Sõnal on jõud

Sellest, kui igav ja stampväljenditest kubisev lugemisvara on märkimisväärne osa töökuulutustest, sai Directoris kirjutatud 2017. aasta augustinumbris. Taga otsitakse supervõimetega inimesi, kirjeldades nõutavaid oskusi ja kogemusi pika loeteluga. Seejuures ei suudeta aga väga hästi seletada, mida inimeselt õigupoolest üldse oodatakse või mida talle pakutakse.

Kuidas töökuulutuse koostamine kõige sagedamini käib? Võetakse mõni vana kuulutuse põhi, kohendatakse seda vastavalt vajadusele ja riputatakse seejärel avalikku ruumi üles. Kui suur on aga tõenäosus, et selline lähenemine meelitab ligi tõepoolest parimad kandidaadid?

See tõenäosus on suhteliselt tagasihoidlik, arvab Seattle’is tegutsev töökuulutuste tekstide lingvistilisi mustreid uuriv firma Textio. Kuigi ilmselt võib ka puhta loogika pealt ära arvata, et töökuulutuses töötab mõni sõnakasutus paremini kui teine, toetub Textio sadade tuhandete kuulutuste põhjal tehtud statistikale. Jutt käib siin mõistagi inglisekeelsetest tekstidest, kuid võib arvata, et muster on üldjoontes sama ka paljudes teistes keeltes.

Muu hulgas analüüsis Textio kümne suure ja tuntud tehnoloogiafirma 25 000 töökuulutuste sõnakasutust. Firmadeks olid Amazon, Apple, Facebook, Google, Microsoft, Netflix, Salesforce, Slack, Twitter ja Uber. Mis selgus?

Selgus, et iga firma puhul leidus töökuulutustes sõnu ja väljendeid, mida võrreldes teiste firmadega kasutati ebaproportsionaalselt palju. Hoolimata sellest, et kõikide nende firmade tegevus tugines ühtmoodi infotehnoloogia arendamisele ja inimesi, kes oleks võinud töötada ükskõik millises neist, oli palju.

Kui vaadata kasutatud väljendite taha, siis võis näha, et sisuliselt joonistub tekstide põhjal välja üldine organisatsiooni kultuur ja seal kehtivad väärtused. Näiteks kasutati sõna põrgulikult (wicked) Amazonis 33 korda sagedamini kui teistes firmades. Microsoftis armastati teistest rohkem väljendit motiveeritud inimene (driven person), Apple’is aga sõna mugavalt (comfortably). Google’is otsiti esmaklassilisi (first rate) inimesi ja Uberi üheks väärtuseks on „Mida iganes see ka ei nõuaks” (whatever it takes). Kuna nende firmade kohta leidub rohkesti tekste ja meediamaterjali, siis saab igaüks hinnata, kas ja kui palju peegeldavad need üksikud nopped ühe või teise firma olemust ja kultuuri.

Niisiis aktiviseerib töökuulutustes kasutatav keel lisaks otsesele teavitamisele meie meeled ühel või teisel moel. Sõnakasutusest sõltub see, kui palju ja kiiresti kuulutusele vastatakse ja kas vastaja on pigem mees või naine. Näiteks need töökuulutused, kus kasutati sõnu meeskonnamängija ja perfektsionist, tõid vähem avaldusi kui need, kus sõnade toon oli soojem. Nagu arvata võis, reageerisid naised palju rohkem kuulutustele, kus tekst viitas suhetele ja empaatiale.

Sõnakasutus on küll oluline, kuid teksti mõjule pääsemiseks peab töökuulutus ühtlasi olema optimaalse pikkusega ja mõjuma potentsiaalsele kandidaadile huvitavalt. Pikaks venitatud ootuste-nõuete loetelu (võtke lahti Eesti Ekspressi töökuulutuste lehekülg ja veendute ise) teeb juba ise pool tööd ära selleks, et personalijuht saaks öelda, et no ei tulnud jälle neid õigeid inimesi.

Ja nagu kõik, muutub ka keel ajas ja töökuulutust kirjutades tasub sellega arvestada. Need märksõnad, mis kõnetasid inimesi kolm aastat tagasi, ei pruugi nüüd enam töötada ja trend on pigem lühemate töökuulutuste poole. Ning mõelge veel kord läbi, keda teie töökuulutuses tahes-tahtmata välja toodud väärtused ning kultuur kõnetada võiks. Sõnal on jõud.