Այս պատմությունը դեռ հասանելի չէ հայերեն
Ցուցադրում ենք բնօրինակը armeenia: Թարգմանությունը շուտով:
Sõbralt Sõbrale suur missioon
Veel samal teemal:
Kingime igale lapsele sünnipäeva, mida tal muidu ei oleks! Sõbralt sõbrale poekett on toonud Eestisse ainulaadse poekonseptsiooni ja mõtteviisi. Mis oleks, kui sa peaksid oma poodi nõnda, et teed uksed lahti vaid üle päeva, muutes kaubavalikut ja -paigutust nii palju, et iga kord oleks tegemist justkui uue poega? Sõbralt Sõbrale uuskasutuspood Rakveres just nõnda toimibki. […]
Kingime igale lapsele sünnipäeva, mida tal muidu ei oleks! Sõbralt sõbrale poekett on toonud Eestisse ainulaadse poekonseptsiooni ja mõtteviisi.
Mis oleks, kui sa peaksid oma poodi nõnda, et teed uksed lahti vaid üle päeva, muutes kaubavalikut ja -paigutust nii palju, et iga kord oleks tegemist justkui uue poega? Sõbralt Sõbrale uuskasutuspood Rakveres just nõnda toimibki. Ning nagu ütlevad poeketi eestvedajad, polegi nende põhieesmärk kasumit teenida, vaid vahendeid koguda. Selleks et maailma muuta. Kaasa käis elamas Tuuli Elstrok.
Sõbralt Sõbrale on Eesti üks suurimaid uuskasutuspoodide kette oma 15 poega 12 linnas. Eestis tervikuna on neil üle 100 töötaja. Sealt võib leida kõike alates mööblist, riietest, mänguasjadest ja maalidest kuni kodutehnika ning tööriistadeni välja. Juhatuse liikme Meelis Kibuspuu sõnul on Sõbralt Sõbrale küll uuskasutuspood, ent oma sotsiaalselt käsitluselt erineb see teistest sarnastest poodidest: „Pood on meie jaoks lihtsalt vahend sotsiaalsete projektide tegemiseks. Uuskasutus pole meie tuum, vaid võimalus selle visiooni elluviimiseks,” ütleb ta.
Teda täiendab turundus- ja arendusjuht Henri Lehtsaar: „Soovime, et meie poodidel oleks tihe side kohaliku kogukonnaga, sealhulgas koguduste ja sotsiaaltöötajatega, sest just nii saame teada inimeste sotsiaalsetest vajadustest, et neid aidata.” Peamine fookusgrupp on lastega pered ja lastekodulapsed, kelle kortereid on aidatud sisustada, ent ka pagulaspered.
Kui miski üldse tähistamist väärib, on see lapse sünnipäev
Sõbralt Sõbrale suunab suure osa teenitud rahast sotsiaalsete tegevuste toetuseks. „Initsiatiiv tuleb kas kohalikelt kogukondadelt või pakume ise võimalusi välja,” sõnab Henri. Näiteks on väga popiks osutunud laagrid neile lastele, kes mujale ei pääse. Suureks projektiks on kasvanud ka sünnipäevapeod lastele, kelle sünnipäeva muidu ei tähistata, olgu selleks majanduslikud või perekondlikud põhjused. „Alguse sai see ühe lapse loost, kelle peokulusid me aitasime katta. Seejärel tekkis mõte: mis oleks, kui teeksime iga päev ühele sellisele lapsele sünnipäeva! Meid kurvastas see, kui palju on Eestis lapsi, kelle sünnipäevi ei tähistata ja kes ei saa kingitustki. Kui miski elus üldse on tähistamist väärt, on see lapse sünnipäev!” lisab Henri.
Nii asutigi partnereid otsima, kes aitaksid kulusid katta. Esimeseks oli Tartu Loodusmaja, kellest sai kogu ettevõtmine ka alguse. Praeguseks on oma õla alla pannud mitmed seikluspargid, Teletorn, Lennusadam ja paljud teised muuseumid.
Plaan, kuidas jõuda igal aastal 365 lapse sünnipäeva tähistamiseni, on töös ning ühel päeval ka selleni jõutakse. Lugusid liigutavatest hetkedest on juba omajagu. Näiteks lugu lastekodulapsest, kelle esimene sünnipäevapidu toimus 13-aastaselt; või lapsest, kes pärast pidu hõiskas: see oli parim päev mu elus! „Ju siis oleme need õiged lapsed üles leidnud,” ütleb Meelis ja lisab: „Meid aitab palju meie võrgustik. Ja kuna oleme kristlik organisatsioon, siis usaldame teatud olukordades, kust enam ise edasi ei saa, et sealt ülevaltpoolt tuleb siiski abi.”
