest tehnikahuvilised nägid paaritunnise tuuri ajal tootmisprotsessi n-ö nullist kuni auto valmimiseni. Külastuse tipphetk oli Christian von Koenigseggiga kohtumine. Tegevjuhina on ta iga päev tehases, erandiks on vaid hetked, kui toimuvad autonäitused ja klientidega kohtumised. „Von Koenigseggi (44) unistus sai alguse, kui ta oli 5-aastane ning on inspiratsiooniks „100 sammu inseneerias“ meeskonnale. Juba varajases eas on oluline kaasata lapsi inseneeria põnevasse maailma. Kohtumisel rääkisime talle „100 sammu inseneerias“ projektist ja Goldbergi masina ehitamise võistlusest,“ jutustas Ramjalg.

Tehas asub kunagises sõjaväebaasi hävitajate angaaris, kuna vanas Margerethetorpis asunud tehases oli veebruaris 2003 tulekahju ja ruttu oli vaja uut tootmispinda. „Autodel on nn tondi märk, mis tekkis pärast seda, kui tootmine kolis angaari. Sama tondi märki võis näha ka hävitajatel. Kõik autod, mille valmimist nägime, on tellitud ja kinni makstud. Nad ei tee mitte midagi n-ö lattu seisma. Kõnealune sini-must-valge auto, mis on valmimisjärgus, kannab järjekorranumbrit 136. Ühe auto valmimisele kulub ligikaudu kuus kuud. Ainult uhkust võib tunda, kuidas eestlased on nii osavad. Näiteks polstri osa tehes,“ rääkis Ramjalg.

Tema sõnul on tehases praegu murranguline aeg, kuna töötajate arv on paari viimase aastaga hüppeliselt kasvanud. „Varem oli paarkümmend inimest, nüüd on neid sadakond. Nad suudavad mitut autot korraga teha, sest varem oli nii, et tehti korraga ühte – see on justkui rätsepatöö.“

Koenigseggi auto valmimisel on väga palju käsitööd. „Üks väheseid tehases nähtud masinaid oli see, millega süsinikkiust kangast detaile välja lõigati. Väiksemaid detaile teevad nad ise, suuremad tulevad ühest Hispaania tehasest, kuna hispaanlastel on väga hea kogemuste pagas süsinikkiuga töötamisel,“ rääkis Ramjalg.

„Nägime tootmisprotsessi algust, kus süsinikkiud kangas oli alles rullis ja sealt edasi kuni auto valmimiseni. Ka veljed tehakse süsinikkiust. Mootorite korpuse nad tellivad, ülejäänud detailid pannakse tehases külge – ühte mootorit tehakse neli nädalat. Meie külaskäigu ajal nikerdas ühe mootori kallal kaks meest,“ kirjeldas Ramjalg.

Koenigseggi auto tippkiirus on umbes 400 km/h. „Tippkiiruse püüdmine pole neile peamine, vaid nende kliendid on huvitatud autost kui tervikust. Näiteks Agera RSi on välimuselt imeilus, kapoti all on topeltturboga viieliitrine V8 mootor, mille võimsuseks on kuni 1144 hobujõudu (853 kW). Auto kaalub vaid 1395 kilogrammi ning nullist sajani kiirendab 2,9 sekundiga. Tippkiiruseks on RS versioonil 439 km/h,“ jutustas Ramjalg.

„Küsisin Christian von Koenigseggilt, kas ta teab ka mõnda kollektsionääri, kes kogub nende juures valminud autosid. Selgus, et Monacos elab üks proua, kes ootab praegu oma kolmandat Koenigseggi, mis seekord on kuldne roosa.“

Genfi autonäituse (9.-19. märts) ajal tuli linna seitse Koenigseggi autot. „Tegelikult oli see suisa ajalooline hetk, et lisaks näitusel olnutele sai korraga näha veel nii mitut selle firma autot,“ ütles Ramjalg.

Näeme järgmisel aastal!

Sügisel (3. novembril 2017) toimub teine Goldbergi masina võistlus, kuhu oodatakse kaheksat meeskonda. „Kuna Christian von Koenigsegg ütles meile lahkumisel, et „näeme järgmisel aastal“, ootab võitjaid taas ees preemiareis superautode tehasesse,“ rääkis Ramjalg. „Rõõm on näha, et „100 sammu inseneerias“ on saanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis majaüleseks projektiks. Kõik teaduskonnad ja keskused soovivad anda oma osa inseneeria populariseerimisse,“ lisas ta.