Väga oluliseks peab poekett Sõbralt Sõbrale pikaajalise suhte hoidmist sotsiaalsete projektide kaudu leitud lastega. „Tahame nende jaoks olemas olla mitte vaid üks kord, vaid pidevalt. Vajadus selleks on olemas. Kuidas sa teed sünnipäevapeo 10-lapselises peres vaid ühele lapsele? Suhtlusest peredega koorub välja muidki muresid, mida püüame programmide raames pikema perioodi jooksul lahendada,” ütleb Meelis.
Eestist kauba korjamist alustas Sõbralt Sõbrale viis aastat tagasi. Henri sõnul on nad sellest ajast saati jälginud annetatava kauba kvaliteeti. „Algul tuli suurem osa annetatavast kaubast kohe prügimäele saata, nüüd läheb prügisse vaid 40%. Inimeste teadlikkus uuskasutuse olemusest on paranenud. Ka müügis on kasvu näha, eelmisel aastal oli meie kogukäive üle miljoni euro.”
Ka Meelis tunnetab teatavat paradigma nihet. „Teistele anda on meil juba palju. Näiteks kui Ukrainale paar aastat tagasi talveriideid kogusime, lootsime kokku saada ühe rekkatäie. Ükspäev helistas mulle meie Pärnu poe müüja, kes ütles pisarad silmis: ma olen nii liigutatud, sa ei kujuta ette, Meelis, kui palju meile praegu asju tuuakse! Saime kokku neli rekkatäit talveriideid. See on meie jaoks kõnekas fakt.”
Eeskujuks Rootsi uuskasutuspoed
Augustis Rakvere Kroonikeskuses avatud Sõbralt Sõbrale uuskasutuspoel on üle 1000 m²
müügipinda. Pood on avatud kolmel päeval nädalas: teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. „Kui pood oleks lahti 6–7 päeva nädalas, siis keskendud vaid müügile,” ütleb Meelis. „Rakveres saame pool ajast keskenduda inimestele, teisalt muidugi ka poodi paremini ette valmistada, et seal oleks iga kord värske ning uus kaup. Meilt leiab nii Rootsi kui Eesti, nii 1930. kui 1980. aastate, nii Ikea kui vintagekaupa,” selgitab Henri.
Poe loomisel ja majandamisel on šnitti võetud Rootsi partneritelt, kellel on samuti kristlikud väärtused. Täiskohaga töötajaid on viis, lisaks kaasatakse inimesi, kes on kas puude, oskuste puudumise või mõnel muul põhjusel töötud. „Kontseptsioon on Eestis suhteliselt uudne,” selgitab Meelis. Pood teeb koostööd töötukassaga, pakkudes tööharjutuskeskkonda, samuti sotsiaaltöötajate, puuetega inimeste koja ja Rakvere kogudustega: „Siin saavad tööd teha need inimesed, kes ei talu suurt stressi või ei suuda üle kahe tunni päevas töötada. Meie juures tunnevad nad end väärtuslikuna.”
Rootsi mudeliga kaasneb ka uuskasutuspoe kohvik. „Rootsis pole taolist poodi ilma kohvikuta mõtet tehagi,” muigab Meelis. „Fika ehk eine taolistes poodides on sealse kultuuri lahutamatu osa ning me võtsime selle rõõmuga üle, sest see võimaldab omavahel ühiselt aega veeta. Usun, et see hakkab inimestele väga meeldima.” Peale selle on kohvik omamoodi tänamise võimalus neile, kes annetavad poele asju. Iga annetaja saab kupongi, mille eest saab kohvikust tänutäheks kaks kohvi ja kaks saiakest.
Miks just Rakvere? Meelis ütleb, et kui ainult raha lugeda, peaks Tallinnaga piirduma. „Ainuüksi Lasnamäe on Rakverest kuus korda suurem! Aga meie eesmärk on olla inimese jaoks olemas ka seal, kust minnakse ära; kust töökohad kaovad.”
Meeste eesmärk pole mitte tuhandeid inimesi korraks aidata, vaid tuhandete hetkede jaoks nende elus olemas olla.
Hetked Sõbralt Sõbrale poodides võivad olla üsna pikad ning teraapilised. Kuna kõik, mida poes müüakse, on inimpuudutuse jäljega ja tulnud kellegi kodust, mitte vabrikust, on igal asjal oma lugu rääkida. „Igatsen ja tahan, et meie eluea jooksul oleks rohkem keskkondi, kus inimene kohtub inimesega, inimpuudutus inimpuudutusega,” ütleb Meelis. „Näen, et meie poed võiksid olla üheks selliseks kohaks.”
Seepeale räägib Henri, kuidas inimesed on end poodi ära unustanud. „Üks inimene oli siin üle kahe tunni – ostis asjad, viis need autosse ja tuli tagasi poodi jalutama. Ja üks teine klient oli siin olnud seitse tundi ja väga üllatunud, kui teatasime, et hakkame varsti sulgema. Ta kaotas siinsete lugude vahel lihtsalt ajataju.”
Tulevikus, kui kontseptsioon end õigustab, plaanivad nad Rakvere poe moodi kaupluse avada ka teistes suuremates linnades.
Õiged inimesed kampa ja õigeid asju tegema!
Uue kontseptsiooniga poe väljaarendamine on suur proovikivi, isegi siis, kui oled juba pika staažiga poepidaja. Nii et targematelt õppimine on hädavajalik. „Kui oleksime ise, pliiats käes, pidanud hakkama seda kõike välja mõtlema, siis oleksime ilmselt pärast poe avamist avastanud, et oleks pidanud palju asju teisiti tegema,” arvab Meelis. Henri nõustub: „Meil oli tõesti väga palju abi oma Rootsi partneritest, kellele taolised poed on tavapärane nähtus: kauba ja kliendi teekond on põhjalikult läbi mõeldud ja testitud. Täpselt on teada, mis on poe n-ö piim ehk need asjad, mille pärast terve pood läbi kõnnitakse.”
Olulisimaks peab Henri USA ärikonsultandi Jim Collinsi kuulsat mõtet „Get the right people on the bus, the wrong people off the bus, and the right people in the right seats.” Teisisõnu: õiged inimesed kampa ja õigeid asju tegema! „See oli kõige aluseks. Meie põhipersonaliks on väga õiged inimesed, kes üksteist täiendavad,” ütleb Meelis. „Neil kõigil on sotsiaalne tundlikkus – nad on inimeste jaoks olemas.”
Juhtide ja organisatsioonide jaoks peabki kõige tähtsam olema inimene, temast hoolimine ja tema armastamine. „Mitte niivõrd juhtida, vaid teenida – sellest algab kõik. Näiteks, mis tundega mu inimesed hommikul tööle tulevad – kas nad tahavad siia tulla või ei?” Tema meelest on tööandjail vastutus – töötaja peab tundma, et see, mida ta teeb, on tähendusrikas.
„Tööandjana kulutame kolmandiku oma inimeste elust. Halvasti kulutatuna muutub see raisatud ajaks. Mina küll ei taha kellegi elust kolmandikku ära raisata!” ütleb Meelis. „Muidugi on see raske, sest pead märkama igaühe igapäevaelu nüansse,” lisab Henri. „Elu pole kunagi lineaarne ja kui koju minnes saad töö ukse taha jätta, siis tööle tulles kodu ukse taha jätta ei saa. Aga kui teised suudavad seda mõista ja toetada, siis see loobki hea töökeskkonna.”
Ka Sõbralt Sõbrale poodides pole asjad teinekord toiminud. „Siis tuleb inimestega rääkida, vajadusel neile teisi rolle pakkuda, ja müük kasvab 100–200%. Kui ma poleks seda ise näinud, siis ei usuks,” lisab ta. „Võib küll rääkida töösooritusest, aga tegelikult tahab inimene tunda, et teda hinnatakse. Ükskõik mis äris tänapäeval: kui vähegi pikaajaliselt tegutseda tahad, tuleb inimese elule väärtust lisada,” usuvad Meelis ja Henri. „Maailm muutub ja meist nooremad ei taha enam lihtsalt kellegi teise heaks või pelgalt raha nimel töötada. Nad tahavad maailma muuta. Ja see on äge!”
***
Sõbralt Sõbrale soovitab
Kui teil jääb üle tootmisjääke või kodus kasutult seisma jäänud asju, võite need tuua Sõbralt Sõbrale poodidesse, kus neile rakendus leitakse.
Panustage oma aega, nii individuaalselt kui kogu organisatsiooniga, et aidata hädasolevaid inimesi. Heategevuslikke ja sotsiaalseid ettevõtmisi on Eestis palju, liituge mõnega kas või kord aastas ja olge lihtsalt olemas.